Obsah (8)

§ 613§ 477§ 172§ 174§ 138§ 150§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu avaldus Reino Kää

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus

§ 613

lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Tuvastatud on, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga Aida 4 // XXX, Tartu omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi. Puudutatud isik ei vaielnud vastu asjaolule, et temale on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid. Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: hooldustasu, remondifond, laenumakse reserv, laen, üldelekter, vesi (üld), vesi (külm), prügivedu, valitseja kulu. Alates
2. jaanuarist
3. a kehtima hakanud KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS 3 § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Korteriühistu põhikirja p 3.2.
4. järgi on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse põhimõte, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Muude majandamiskulude katteks tehakse majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.
5. kohaselt lähtutakse üldelektri kulu arvestamisel elamu elektrienergia tarbimisest, mis jagatakse elamus asuvate korteriomanike vahel vastavalt korterite arvule. Põhikirja p 3.2.9.
6. järgi tasutakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt korterisse paigaldatud individuaalmõõturi näidule. Põhikirja p 3.2.9.3.
7. järgi juhul, kui korteriomandite veetarbimise üldsumma erineb maja üldveearvesti üldsummast, jagatakse vahe korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.
8. kohaselt jagatakse prügiveo kulud kõikide korterite vahel vastavalt korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.
9. kohaselt jagatakse elamute hoolduskulud majade vahel kulutekke põhiselt ja vastavalt elamu korteriomandite osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.
10. kohaselt jagatakse valitseja tasu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ja valitsejaga sõlmitud lepingule jagatuna korteriomandite arvule. Põhikirja p 3.2.9.
11. kohaselt jagatakse laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna pangalaenu võtnud elamu korteriomanike vahel vastavalt korteriomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.
12. kohaselt tasutakse remondifondi maksed vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna vastava elamu korteriomandite osa suurusele. Põhikirja p-de 5.
13. kohaselt peab olema ühistul reservkapital, mille suurus on vähemalt 1/12 korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Põhikirja p 3.2.9.
14. kohaselt tasutakse reservkapitali maksed vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, kuid mitte vähem kui 1/12 ühistu aasta eeldatavatest kuludest jagatuna iga korteriomandi osa suurusele. Põhikirja p 3.2.9.
15. kohaselt jagatakse kaasomandiosa kindlustusmaksed kõikide korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi osa suurusele. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud teenusepakkujatega sõlmitud lepingud, s.o Tartu Veevärk Aktsiaseltsi, Ekovir OÜ, Eesti Energia AS-iga sõlmitud lepingud. Samuti on esitatud ühistu kehtiv põhikiri ning puudutatud isikule esitatud arved. 4 Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 833 eurot 72 senti.
16. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. Arvete tasumise tähtaeg on vastavalt arvetel märgitule iga kuu viimane kuupäev. Avaldaja arvestab viivist 0,15% päevas. Alates
17. jaanuarist
18. a kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Riigikohus on selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad (Riigikohtu
19. oktoobri
20. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 16). Avaldaja põhikirja p 3.2.
21. kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib ühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 teises lauses sätestatud suuruses. Põhikirja p 3.2.10.
22. järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel, pärast ühistu poolt esitatud arvet, on ühistul õigus nõuda korteriomanikult viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kohtu hinnangul on avaldaja põhikirja p-d 3.2.
23. ja 3.2.10.
24. omavahel vastuolus, kuivõrd ühelt poolt võimaldab p 3.2.
25. nõuda viivist seadusjärgses ulatuses, s.o käesoleva määruse tegemise seisuga 8% aastas, teiselt poolt lubab põhikirja p 3.2.10.
26. nõuda viivist 0,15% päevas. Kohtu hinnangul tuleb põhikirja tõlgendamisel lähtuda korteriühistu liikmete ühisest tegelikust tahtest põhikirja koostamisel (VÕS § 29 lg 1). Kohtu hinnangul on põhikirja p 3.2.10.
27. eriregulatsioon seaduse ja põhikirja p 3.2.
28. suhtes. Korteriühistu liikmete tahe oli kehtestada seadusest kõrgemat viivist, milleks on 0,15% päevas. See nähtub ka puudutatud isikule saadetud arvetest, kus viivise määraks on märgitud 0,15% päevas. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga
29. oktoober
30. a summas 114 eurot 53 senti. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine 8.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 200 eurot, s.o ettenähtust 150 euro võrra rohkem. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 alusel.

Riigilõiv seadusega kehtestatud määras, s.o 50 eurot, tuleb avaldaja kasuks puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja palub ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Avaldaja ja avaldaja valitseja vahel sõlmitud käsunduslepingu p 3.

1. kohaselt lähtutakse valitseja poolt osutatud teenuse eest 5 tasumisel, mis jääb väljapoole lepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevat igapäevase valitsemise toiminguid, valitseja poolt kehtestatud hinnakirjast, mis on kättesaadav valitseja avalikul kodulehel www.elamuhaldus.ee. Valitseja tavapärased teenused on loetletud käsunduslepingu p-s 2.
2. Kohtumenetluses esindamine ei kuulu tavapäraste teenuste hulka. Seega on valitseja kohtukulude väljamõistmine iseenesest põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks valitseja tasu 521 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Valitseja on teostanud toiminguid 5,5 tunni ulatuses. Kohus loeb valitseja tunnitasu 79 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et avaldaja valitseja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, avaldaja menetlusdokumendid ei ole mahukad, puudutatud isik ei ole nõudele vastu vaielnud. Põhjendatud ei ole ajakulu dokumentide skaneerimiseks ning e-toimikusse üleslaadimiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu praeguses menetluses 4 tundi, s.o rahaliselt 379 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja nõuab lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestamist menetluskuludena ning seega käibemaksu hüvitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult saab nõuda menetlusosaline, kes ise on pidanud menetluskuludelt käibemaksu tasuma ning ei saa seda käibemaksuseaduse kohaselt tagasi arvestada. Kuivõrd avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta valitseja kuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuulub valitseja tasu hüvitamisele koos käibemaksuga.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6