← Eesti

1-20-3989/13

1-20-3989 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-3989 (kohtueelses menetluses 19730000386) Kohtukoosseis Ko

§ 22

lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar Süüdistatav V M, isikukood: xxx, xxx kodakondsusega, emakeel: xxx keel, haridus: xxx, elukoht: xxx kehtivaid karistusi pole, tõkend puudub. Kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova (määratud korras) Menetlustoiming Prokuröri 26.08.2020 esitatud taotluse lahendamine lõpetamaks kriminaalasi süüdistatava suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 274 lg-st 5, § 202 lg-st 1, lg 2 p-st 2, lg-test 3, 4 ja 6, § 276 lg-st 2, § 145 lg-test 11 ja 5, § 206 lg-test 1 ja 2 kohtunik määras:

  1. Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada kriminaalmenetlus V Mi suhtes KrMS § 202 alusel.
  2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada V Mi hüvitama kannatanu xxx (Prantsusmaa registrikood xxx) lepingulise esindaja Njord Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxx tekitatud kahjust 4000 eurot 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest, s.o hiljemalt 01.10.
  4. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada V Mi hüvitama menetluskulud summas 258,55 eurot 2 (kahe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest, s.o hiljemalt 31.10.
  5. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  6. 1-20-3989
  7. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada V Mi maksma riigituludesse 360 eurot 2 (kahe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest, s.o hiljemalt 31.10.
  8. Rahaline kohustus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank AS EE571010220229377229 või Swedbank AS EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302, makse tegemisel märkida viitenumber
  10. Kohus selgitab, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega.
  11. Asitõendid: 3 CD-plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
  12. KrMS § 206 lg 2 alusel saata määrus viivitamatult süüdistatavale V Mile (e-post xxx, samuti tema kaitsjale, kannatanu esindajale ja prokurörile. Edasikaebe kord KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi V Mi süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi.

V Mit süüdistatakse selles, et tema aitas tahtlikult kaasa S Li tahtlikule õigusvastasele teole. Nimelt sõlmis 05.12.2016 Prantsusmaa ettevõte xxx (registrikood xxx) ehitusmaterjalide ostumüügilepingu xxx OÜ-ga, keda juhatuse liikmena esindas S L. Lepingu järgi võttis xxx-le kohustuse tarnida ehitusmaterjale xxx (aadressile xxx). Lepingu alusel tasus xxx ajavahemikul 08.12.2016 kuni 15.06.2017 xxx pangakonto arveldusarvele nr xxx arveid summas kokku 95 612,96 eurot, s.o 08.12.2016 40 202,4 eurot, 27.02.2017 17 618,9 eurot, 15.03.2017 9175,5 eurot, 06.04.2017 9858,66 eurot, 28.04.2017 4083 eurot, 15.06.2017 10 374 eurot ja 15.06.2017 4300 eurot. Seejärel 23.06.2017 sõlmis ettevõte xxx-ga, keda juhatuse liikmena esindas S L, ekirja teel töövõtulepingu, millisega S L võttis xxx nimele kohustuse teostada ehitustöid hoiuruumide rajamiseks aadressile xxx. Vastavalt lepingule tasus 18.07.2017 ettevõte xxx pangakontole nr xxx summas 9194 eurot. Tegelikkuses S L, eesmärgiga saada suures ulatuses varalist kasu, lõi ettevõtte xxx esindajale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu asuks xxx ehitusmaterjale tarnima, kuid tegelikult ta ettevõttega xxx sõlmitud lepingut täitma ei asunud ning lepinguga võetud kohustusi ei täitnud. Lepingu alusel xxx poolt makstud raha võttis S L sularahaautomaadist välja järgnevalt: 08.12.2016 summas 3500 eurot, 09.12.2016 summas 1600 eurot, 28.04.2017 summas 3500 eurot, 15.06.2017 summas 3500 eurot, 18.07.2017 summas 3500 eurot. Samuti kandis S L xxx poolt xxx pangakontole makstud raha üle ettevõttele xxx, millise juhatuse liige on V M, järgmiselt: 08.12.2016 summas 20 000 eurot, 27.02.2017 summas 17 600 eurot, 15.03.2017 summas 9140 eurot, 06.04.2017 summas 9850 eurot, 15.06.2017 summas 8050 eurot. V M võttis xxx pangakontole S Li poolt üle kantud raha välja sularahaautomaadist ning tagastas S Lile. Samuti kandis S L xxx poolt 08.12.2016 xxx pangakontole makstud 15 000 eurot üle ettevõttele xxx, millise juhatuse liige on V M, kes omakorda võttis xxx pangakontole S Li poolt üle kantud raha välja sularahaautomaadist ning tagastas S Lile. Lisaks kandis S L xxx poolt 15.06.2017 xx 2

(4)1-20-3989 pangakontole makstud 3085 eurot üle ettevõttele xx OÜ, millise pangakontolt võttis V M S Li poolt üle kantud raha välja sularahaautomaadist ning tagastas S Lile. Seega pani V M toime KarS §

§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse toimepanemisele kaasaaitamise.

26.08.2020 andis kohus süüdistatava üldmenetluses kohtu alla ja võttis menetlusse kannatanu esindaja esitatud tsiviilhagi. 26.08.2020 toimunud istungil esitas prokurör kohtule taotluse süüdistatava V Mi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 lg 5 ja § 202 alusel, kuivõrd tema süü ei ole suur ja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör leiab, et V Mit süüdistatakse KarS §

§ 22

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb ette karistuseks ühest kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Sellest määrast (s.o viiest aastast) väiksem sanktsioonimäär viitab teo toimepanija väiksemale süüle. V Mi süü etteheidetavas süüteos ei ole piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. V M on varem kriminaalkorras karistamata, omab kindlat elukohta, xxx, xxx, on xxx. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud V Mi elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Pooleliolevaid kriminaalmenetlusi tema suhtes rohkem käimas ei ole. Avalik menetlushuvi puudub, kuna V Mile etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld - ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti puudub alus arvata, et V M jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et V Mi suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks V M suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Arvestades V Mi isikut, leiab prokurör, et tema karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega temale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, seega ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul, kui V Mi poolt täidetakse temale pandud kohustused – nimelt kohustub ta maksma riigituludesse 360 eurot ning hüvitama menetluskulud summas 258,55 eurot tähtajaga 2 kuud, samuti hüvitama kannatanu xxx tekitatud kahju summas 4000 eur 1 (ühe) kuu jooksul. Nimetatud rahaliste kohustuste panemisega on prokuröri arvates tagatud hukkamõistev hinnang toimepandud kuriteole. V M väljendas 26.08.2020 kohtuistungil nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätete alusel. Ta kinnitas, et ta saab aru kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise olemusest ja tingimustest, samuti nõustus ta võtma endale kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse (360 eur), hüvitada menetluskulud (258,55 eur) ja kannatanule tekitatud kahju (4000 eur) määratud ajaks. Ta on juba asunud kannatanule ka kahju hüvitama. Kaitsja toetas samuti prokuröri taotlust ja palus kohtul see rahuldada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalide ja prokuröri taotlusega ning kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud taotlus tuleb rahuldada ja kriminaalmenetlus V M suhtes lõpetada. 3

(4)1-20-3989 KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud taotlus lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava V Mi suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub prokuröri taotluse motiividega nii V Mi süü suuruse kui ka avaliku menetlushuvi puudumise osas. V Mile on esitatud süüdistus teise astme kuriteole kaasaaitamises, tema süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. V M on varem kriminaalkorras karistamata ning kohtul on alust ka eeldada, et isik on käesolevast kriminaalmenetlusest teinud enda jaoks vajalikud järeldused. V Mi karistamine ei teeniks seega eripreventiivset eesmärki ning üksnes üldpreventiivse eesmärgi täitmiseks ei ole tema karistamine samuti otstarbekas. V M on nõustunud temale pandud kohustustega, so tasuda riigituludesse kindel summa, s.o 360 eurot, tasuda menetluskulud 258,44 eurot ja hüvitada kannatanu esindajale tekitatud kahju summas 4000 eurot. Kannatanu on nõustunud V Mi puhul kahjuhüvitisega 5000 eurot (millest 1000 eurot on V Mi poolt tänaseks juba hüvitatud), ülejäänud osast tsiviilhagist kannatanu sel juhul V Mi vastu loobub. Kohus nõustub prokuröriga, et nimetatud rahaliste kohustuste panemisega on tagatud hukkamõistev hinnang toimepandud kuriteole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud ning kriminaalmenetlus V Mi suhtes kuulub lõpetamisele. Asitõendiks tunnistatud CD plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.