← Eesti

2-19-123695/6

Obsah (9)§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12369

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V E A Melt (kostja) 286,67 euro saamiseks. 13.09.2019 tegi Pärnu Maakohus kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 06.01.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas hagi 22.01.2020, mille Harju Maakohus võttis 28.01.2020 määrusega menetlusse.
  3. Nõude aluseks on Klick Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud osamaksetega müügileping, mille kohaselt kõik lepingulised nõuded on loovutatud faktoorile (AS Inbank). 28.11.2018 loovutas faktoor oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 170,28 eurot, intressi 5,30 eurot, viivist 47,92 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 531 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 36 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 2
  4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 30.01.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.03.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv, täituritasu ja ka lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 261 eurot (75 eurot riigilõiv, 36 eurot täituritasu ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 150 eurot) välja mõista.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

7.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.