Obsah (12)

§ 184§ 200§ 73§ 65§ 68§ 74§ 75§ 78§ 83§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 05.02.2020 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-19-8551 (19230100388) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kalli

) § 184 lg 1 järgi ja Renato Rustamovi süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi järgi üldmenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav Karl Hendrik Annus isikukood 39506120837, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, xxx, elas enne vahistamist xxx, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas. Varem väärteokorras karistamata, kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.03.2018 otsuse alusel

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 4 aastat, mis jäeti

§ 73

lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 4 aastat. Katseaeg hakkas kulgema alates 07.03.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 27.06.2019, tõkend vahistamine alates 28.06.
2. 1 Kaitsja Robert Sarv Süüdistatav Renato Rustamov isikukood 50012264714, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, elab xxx. Varem väärteokorras karistatud, kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 27.06.2019 – 28.06.2019, tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Ivo Kallas RESOLUTSIOON
3. Süüdi tunnistada Karl Hendrik Annus

§ 184

lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. 2. Suurendada

§ 65

lg 2 alusel Karl Hendrik Annusele käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 07.03.2018 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse, 4 (nelja) aasta pikkuse vangistuse võrra. Mõista Karl Hendrik Annusele liitkaristus, 6 (kuue) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 3.

§ 68lg 1 järgi arvata Karl Hendrik Annuse eelvangistus karistusaja hulka.

Lugeda karistuse kandmise alguseks 27.06.

2. Karl Hendrik Annuse suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Süüdi tunnistada Renato Rustamov

§ 184

lg 1 järgi ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega. 6. Lugeda

§ 68

lg 1 järgi karistusaja hulka Renato Rustamovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 27.06.-28.06.2019, so 2 (kaks) päeva. Renato Rustamov peab ära kandma 1 (ühe) aasta, 6 (kuue) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. 7. Jätta

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel Renato Rustamovile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Renato Rustamov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 8. Kohustada Renato Rustamovit järgima katseajal järgmisi,

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9. Panna Renato Rustamovile käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 21 alusel täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 10. Määrata Renato Rustamov katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 11.

§ 78

p 1 alusel arvestada Renato Rustamovile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.02.

2. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Renato Rustamovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
3. KrMS § 175 lg 1 p 3,4, 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb Karl Hendrik Annuselt riigieelarve tuludesse välja mõista menetluskulu kogusummas 2390,00 eurot, so sundraha 1460,00 eurot, kaitsjatasu 90,00 eurot, narkootilise aine ekspertiisitasu summas 756,00 eurot ning narkootilise aine ekspertiisitasu (s.o roheliste ainejälgedega vaakumpakendaja), summas 84,00 eurot. Jätta riigi kanda narkootilise aine ekspertiisitasu summas 84,00 eurot ning DNA ekspertiisitasu 798,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 199,00 eurot. Viimase osamakse suurus on 201,00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Karl Hendrik Annus, 1-19-8551, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Renato Rustamovilt riigieelarve tuludesse menetluskulu kogusummas 1544,00 eurot, so sundraha 1460,00 eurot ning narkootilise aine ekspertiisitasu summas 84,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 128,00 eurot. Viimase osamakse suurus on 136,00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Renato Rustamov, 1-19-8551, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad 3 - - - kulud.
5. Asitõendid: Kohtuotsuse jõustumisel

§-st 191,

§ 83lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine kanep, mis on jäetud NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks- kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0721 tagastatud kilepakend, digikaal, pulber, tabletitükid, taimepurustaja, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn. narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0786 tagastatud vaakumpakendaja, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinnkohtuotsuse jõustumisel

§-st 191,

§ 83lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistus: Karl Hendrik Annust süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajast kuni 27.06.2019.a., tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult suures koguses s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele, narkootilist aine marihuaanat kokku 385,3 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat hoidis Karl Hendrik Annus enda juures kuni kinnipidamiseni 27.06.2019.a. xxx maja ees kella 18.30-ni, mil politseitöötajad leidsid ja võtsid ära: - Karl Hendrik Annuse valdusest olnud spordikotist üks vaakumpakend, milles olevad rohelised taimeosad massiga kokku 384,6 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%, - Karl Hendrik Annuse pükste taskus oleva rahakoti vahelt ühe soonkinnisega kilekoti, milles olevad rohelised taimeosad massiga 0,70 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 4 Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Sellise käitumisega pani Karl Hendik Annus toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Renato Rustamovit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajast kuni 27.06.2019.a., tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult suures koguses s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele, narkootilist aine marihuaanat kokku 9,44 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat hoidis Renato Rustamov oma elukohas aadressil xxx kuni läbiotsimiseni 27.06.2019.a kella 19:50ni, mil politseitöötajad leidsid ja võtsid ära Renato Rustamovi poolt vabatahtlikult välja antud esiku riidekapist ühe vaakumpakendi, milles olevad rohelised taimeosad massiga 9,44 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Sellise käitumisega pani Renato Rustamov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 Kohtu seisukoht: Süüdistuse järgi heidetakse Renato Rustamovile ja Karl Hendrik Annusele ette suures koguses narkootilise aine marihuaana ebaseaduslikku käitlemist. Renato Rustamov tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja selgitas täiendavalt, et Karl Hendrik Annuse juurest leitud aine oli samuti tema oma. Karl Hendrik Annus ennast süüdi ei tunnistanud ning väitis, et ei teadnud tema valduses olnud, kuid Renato Rustamovile kuulunud spordikotis olnud narkootikumidest mitte midagi. Kohtule esitatud tõendite järgi leiti süüdistuses märgitud narkootilised ained süüdistatavate kinnipidamisel (so Karl Hendrik Annusele ette heidetav kogus) ja elukoha läbiotsimisel (Renato Rustamovile ette heidetav kogus). Kaitsjad vaidlustasid mõlema menetlustoimingu lubatavuse. Kaitsjad viitasid KrMS §-le 91 lg 1, mille järgi võib toimetada läbiotsimist juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Kaitsjate hinnangul ei ole kriminaaltoimikus ühtegi tõendit, mis viitaks põhjendatud kahtlusele, määruses on mainitud üksnes uurimisasutusele laekunud teavet kahtluse kohta, kuid seda ei ole võimalik tagantjärele, objektiivselt (kohtulikult) kontrollida. Kohus nendib, et kaitsjad on õigesti viidanud, et KrMS § 91 lg 1 võimaldab läbiotsimist toimetada üksnes põhjendatud kahtluse olemasolul. Samuti on korrektne kaitsjate märkus selles, et prokuröri poolt kohtule esitatud kriminaaltoimikus olevatest tõenditest ei selgu, millele olid vaidlustatud menetlustoimingud rajatud, so millel põhines menetleja arusaam, et Karl Hendrik Annuse ja Renato Rustamovi valduses võib olla narkootilisi aineid. Käesoleval juhul olid kahtlustatavate kinnipidamine ja sellele järgnenud läbiotsimine esmased avalikud menetlustoimingud, kuid kohtueelses menetluses teostati eelnevalt ka jälitustoiminguid. Kohus tutvus jälitustoimikuga ning selles oleva info pinnalt on alus väita, et menetlejal oli põhjendatud kahtlustuse osas piisavalt teavet ja seega on vaidlustatud menetlustoimingud kooskõlas KrMS § 91 lg 1 sätestatuga ning sellest tulenevalt lubatavad. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollidega on tõendatud, et 27.06.2019 kell 18.30 peeti xxx maja ees kahtlustatavana kinni Karl Hendrik Annus ja kell 18.35 peeti xxx korteris kahtlustatavana kinni Renato Rustamov. Karl Hendrik Annuse kinnipidamisel leiti tema valdusest järgmised esemed: - arvutikoti välimisest sahtlist roosat värvi grinder (kanepipurustaja) taimse aine jääkidega (pakendati ja markeeriti „Annus 217-1“); spordikoti keskmises sahtlis kilekott, milles oli suletud vaakumpakend rohelise taimse ainega (pakendati ja markeeriti „Annus 217-3“); vasapoolsest pükste taskust rahakott, mille vahel oli soonkinnisega kilekott rohelise taimse ainega (pakendati ja markeeriti „Annus 217-6“). Pärast süüdistatavate kinni pidamist otsiti läbi süüdistatavate elukoht, xxx asuv korter. Läbiotsimisprotokollis märgitu kohaselt tehti mõlemale süüdistatavale enne läbiotsimist ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud esemed või muud ebaseaduslikud esemed. Karl Hendrik Annus avaldas, et tal ei ole midagi ebaseaduslikku välja anda, Renato Rustamov ütles menetlejale, et korteri esikus, paremat kätt riidekapi vasakul ülemisel riiulil on pakend rohelise taimse ainega. Seejärel leiti läbiotsimise käigus Renato Rustamovi viidatud kohast roheline taimne aine (pakendati ja markeeriti „Xxx-1“). Lisaks sellele leiti järgmised esemed: 6 - esikus vasakut kätt sisseehitatud riidekapi riiulil halli-musta värvi vaakumpakendaja Arctixsport taimse aine jääkidega (pakendati ja markeeriti „Xxx-2“); köögis vasakut kätt alumisest kapist musta värvi kilepakend taimse aine jääkidega (pakendati ja markeeriti „Xxx-3“); köögis vasakut kätt olevast kapist ülemiselt riiulilt halli värvi digitaalkaal (pakendati ja markeeriti „Xxx-4“); elutoas klapiga avatavas kapis salvrätiku pakk valge pulbrilise ainega (pakendati ja markeeriti „Xxx-5“); elutoas klapiga avatavas kapis soonkinnisega kilekott, milles 3 valget värvi tableti tükki (pakendati ja markeeriti „Xxx-6“). Lisaks ülalmärgitule leiti korteri esikus olevast sisseehitatud riidekapist hulgaliselt vaakumpakendeid ja köögist kummikindad. Tuvastamaks, kas Karl Hendrik Annuse kinnipidamisel leitud aine ja Renato Rustamovi poolt läbiotsimisel korterist välja antud aine oli narkootiline aine, viidi kriminaalasjas läbi narkootilise aine ekspertiis. Eksperdi arvamusega 14.08.2019 ekspertiisiaktis nr 19E-AN0721 (tlk ) on tõendatud, et Renato Rustamovi osundatud kohast, so xxx asuva korteri esikust, paremat kätt asuva riidekapi vasakult ülemiselt riiulilt leitud pakendis („Xxx-1“) olevad rohelised taimeosad massiga 9,44g olid kanepiõisikud (marihuaana) mille tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC) sisaldus oli 13%. Samuti on eksperdi arvamusega tõendatud, et Karl Hendrik Annuse kinnipidamisel tema spordikotis olnud kolmes vaakumpakendis olevad rohelised taimeosad massiga kokku 384,6g (pakend „Annus 217-4“) olid kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus oli 16% ning Karl Hendrik Annuse rahakotist leitud minigrip kilekotis (pakend „Annus 271-6“) olnud rohelised taimeosad massiga 0,70g olid kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus oli 19%. Lisaks leiti ekspertiisi narkootiliste ainete jälgi Karl Hendrik Annuse arvutikotis olnud grinderilt, süüdistatavate korterist läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud digitaalkaalult ning musta värvi kilepakendilt (vt siinkohal ka 30.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-AN0786). Kriminaalasjas puudus vaidlus selles, et xxx korteri läbiotsimisel Renato Rustamovi poolt osundatud kohast leitud marihuaana kuulus talle. Süüdistatav selgitas kohtus, et aine oli tema oma ja soetatud enda tarbeks. Kriminaalasjas tekkis vaidlus, kellele kuulus Karl Hendrik Annuse spordikotist leitud marihuaana. Seda, et rahakoti vahel oli kogus (0,7g) Hollandist kaasa ostetud narkootilist ainet, Karl Hendrik Annus ei eitanud. Karl Hendrik Annuse ja Renato Rustamovi väitel oli spordikotist leitud aine samuti Renato Rustamovi oma. Selgitamaks kellele spordikotist leitud aine kuulus, viidi kriminaalasjas esmalt läbi DNA ekspertiis, kuid see jäi tagajärjetuks. Kohtus kuulati Karl Hendrik Annuse spordikotist leitud aine kuuluvuse tuvastamiseks ära tunnistaja R Pga, mõlemad süüdistatavad ja Karl Hendrik Annuse lähedased. Kohus nendib, et isikuliste tõendiallikate puhul tuleb hinnata nende usaldusväärsust. Käesolevas asjas ei tekkinud kohtul kahtlust tunnistajate R Pga, R Li ja M E Annuse ütluste usaldusväärsuses ning seega saab tunnistajate ütlusi otsuse tegemisel arvestada. Kohtul tekkis kahtlus Renato Rustamovi ja Karl Hendrik Annuse ütluste õigsuses. Renato Rustamov selgitas kohtus, et korterist ja Karl Hendrik Annuse valduses olnud spordikotist leitud marihuaana kuulus talle. Süüdistatava sõnul ostis ta enda tarbeks 10g ainet, millest suurem osa leiti korteri läbiotsimisel. Samuti soetas ta Karl Hendrik Annuse spordikotist leitud aine: ta ostis selle, pakendas vaakumpakendajaga ja pani sobiva peidukoha puudumise 7 tõttu spordikotti, mille korterinaabrist kaassüüdistatav koos seal olnud ainega tema teadmata Euroopa reisile kaasa võttis. Kohus märgib, et just Renato Rustamovi ütlused kohtus antud kujul olid kaitsja(

1. te)nägemust mööda kõige veenvam tõend, mis kinnitab Karl Hendrik Annuse kaitseversiooni, so et ta ei teadnud spordikotist leitud ainest mitte midagi. Karl Hendrik Annus selgitas Renato Rustamoviga riimuvalt, et tal oli planeeritud välisreis, kuid R Pga tõttu ei lahkunud nad kokkulepitud ajal vaid päev hiljem. Seoses sellega olid tal asjad pakkimata. Kui R Pga järgmisel päeval ootamatult tema ukse taha ilmus, haaras ta Renato Rustamovi spordikoti ja toppis koti sisu eelnevalt kontrollimata sinna kiirustades vajalikud asjad. Kohtu hinnangul on Karl Hendrik Annuse esitatud kaitseversioon selline, mille usutavust saaks teatud mööndustega isegi jaatada. Iseenesest võib pidada täiesti võimalikuks, et viimasel hetkel kiirustades asju pakkides ei süveneta olulisel määral sellesse, kas midagi on eelnevalt kotis või mitte. Käesoleval juhul selgitas tunnistaja R Pga mh ka seda, et reisile läksid nad autoga ning seetõttu ei olnud kaasavõetava pagasi kaal samuti näitaja, mis annaks alust öelda, et võimaliku kaalupiirangu tõttu kontrollib keskmine mõistlik inimene seda, kas kotis on eelnevalt mingisuguseid asju või mitte. Seega esitasid süüdistatav(
2. ad)esmapilgul Karl Hendrik Annuse osas täiesti loogilise kaitseversiooni, kuid kohus seda kõigele vaatamata ei usu: kohtus esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad seda, et Karl Hendrik Annuse spordikotist leitud aine kuulus süüdistatavale. Esmalt on kohus prokuröriga päri selles, et Renato Rustamovi kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes ilmnes oluline vastuolu, mida süüdistatav ei suutnud kohtule arusaadavalt selgitada. Lihtsustatult väitis Renato Rustamov kohtueelses menetluses seda, et ta ei teadnud, miks kortEaaslane kinni peeti, järelikult ei teadnud ta, et Karl Hendrik Annusel võib olla midagi keelatut. Kohtus selgitas Renato Rustamov, et märkas spordikoti ja seega ka marihuaana kadumist praktiliselt kohe. Süüdistatav selgitas vastuolu hirmuga võimaliku karistuse ees, mis on usutav – inimese enesealalhoiu instinkt võib kahtlemata olla see, mis oluliselt pärsib tõeste ütluste andmist. Samas tuli süüdistatav selle versiooniga lagedale kohtule arusaadavalt alles kohtuistungil ütlusi andes. Samuti ei ole loogiline ja eluliselt usutav Renato Rustamovi selgitus selle kohta, miks ta ei andnud kortEaaslasele kohe teada, kui ta avastas, et marihuaana asub spordikotis, mille Karl Hendrik Annus reisile kaasa võttis. Kohtu hinnangul tunnetaks keskmine mõistlik isik, et spordikotti peidetud ebaseaduslikust narkootilisest ainest võivad reisil teada saada kolmandad isikud ja aine ilmsikstulek põhjustaks omakorda suuri probleeme nii spordikoti valdajale kui selle omanikule. Seetõttu teavitaks keskmine mõistlik inimene kohtu arvates sellises olukorras viivitamatult oma korterinaabrit. Tunnistaja R Pga kinnitas Karl Hendrik Annuse sõnu selles, et nad ei lahkunud reisile algselt kokku lepitud päeval. Tunnistaja selgitas, et sõber noomis teda seetõttu, et ta ei suutnud ennast kainena hoida ja õigel päeval ära minna. R Pga ütluste kohaselt oli tema ilmumine sõbra ukse taha ootamatu, Karl Hendrik Annus oli tunnistaja sõnul alles asju pakkinud. Seega esineb tunnistaja R Pga ja Karl Hendrik Annuse ütlustes esmapilgul väga väike, kuid kohtu hinnangul oluline erinevus: tunnistaja ütluste järgi oli Karl Hendrik Annus asju pakkinud juba enne tema ilmumist, süüdistatava sõnul pakkis ta asjad kiirustades alles pärast seda, kui R Pga tema ukse taha ilmus. Karl Hendrik Annuse kaitseversiooni lükkab kohtu jaoks kõige veenvamalt ümber fakt, et pakendi mõõtmeid silmas pidades ei ole kuidagi võimalik, et see jäi süüdistataval isegi kiirustades asju pakkides kahe silma vahele. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud (vt 8 18.09.2019 asitõendite vaatlusprotokoll) pakendit, milles marihuaana oli. Vaatlusega tuvastati, et vaakumpakendite mõõdud olid 25x20cm ja kilekoti mõõdud (milles omakorda olid vaakumpakendid marihuaanaga) olid 65x20cm. Kui siia lisada aine mass, mis ekspertiisiakti järgi oli 384,6g, on kohtu arvates selge, et sellist pakki on isegi kiirustades võimatu mitte märgata. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Karl Hendrik Annus soetas aine tõenäoliselt välisreisi käigus: tunnistajate R Pga ja M E Annuse sõnul peeti nad kõik kahtlustatavatena kinni vahetult pärast Eestisse, Karl Hendrik Annuse elukoha juurde naasmist. Süüdistatav Karl Hendrik Annus selgitas, et nad tarvitasid R Pgaga küll kogu aeg kanepit, kuid suuremat kogust ta oma sõnul ei ostnud – selleks ei olnud süüdistatava väitel ka võimalust põhjusel, et ta oli reisi vältel sõbraga kogu aeg koos. Tunnistaja R Pga nentis samuti, et talle teadaolevalt Karl Hendrik Annus reisil suuremat kogust narkootilist ainet ei ostnud. Kohtu hinnangul ei oma R Pga teadmine antud juhul tähtsust: seda, et tunnistaja ja süüdistatav olid peaaegu kogu reisi 24/7 koos ning seetõttu ei olnud Karl Hendrik Annusel tunnistaja teadmata võimalik kanepit osta, ei saa antud hetkel kategooriliselt jaatada. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tunnistaja ja süüdistatav ei olnud kogu aeg koos ja Karl Hendrik Annusel võis olla piisavalt aega narkootilise aine ostu-müügitehingu tegemiseks. Seda, et ta sõbraga pidevalt koos ei olnud, väitis süüdistatav ka ise – „…mõni õhtu me isegi olime sunnitud magama samas toas, sest lihtsalt ei olnud mõistliku hinnaga variante, kus ööbida“. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul Renato Rustamovi ütlused selle kohta, et spordikotis olnud narkootiline aine kuulus talle, täielikult ebausaldusväärsed. Renato Rustamovi ütlused on usaldusväärsed osas, milles ta tunnistab fakti, et korterist leitud aine kuulus talle. Kohtuistungil pöörati mh tähelepanu Karl Hendrik Annuse hobile (kulturism) ja materiaalsele olukorrale. Kaitsja väitel vajas Karl Hendrik Annus vaakumpakendajat toidu pakkimiseks, samuti ei olnud tema kaitsealusel ainelist vajadust narkootikumide soetamiseks võimaliku edasimüügi eesmärgil. Kohus nendib, et tunnistaja M E Annuse ja kohtule esitatud piltidega on Karl Hendrik Annuse vabaajategevus igakülgselt tõendatud. Samuti ei sea kohus kahtluse alla süüdistatava ja tema venna sõnu selles, et kulturismi viljelemine eeldab mh ka kindla toitumiskava jälgimist. Samas ei oma see asjas tähtsust. Vaakumpakendajat on võimalik kasutada nii toidu kui marihuaana pakendamiseks, asjaolu, et seda võidi kasutada ka viimasel otstarbel kinnitab eksperdi arvamus, samuti fakt, et pakendajat ei leitud köögist (mis oleks toidu pakendamisel loogiline koht seadme hoiustamiseks) vaid esikus olnud riidekapist. Renato Rustamovi sõnul pakendas ta vaakumpakendajaga Karl Hendrik Annuse kotist leitud narkootilise aine, kuid süüdistatava ütlused spordikotist leitud aine osas on kohtu jaoks ebausaldusväärsed. Süüdistatava võimaliku rahalise motiivi osas märgib kohus, et prokurör esitas kohtule õiendi, mille järgi Karl Hendrik Annusel ei olnud 2018 aastal ametlikku sissetulekut. Tõsi, narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude puhul võib piisava sissetuleku puudumine olla teguriks, mis kaudselt viitab sellele, et inimene tegeles aine müügiga raha teenimise eesmärgil. Lisaks on kriminaalasjas kaitsja esitatud pärimistunnistusega, süüdistatava ema kontoväljavõttega, tunnistaja R Li ja M E Annuse ütlustega tõendatud, et Karl Hendrik Annuse ema sai pärast endise abikaasa, süüdistatava isa surma arvestatava rahasumma, mida ta otsustas oma lastega jagada. Kohus nendib, et piisavate rahaliste vahendite olemasolu ei tarvitse tähendada seda, et inimesel puuduks motiiv seda juurde teenida: tarbimisel ülempiiri pole ja süüdistatav harrastas tunnistajate (ja iseenda) ütluste järgi võrdlemisi pillavat eluviisi (taksosõidud, riided, väljas 9 söömine jne). Samas on antud juhul on Karl Hendrik Annusele süüdistus esitatud aine omandamises ja valdamises, mitte edasi müümises. Eeltoodu tõttu ei oma ei prokuröri ega kaitsja esitatud tõendid Karl Hendrik Annusele esitatud süüdistuse kontekstis olulist tähendust. Karl Hendrik Annuse kaitsja juhtis kohtuvaidluses kohtu tähelepanu sellele, et tema kaitsealuse juurest kinnipidamisel leitud ainete THC sisaldus oli erinev. Tunnistaja R Pga ei näinud oma sõnul suure, spordikotist leitud aine soetamist, kuid selgitas, et mingisugune kogus oli sõbral olemas, mida nad tagasiteel tarvitasid. Kohus märgib, et ostes ainet tarvitamiseks ja paralleelselt nn hulgi, ei pruugi ained olla ühest ja samast partiist. Kohtu hinnangul ei tõenda kaitsja esitatud argument kindlasti mitte seda, et Karl Hendrik Annus ei olnud spordikotis olevast ainest teadlik. Kriminaalasjas on seega tõendatud, et Karl Hendrik Annuse juurest leiti marihuaanat 0,7g (rahakoti vahel olnud minigrip kilekotist, aines THC sisaldus 19%) ja 384,6g (spordikotist, aines THC sisaldus 16%) ning Renato Rustamovi elukohast leiti marihuaanat 9,44g (aines THC sisaldus 13%). Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et Renato Rustamov andis vihje aine asukoha osas enne läbiotsimise toimetamist ning on läbivalt väitnud, et aine kuulus talle. Renato Rustamov ei eitanud, et ta soetas läbiotsimisel leitud aine ja hoidis seda kohas, kust see läbiotsimise käigus ära võeti. Karl Hendrik Annus aine omandamist ja valdamist ei tunnistanud, kuid kohtulikul uurimisel esitatud tõendid kinnitavad seda, et süüdistatava versioon ei ole õige: spordikotis enne reisile minekut marihuaanat sisaldanud pakendit ei olnud ja see leiti ning võeti süüdistatavalt ära vahetult pärast reisilt naasmist. Kohtu hinnangul panid mõlemad süüdistatavad etteheidetavad teod toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes: kohtulikul uurimisel selgus uuritud tõendite pinnalt, et nii Renato Rustamov kui Karl Hendrik Annus tarvitasid marihuaanat ja seega on välistatud, et aine soetati ja seda vallati juhuslikult, teadmata millega on tegu. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni 13.05.2016 vastusest teabenõudele nähtub, et marihuaana puhul loetakse suureks koguseks 7,5g. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul Renato Rustamovi tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 184

lg 1 järgi ja Karl Hendrik Annuse tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 1 järgi.

10 Karistus:

§ 56lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest on ette nähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus. Renato Rustamov on varem krimnaalkorras karistamata, tal on karistusregistri õiendi järgi viis kehtivat väärteokaristust. Süüdistatav töötab ja tal on kindel elukoht. Kriminaalasjas leidis tõendamist fakt, et Renato Rustamov soetas ja valdas narkootilist ainet marihuaanat 9,44g, tegemist on nn pehme narkootikumiga. Suureks koguseks

§ 184lg 1 objektiivse teokoosseisu mõttes loetakse marihuaana kogust 7,5g.

Seega ei ületanud Renato Rustamovi poolt omandatud ja hoitud aine mass oluliselt suure koguse piiri. Renato Rustamov andis enne läbiotsimist aine välja: läbiotsimisprotokolli järgi ütles süüdistatav menetlejale väga täpselt, kus aine korteris on. Renato Rustamov tunnistas ennast süüdi ja kahetses. Kahetsus on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Renato Rustamovi süü ei ole väga suur. Kohtu hinnangul tuleb Renato Rustamovit karistada vangistusega, mis võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Arvestades seda, et Renato Rustamov on noor inimene ja varem kriminaalkorras karistamata, võib kohtu arvates loota, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole vajalik talle mõistetavat vangistust osaliselt või täielikult täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul on samas vajalik süüdistatava allutamine käitumiskontrolli nõuetele, samuti tuleb talle kontrollnõuete täitmise ajaks panna

§ 75

lg 2 p 21 nimetatud täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Renato Rustamov selgitas kohtus, et aine oli oma tarbeks, so süüdistatav on aine tarvitaja ja võib ainega oma tarbimisharjumuste pinnalt kokku puutuda. Kontrollnõuded- ja kohustused ning lisakohustus on kohtu hinnangul distsiplineerivateks meetmeteks, mis aitavad täita karistuse eesmärke. Katseaja osas leiab kohus, et see peaks olema mõnevõrra pikem, kui Renato Rustamovile mõistetav karistus. Kohus nendib, et valitseva arvamuse järgi on narkokuritegude jätkamise oht keskmisest suurem ning pikem katseaeg toetab süüdistatava poolt antud lubaduse – olla edaspidi õiguskuulekas ja loobuda täielikult narkootiliste ainete tarvitamisest - kinnistamisele. Pikema katseaja kohaldamise poolt räägib kohtu hinnangul ka Renato Rustamovi karistusregistri õiend, mille järgi on süüdistatava kokkupuude narkootiliste ainete tarvitamisega võrdlemisi pikaajaline. Eeltoodu alusel tuleb Renato Rustamov

§ 184

lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada 1 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Renato Rustamov oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva (27.06.2019-28.06.2019). Eelvangistus tuleb

§ 68lg 1 alusel Renato Rustamovile mõistetud vangistusest maha arvata.

Kandmisele kuuluv vangistus on seega 1 aasta, 6 kuud ja 28 päeva. Mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus tuleb

§ 74

lg 1, 3 järgi jätta täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Renato Rustamov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal on Renato Rustamov lisaks

§ 75

lg 1 p 21 alusel kohustatud mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Renato Rustamovi katseaeg hakkab

§ 78p 1 alusel kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Renato Rustamovi suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 11 Karl Hendrik Annus on varem väärteokorras karistamata, kuid teda on karistatud kriminaalkorras üsna hiljuti - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.03.2018 otsuse alusel

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 4 aastat, mis jäeti

§ 73

lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 4 aastat. Katseaeg hakkas kulgema alates 07.03.2018. Karl Hendrik Annus pani seega uue kuriteo toime katseajal. Karl Hendrik Annus ennast süüdi ei tunnistanud ja sellest johtuvalt ka ei kahetsenud. Karl Hendrik Annus soetas ja valdas marihuaanat koguses, mis ületas kordades suure koguse alampiiri. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Karl Hendrik Annuse süü on suur. Kohtu hinnangul on äärmiselt kurb, et toetavat sotsiaalvõrgustikku omav noor, pelgalt 25 aastane süüdistatav ei teinud eelmisest kohtuotsusest kohaseid järeldusi - uue kuriteo pani süüdistatav toime katseaja esimeses kolmandikus. Tegemist on I astme kuriteoga ja Karl Hendrik Annuse juurest leitud aine kogusest piisaks joobe tekitamiseks sadadele inimestele.

§ 184

lg 1 teokoosseis hõlmab endas erinevaid osategusid, aine omandamine ja valdamine on vähem ohtlikumad kui aine käitlemine edasimüügi eesmärgil. Viimast Karl Hendrik Annusele ette ei heidetud, marihuaana on nn pehme narkootiline aine. Kohus leiab, et Karl Hendrik Annust tuleb karistada vangistusega, mis võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus nendib, et esmapilgul leebena näiv karistus on elu alles alustavale inimesele siiski märkimisväärselt pikk aeg. Karl Hendrik Annusele on liitkaristuse mõistmine vältimatu, süüdistatav peab veetma väga pika aja kinnipidamisasutuses ja kohtu arvates on mõistetav liitkaristus sellise pikkusega, mis täidab igati oma eesmärgid. Eeltoodu alusel tuleb Karl Hendrik Annus

§ 184

kg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud vangistust tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada eelmise, Harju Maakohtu 07.03.2018 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse, 4 (nelja) aasta pikkuse vangistuse võrra. Mõista Karl Hendrik Annusele liitkaristus, 6 (kuue) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Karl Hendrik Annus suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb kohtu hinnangul jätta muutmata ning tühistada otsuse jõustumisel või otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmisel. Valitseva arvamuse kohaselt (RKKKo lahend nr 3-1-1-103-06) kohaselt on narkokuritegude jätkamise tõenäosus kehtiva kohtupraktika pinnalt suur; Karl Hendrik Annus selgitas, et on varasemalt narkootikume tarvitanud. Seega on keskmisest suurem tõenäosus, et vabanedes puutub isik oma sõltuvuse pinnalt uuesti narkootilise ainega kokku ning narkokuritegude toimepanemise jätkamine välistatud ei ole.

§ 68lg 1 järgi arvata Karl Hendrik Annuse eelvangistus karistusaja hulka.

Lugeda karistuse kandmise alguseks 27.06.2019. Menetluskulu: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning sundraha. Kuivõrd mõlemad süüdistatavad on toime pannud esimese astme kuriteo, siis tuleb Karl Hendrik Annuselt ning Renato Rustamovilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks ekspertiisitasu. Kriminaalasjas on järgmised ekspertiisikulud: narkootilise aine ekspertiis 1008,00 eurot (I kd tlk. 12-14), narkootilise aine ekspertiis, s.o roheliste ainejälgedega vaakumpakendaja, summas 84,00 (I kd 12 tlk. 19-20) ning DNA ekspertiis summas 798,00 eurot (I kd tlk.29-32). Kohtu hinnangul jagunevad eksertiisikulud järgmiselt: 1) Eksetiisiakti nr 19E-AN0721 (maksumusega 1008,00 eurot) kohaselt on Karl Hendrik Annuse osas esitatud ekspertiisiks 9 ekspertiisiobjekti. Kuivõrd ühe ekspertiisiobjekti hinnaks on 84,00 eurot, siis tuleb Karl Hendrik Annuselt välja mõista kogumaksumusest 756,00 eurot. Arvestades asjaoluga, et Renato Rustamovi osas oli tegemist 1 ekspertiisiobjektiga, siis tuleb Renato Rustamovilt välja mõista ekspertiisi kogumaksumusest 84,00 eurot. Kuna vaakumpakendis olevate pruunide seente viljakehad ei sisaldanud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, siis tuleb 84,00 eurot, jätta riigi kanda. Kohus märgib, et R Pga osas on ekspertiisitasu 84,00 eurot eraldatud väärteomenetlusse; 2) Ekspertiisiakti nr 19E-AN0786 (maksumusega 84,00 eurot) kohaselt on ekspertiisiks esitatud roheliste ainejälgedega vaakumpakendaja. Kuna tegemist oli Karl Hendrik Annuse valdusest leitud esemega, siis kuulub nimetatud ekspertiisimaksumus välja mõistmisele Karl Hendrik Annuselt. 3) Ekspertiisiakti nr 19E-GE0708 (maksumusega 798,00 eurot) kohaselt on teostatud DNA-ekspertiis. Kuivõrd nimetatud ekspertiisi põhjal ei õnnestunud kindlaks teha bioloogilise materjali päritolu, tuleb ekspertiisitasu jätta täies ulatuses riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Karl Hendrik Annusel oli kohtueelses menetluses määratud kaitsjaks Toomas Laanemaa, kes on esitanud taotluse 90,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus rahuldatud ning kuulub väljamõistmisele Karl Hendrik Annuselt. Kohtumenetluse pooled eraldi menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ei taotlenud. Seega mõistab kohus menetluskulud täies ulatuses isikutelt välja, v.a jätab eeltoodu põhjendustel ekspertiisitasu osaliselt riigi kanda. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistatavatel võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodud alustel tuleb Karl Hendrik Annuselt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu kogusummas 2390,00 eurot, so sundraha 1460,00 eurot, kaitsjatasu 90,00 eurot, narkootilise aine ekspertiisitasu summas 756,00 eurot ning narkootilise aine ekspertiisitasu (s.o roheliste ainejälgedega vaakumpakendaja), summas 84,00 eurot. Jätta riigi kanda narkootilise aine ekspertiisitasu summas 84,00 eurot ning DNA ekspertiisitasu 798,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 199,00 eurot, viimase osamakse suurus on 201,00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Karl Hendrik Annus, 1-19-8551, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 13 Renato Rustamovilt tuleb välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu kogusummas 1544,00 eurot, so sundraha 1460,00 eurot ning narkootilise aine ekspertiisitasu summas 84,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 128,00 eurot, viimase osamakse suurus on 136,00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Renato Rustamov, 1-19-8551, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud järgmised esemed: - ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine kanep, mis on jäetud NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0721 tagastatud kilepakend, digikaal, pulber, tabletitükid, taimepurustaja, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn; - narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0786 tagastatud vaakumpakendaja, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohtu hinnangul tuleb asjas ära võetud narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas,

§-st 191,

§ 83

lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0721 tagastatud kilepakend, digikaal, pulber, tabletitükid, taimepurustaja ning narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0786 tagastatud vaakumpakendaja, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn, tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§-st 191,

§ 83lg 1, 4 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 14 /allkirjastatud digitaalselt/