Võlgnik on terve menetluse kestel aegajalt töötanud osalise tööajaga ning töötasuga XXX eurot kuus, mis on ca kolmandik Eesti Vabariigis kehtivast töötasu miinimummäärast. Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-13-41547 märkinud, et aastaid samal töökohal madala palga eest töötamist ei saa pidada tulutoova tegevusega tegelemiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et tulutoova tegevusega tegelemiseks ei saa pidada ka mitme töökoha omamist, siiski madalat töötasu teenides. Võlgnik on aruannetes kajastanud töökohtadele kandideerimisi, mis on olnud ebaedukad. Siiski nähtub, et võlgnik on kandideerinud vaid sellistele töökohtadele, mis vastavad tema erialale. Vaid ühel korral on võlgnik kandideerinud klienditeenindaja ametikohale. Sellisest käitumisest nähtub, et võlgnik soovib töötada vaid oma erialasel positsioonil, mis võlgniku sõnul on tippjuht, ekspert või konsultant. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-1451423 sedastanud, et olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees kohustused, ei saa võlgnik vabalt valida, millisel töökohal tulu teenida. Seega on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on soovinud leida tööd vaid enda valitud erialal, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav, kuivõrd võlgnikul lasub kohustus tasuda võlausaldajate nõudeid. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et kui võlgnik erialast tööd ei leia, peab ta vastu võtma mis tahes töö. Praegusel juhul ei ole võlgnik isegi tegelenud muus valdkonnas töö otsimisega, mis on selgelt kahjustanud võlausaldajate huve. 2/5 Tsiviilasi 2-12-11325 Võlgnik on põhjendanud tulu teenimise kohustuse rikkumist XXX. Menetluse kestel ei ole võlgnik esitanud tõendeid XXX määramise kohta. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik esitanud tõendeid tuvastamaks, milline on tema XXX, kas võlgnik on XXX. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-3576 on kohus nentinud, et kui võlgnik ei ole esitanud tõendeid töövõime piiramisel, ei ole see asjaolu, mis takistaks võlgnikul objektiivselt töö otsimist. Kohus on märkinud, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus võib tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Võlausaldaja arvates ei ole võlgniku põhjendused tulutoova tegevusega mittetegelemisel piisavad. Võlausaldaja peab oluliseks märkida ka seda, et võlgniku aruanded on väga üldised ning ei tõenda miskit konkreetset. Töölepingud on võlgniku sõnul lõpetatud tervislikel põhjustel, ka seda ei ole võlgnik millegagi tõendanud. Võlgnik ei ole esitanud töölepinguid ega tõendeid töösuhete lõpetamise kohta. 4. 17.02.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse, milles palus otsustada tema kohustustest vabastamise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse. Taotluse kohaselt on võlgnik täitnud menetluse kestel oma kohustusi nõuetekohaselt, võlgnik on XXX (menetluse alguses XXX). Võlgnik on töötanud piirides, mida lubab tema tervislik olukord. Töötamised ning töö otsimised on välja toodud kohtule esitatud aruannetes. Võlgnik on esitanud kõik vajalikud andmed oma sissetulekute ning vara kohta. Võlgnikul oli soov koguda võlausaldajatele väljamakseteks raha, kuid suurenenud tervisekulude tõttu ei olnud see võimalik. Võlgnik ei ole menetluse jooksul midagi pärinud. Võlgnik on teinud võlausaldajatele Swedbank AS-le (summas 5,25 eurot) ning P. U. le väljamakse. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 5.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 6.
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub
8.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Menetluse kestel on võlgnik töötanud kolmes kohas: L. OÜ (detsember 2015 kuni oktoober 2016), OÜ L. C. (november 2016 kuni aprill 2017) ning G. S. OÜ (mai 2018 kuni oktoober 2018). Võlgnik on töötanud ainult osalise tööajaga. Töölepingud on lõpetatud tähtaja möödumisel või seoses võlgniku tervisliku seisundiga. Ülejäänud aja kohustustest vabastamise menetluses ei ole võlgnik olnud tööga hõivatud. Võlgnik on igas aruandes välja toonud oma tööotsingud perioodil, mil võlgnik oli tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd tegema. Võlgnik oli alates 20.01.2017 XXX ja alates 20.01.2019 XXX. Võlausaldaja toob oma taotluses välja, et aruannetest nähtub, et võlgnik on kandideerinud vaid sellistele töökohtadele, mis vastavad tema erialale. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud ka
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda tulutoova tegevusega, kuna võlgnik on terve menetluse kestel aegajalt töötanud osalise tööajaga ning 3/5 Tsiviilasi 2-12-11325 töötasuga vahemikus XXX eurot kuus, mis on ca kolmandik Eesti Vabariigis kehtivast töötasu miinimummäärast. Riigikohus on muuhulgas leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada täistööajaga. Kui võlgnikul on mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (vt RKTKm 2-11-24696, p-d 18 ja 19). Arvestades võlgniku osalist ja puuduvat töövõimet ning asjaolu, et ta on teinud jõukohast tööd ajal, mil ta oli selleks võimeline, leiab kohus, et võlgnik on täitnud
lõikes 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega. Võlgnik on andnud endast parima ning teinud tööd, mida tema tervislik seisund on võimaldanud teha. 9.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Avalikest vararegistritest ei nähtu ka, et võlgnik oleks menetluse kestel omandanud registrisse kantavat vara. 10.
Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teeninud tulu ja sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul oli menetluse esimeses pooles XXX ja tema mittearestitavat summat oleks TMS § 132 lg 2 järgi saanud veelgi suurendada. Võlgnik ei ole teinud menetluse jooksul võlausaldajatele vabatahtlikke eraldisi. Võlgnik on selgitanud, et tema toimetulek on laekuvate sissetulekutega vaevaline ja raha võlausaldajatele ei ole jäänud. Nimetatud asjaolu nähtub võlgniku esitatud aruannetele lisatud konto väljavõtetest. Olukorras, kus võlgnikul on jagunud vahendeid üksnes oma esmavajaduste rahuldamiseks ja tervislikust seisundist tingitud lisakulude katmiseks, ei saa käsitada võlausaldajatele eraldiste tegemata jätmist võlgniku kohustuste süülise rikkumisena. Täitemenetluse registrist ei nähtu, et võlgniku suhtes viidaks läbi uusi täitemenetlusi ning kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks võtnud uusi üle jõu käivaid kohustusi. 11. Võlgnik on täitnud
§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus ei ole tuvastanud
Neil asjaoludel kohus leiab, et Ain Uiga tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 12.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku 4/5 Tsiviilasi 2-12-11325 vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ain Uiga pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ain Uiga pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ain Uiga usaldusisiku ülesannetes on kohtule esitanud 17.02.2020 aruande ja kohus loeb
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.