← Eesti

1-20-5927/6

1-20-5927 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-20-5927 (20730000243) Kohtunik Urmas

§ 299lg 1 sätestatud kuritegu, so ametialane võltsimine.

  1. Kaitsepolitseiamet jättis 25.06.2020 kriminaalmenetluse teatisega nr 20730000243 kriminaalmenetluse alustamata, kuivõrd puudus kuriteole viitav teave.
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri laekus 26.06.2020 XX kaebus kriminaalmenetluse mittealustamise peale, täiendavaid andeid oma esialgsele kuriteokaebusele isik ei lisanud.
  3. Eriasjade prokurör Leelet Kivioja jättis oma 06.07.2020 määrusega kaebuse rahuldamata ning asus seisukohale, et antud juhul on juba alustatud haldusjärelevalve menetlus. HKMS § 1 lg 3 sätestab, et käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses 1

(9)tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Vastavalt edaspidi TsMS § 277 lõigetele 1 ja 5 võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Dokumendi võltsituse kahtlusest teavitab kohus prokuratuuri. Niisiis juhul, kui halduskohus istungil tõendit vahetult uurides ja menetlusosaliste arvamusi kuulates leiaks, et tegemist võib olla võltsitud dokumendiga, teavitab kohus sellest prokuratuuri.
  1. 08.07.2020 saabus Riigiprokuratuuri XX kaebus kriminaalasja mittealustamise ja Põhja RP 06.07.2020 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebuse kohaselt eriasjade prokuröri määrus ei tekitanud temas veendumust, et kriminaalasja alustamiseks pole alust. Kaebaja arvates ei ole ümber lükatud, et kuriteokaebuses kirjeldatud tehiolud ei vasta kuriteotunnustele. XX väitis, et kuriteokaebus on põhjalik ning edasikaebamisel ringkonnakohtule tekib tal seaduslik nõue täiendavalt põhistada kaebust. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  2. Riigiprokuratuuri 04.08.
  3. a määrusega jäeti XX kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse mittealustamine KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel on seaduslik, mistõttu tühistamisele ei kuulu ning kriminaalmenetlust ei alustata. 6.
  4. Riigiprokurör sedastas, et tulenevalt KrMS § 211 on kohtueelse menetluse eesmärgiks tõendusteabe kogumine ja kohtumenetluseks tingimuste loomine. Kriminaalmenetlus alustatakse ja viiakse läbi, kui esinevad kriminaalmenetluse alus ja ajend, st kui sedastatakse kuriteo tunnused. Antud kuriteokaebuse puhul ei esine

§ 299

kuriteo esialgsed tunnuseid, millede kontrollimiseks tuleks alustada kriminaalmenetlust.

§ 299alusel on karistatav ametialane võltsimine.

Kaitstavaks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja sellega seotud õiguskäive. Nimetatud koosseis on erinorm

§ 344suhtes, mida eristab üldkoosseisust subjekt, so ametiisik.

Ametialase võltsimisena on karistatav iga dokumendi tunnustele vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Ametialane võltsimine on võimalik nii intellektuaalse kui materiaalse võltsimisena. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged. Tegemist on fiktiivse dokumendiga, mis on vormilt audentne, ehkki sisult vale. Ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda aga automaatselt selle võltsitust (RKKK 3-1-1-82-01). Materiaalne võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on dokumendi valmistamine isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada või allkirja anda. Antud juhul on analüüsitud, kas esinevad intellektuaalse võltsimise tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu otsest tahtlust. Nimetatud kuriteokoosseisule viitavat teavet kuriteokaebus ega kaebus Riigiprokuratuuri ei sisalda. 6.2. Eriasjade prokurör on õigesti jõudnud järeldusele, et kuna antud juhul on juba alustatud haldusjärelevalve menetlus, siis paralleelselt kriminaalmenetlust ei alustata, st ei hakata otsima, kas on toime pandud kuritegu, kui sellele ei viita kuriteokaebus ja sellele lisatud materjalid. HKMS § 1 lg 3 sätestab, et käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Vastavalt TsMS § 277 lõigetele 1 ja 5 võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Dokumendi võltsituse kahtlusest teavitab kohus prokuratuuri. Niisiis juhul, kui halduskohus istungil tõendit vahetult uurides ja menetlusosaliste arvamusi kuulates leiaks, et 2

(9)tegemist võib olla võltsitud dokumendiga, teavitab kohus sellest prokuratuuri ning juhul, kui esinevad kriminaalmenetluse alustamise ajend ja alus, alustab prokuratuur kriminaalmenetluse

§ 299tunnustel.

6.

  1. Tallinna Halduskohtu 27.04.2020 määruse kohaselt haldusasjas nr 3-20-342 24.02.2020 (koos 21.03.2020 ja 20.04.2020 esitatud kaebuse täpsustustega) saabus Tallinna Halduskohtule XX kaebus CCC kohustamiseks registreerida kaebaja 14.02.2020 ja 21.02.2020 teabenõuded dokumendiregistris ja määrata kaebajale vastuvõtu aeg, lõpetada kaebuse esitaja 15.02.2020 märgukirjas nimetatud teabe töötlemine ning anda välja kaebuse esitaja 15.02.2020 teabenõudes nõutud teave. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kohtuistungil. Kohus leidis, juhindudes HKMS § 120 lg 2, et XX kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ning see tuleb kohtualluvuse järgi läbi vaadata Tallinna Halduskohtus. 21.06.2020 on XX esitanud Tallinna Halduskohtule dokumendi “Uued asjaolud ja taotlused“. Halduskohus käesoleva ajani otsust teinud ei ole. 6.
  2. Kaebaja väide, et Põhja RP 06.07.2020 määrus ei veena teda, et kriminaalasja alustamiseks puudub alus, on kaebaja siseveendumuse küsimus. Kaebaja ei ole märkinud, millistele argumentidele, faktidele või informatsioonile selline veendumus põhineb, mistõttu sellele väitele ei ole võimalik motiveeritult vastata. Kaebaja väide, et käesoleva määruse edasikaebamisel ringkonnakohtule tekib tal seaduslik nõue täiendavalt põhistada kaebust, on kaebaja otsus ning seda keelata ei ole seaduslikku alust. 6.
  3. Kaebuse rahuldamata jätmise põhjenduseks on lisaks ka asjaolu, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ettemääratud jõudu. See printsiip kehtib ka kannatanu, tunnistajate ja kahtlustatavate ütluste kohta, s.t. kriminaalmenetluses ei ole võimalik eelistada kannatanu ütlusi tunnistajate/kahtlustatava ütlustele ning süüdistust ei ole võimalik rajada vaid kannatanu ütlustele. Isikule süüdistuse esitamise korral peab prokuröril olema kindel siseveendumus isiku süüs, seda peavad kinnitama objektiivsed tõendid, mis ka kohtus kinnitust leiavad. Neid antud materjalides ei esine. Samas tuleb silmas pidada KrMS § 7 lg-s 3 sätestatut lähtuda in dubio pro reo põhimõttest ehk tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks (vt RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 9). 6.
  4. Analüüsinud kogutud tõendeid kogumis ning arvestades ülaltoodut oli riigiprokurör seisukohal, et antud juhul on kriminaalmenetlus seaduslikult

§ 299

tunnustel mittealustatud.

§ 2

lg 2 kohaselt on karistamise aluseks üksnes süüteokoosseisule vastav ja õigusvastane tegu, siis puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks alus, mis KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMS § 200 kohaselt tuleb kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetlus lõpetada. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

  1. Riigiprokuratuuri 04.08.
  2. a määrusele esitas kaebuse kannatanu XX esindaja vandeadvokaat V. Turkin, kes palub tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 06.07.2020 ning Riigiprokuratuuri 04.08.2020 määrused kriminaalasja alustamata jätmise kohta ning kohustada Riigiprokuratuuri XX poolt esitatud kuriteokaebuse põhjal alustama kriminaalmenetlust. 7.
  3. Kaebaja XX on endine CCC töötaja (ametis 01.10.1998 kuni 26.10.2018). Kaebaja on pidanud mitme CCC töötajaga
  4. aastal isiklikku e-kirjavahetust (edaspidi: e-kirjad), kasutades selleks aadresse domeenis „@CCC.ee“. E-kirjade näol on tegu isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste isikuandmetega ning nad ei puutu mitte mingil moel CCC tegevusse. 3

(9)Septembrikuus 2019 avaldas kaebaja CCC töötajate suletud sotsiaalmeedia grupis „P“ kutse XX eraüritusele (peole) 29.11.2019 restoranis „S“. 04.10.2019 esitas CCC PPA-le avalduse kaebaja XX suhtes, väites muu hulgas, et: • • XX on vahetanud CCC töötajatega sõnumeid, • • XX on ohtlik teistele isikutele, • • eelnimetatud 29.11.2019 ürituse osas on XX-l ebaselged kavatsused. Ajavahemikul 05.10.2019 – 12.10.2019 sai kaebaja sotsiaalmeedia keskkonna Facebook kaudu kirjalikult teada, et CCC töötaja pr OO andis üle osa eelnimetatud e-kirjadest teistele CCC töötajatele. CCC töötajatest said enda valdusesse olulise osa eelnimetatud e-kirjadest personaliosakonna (välis- ja avalike suhete osakonna) juhataja pr LL, XXX nõunik pr NN ja peadirektor hr QQ. Nimetatud sotsiaalmeedia vestluste kuvatõmmised, st milles pr LL ja pr NN kinnitavad, et nimetatud e-kirjad on nende valduses, olid lisatud kaebaja poolt Andmekaitse Inspektsioonile 21.03.2020 esitatud väärteoteatele, mis on kuriteokaebuse lisa. PPA dokumendiregistri kohaselt lõpetati 04.10.2019 avalduse menetlus 07.11.
  1. Menetluse sisu ei ole teada, kuid teadaolevalt ei ole menetluse tulemusena kujundatud mingit seisukohta. Kaebaja XX sai avaldusest teada anonüümselt allikalt 2020 veebruarikuu alguses. 7.
  2. Kaebaja XX esitas 15.02.2020 CCC-le kaks dokumenti. Esiteks esitas XX CCC-le teabenõude, millega nõudis välja kogu XXs-se puutuva teabe. Teabenõudes nõudis kaebaja välja kolme liiki teavet. • Kaebaja nõudis välja mistahes CCC sisest kaebajasse puutuvat teavet. Sealhulgas tõi kaebaja XX teabenõudes välja, et ta nõuab CCC-lt konkreetselt teabenõude esitajalt endalt pärit teabe edasisaatmist CCC siseselt, kui teabenõude esitajat ei ole sellisest edasisaatmisest kirjalikult teavitatud. Seega nõudis teabenõude esitaja põhjalikku ülevaadet justnimelt tema eelkirjeldatud eraeluliste e-kirjade saatusest (edasisaatmisest ja levitamisest) CCC. • Teiseks nõudis kaebaja välja CCC osalusel teiste isikutega kaebaja suhtes vahetatud teabe. • Ning lõpuks nõudis kaebaja CCC-lt välja 04.10.201 avalduse PPA-le ja sellega kaasneva muu teabe. 15.02.2020 märgukirjas toonitas kaebaja, et vastupidise kinnituse puudumisel käsitleb ta CCC vastust teabe nõude esitajale täielikuks, st CCC-l ei saa olla mitte mingit muud teabenõude esitajasse puutuvat teavet. Vastuse andmisega teabenõude esitajale kinnitab CCC, et CCC ja tema töötajad, samuti tugiteenuste osutajad, ei ole teinud muudatusi, kustutusi ega hävitanud asjakohast teavet teades käesoleva teabenõude võimalikust laekumisest, ning kui CCC hävitas teavet varasemalt, ei olnud selle eesmärgiks teabe varjamine teabenõude esitaja eest. Kirjeldatud teabe muutmine hõlmab ka dokumendiregistris olevaid kandeid, sh juurdepääsu piirangute osas. Samal ajal teabenõude esitamisega esitas kaebaja XX märgukirja, milles tuginedes Isikuandmete kaitse üldmäärusele nõudis eelnimetatud e-kirjade töötlemise lõpetamist. 7.
  3. CCC andis 17.03.2020 vastuse kaebaja XX teabenõudele ja samal päeval vastuse kaebaja XX märgukirjale. Teabenõudele vastas CCC järgnevalt: Seoses teabenõude alapunktis „d“ esitatud küsimusega selgitab CCC, et on konsulteerinud tööandjana Politsei- ja Piirivalveameti esindajaga tulenevalt kohustusest tagada teenistujatele turvaline töökeskkond (töödeldud isikuandmed: Teie sotsiaalmeedia postitused). CCC hinnangul võib konsultatsiooni sisu edastamine kahjustada teiste isikute õigusi või vabadusi, mistõttu ei ole võimalik selle sisu Teile edastada. CCC ei ole kogunud ega töödelnud Teie isikuandmeid muul viisil ega eesmärgil. 4
(9)Märgukirjale vastas CCC selliselt: CCC ei saa Teie taotlust rahuldada, sest CCC ei ole töötajatele saadetud eraeluliste e-kirjade vastutav töötleja. CCC tööandjana ei saa sekkuda töötaja eraelulisse e-kirjavahetusse. Kokkuvõttes sedastas CCC kaebajale esiteks, et CCC on töödelnud vaid kahte liiki XX isikuandmeid sisaldavat teavet, milleks on:
  1. a)04.10.2019 PPA-le saadetud avaldus ja
  2. b)XX sotsiaalmeedia postitused. Teiseks sedastas CCC, et CCC ei ole töödelnud XX mis-tahes muid isikuandmeid. 7.4. Kaebaja XX nõudis Andmekaitse Inspektsioonilt välja vaidlusaluste e-kirjade valdaja OO 06.05.2020 kirjalikud ütlused. Pr OO ütluste kohaselt: • leitud e-kirjad on lisatud käesolevale vastuskirjale; • [on ta] tõepoolest edastanud CCC välis- ja avalike suhete osakonna juhatajale LL´le politseiga konsulteerimiseks, kuna XX käitumine oli muutunud äärmiselt häirivaks. Kahjuks ei ole võimalik seda e-kirja edastada, kuna ei ole enam alles. Nimetatud kirjalikest ütlustest selgub, et vaidlusalused e-kirjad olid pr OO poolt üle antud ametiasutuse valdusse eesmärgiga valmistada ette eelnimetatud avaldus. Korraldus või kaaskiri, millega e-kirjad edastati, ei ole säilinud. Kaebaja XX leiab, et 17.03.2020 vastusega teabenõudele anti välja võltsitud dokument

§ 299mõttes.

7.5. Nimetatud kuriteo

-i järgsed tunnused on järgnevad: • Ametisik: Ametiisikuteks on CCC keskastme juht LL ja peadirektor QQ • Dokument: 17.03.2020 vastus märgukirjale • Võltsitud (teave): Ainsaks töödeldud teabeks on XX sotsiaalmeedia postitused ja avaldus. Muud teavet ei töödeldud • Õige teave oleks: Töödeldud teabeks on e-kirjad • Dokumendi väljaandmine: Dokumendi ehk 17.03.2020 vastuse teabenõudele koostas LL. Dokumenti allkirjastas QQ ja see esitati kaebajale aadressilt info@CCC.ee 7.6. Objektiivne koosseis: Kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus ja dokumendi õiguskäive ning riigi ametitegevuse ja haldustegevuse õiguspärasus [..]

§ 299

on erinorm

§ 344

ehk siis tavalise võltsimise suhtes Käesoleva kuriteo tunnused vastavad nimetatud tingimustele, kuna 17.03.2020 vastus märgukirjale on CCC poolt välja antud faktipõhine tõend ja dokument. Põhimääruse kohaselt esindab nimetatud amet riiki. 17.03.2020 dokument allkirjastati selleks volitatud isiku ehk peadirektori poolt ning dokumendi koostas dokumentide projektide koostamiseks ilmselgelt pädevust omav või selleks konkreetseks ülesandeks peadirektori poolt juhendatud välis- ja avalike suhete juht.

i kommenteeritud väljaande kommentaari 4.1 kohaselt: Erinevalt

§ 344

-st [...] Ei ole oluline, et võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks Seetõttu ei ole pr LL ja hr QQ motiivid tõendamiseseme asjaolud. Vaatamata sellele, et nimetatu ei kuulu tõendatavate kuriteotunnuste hulka, on kuriteokaebuses näidatud, et ka nimetatud tingimus on tõenäoliselt täidetud vähemalt võltsitud dokumendi koostanud LL osas, kes tegutses eesmärgiga vabaneda kohustustest. 5

(9)

i kommenteeritud väljaande kommentaari 4.2 kohaselt: Ametialane võltsimine on võimalik ka intellektuaalse võltsimisena Intellektuaalne võltsimine tähendab, et dokument on ehe, sinna kantud teave on vale. Kuriteotunnused on täidetud, kuna CCC kinnitus, et töödeldi vaid XX sotsiaalmeedia postitusi, on väär. Väär on ühtlasi mõistagi CCC kinnitus, et muud teavet ei töödeldud. Tegemist ei ole õiguslike hinnangute, väärtushinnangute vms intellektuaalse tegevuse tulemite, vaid faktiväidetega, st teabega, mis kajastab fakte, kas CCC valduses on kaebaja XX eraelulised ekirjad, või mitte. XX suhtumine peab olema mõistetav, kuna XX soovib selgust, milliste organisatsioonide käes on mis liiki XX delikaatne teave, millistel organisatsioonidel ja isikutel on võime XX-le mitteformaalset survet avaldada, ning XX-l sellise adekvaatse teabe puudumine või selle vääralt kajastamine võtab XX käest võimalused enda õigused (PS, Üldmäärus, IKS, AvTS jt) realiseerida.

i kommenteeritud väljaande kommentaari 4.3 kohaselt: Võltsitud dokumendi väljaandmise all tuleb mõelda dokumendi andmist ametiisiku poolt õiguskäibesse ehtsa dokumendi pähe. Dokumendi väljaandmine on dokumendi kasutusse andmine teistele isikutele Tõepoolest, kaebaja XX on teabenõudes selgelt kirjeldanud, kui tõsine oleks olnud subjektiivne olukord, kui XX ei saa õigupärast ülevaadet CCC käes olevatest isikuandmetest ehk siis e-kirjadest. XX on 15.02.2020 teabenõudes kirjalikult toonitanud CCC õigust mitte dokumente välja anda, varustades sellist keeldumist nõuetekohase põhjenduse, viidetega mitteväljaantavale teabele ja kohtulikule vaidlustamisvõimalustele. Endise kogenud riigiteenistujana teab XX väga hästi, et asutusesisene teabevahetus on suuresti kvalifitseeritav dokumendikavanditena ja see oleks andnud CCC-le täiendava seadusliku võimaluse XX teabenõudele vastu vaielda. Seaduslikult ei ole võimalik väita aga teabe puudumist, kui teave on olemas. Seega on CCC juhtkond võtnud äärmiselt tugeva ja tõrjuva positsiooni ning CCC saab seaduskuulekale teele juhtida vaid tugevaid mõjutusvahendeid kasutades.

i kommenteeritud väljaande kommetaari 5 kohaselt: Subjektiks saab olla vaid ametiisik. Eeldame, et süüdlane dokumendi võltsimisel kuritarvitab oma ametiseisundit LL on ametiisik, kelle ülesandeks on välis- ja avalikud suhted, sealhulgas dokumentide koostamine ja dokumentide kasutusse andmine teistele isikutele (avalikkusele, kaebajale jne). CCC avaliku dokumendiregistri kohaselt on ta konkreetse, võltsituna välja antud dokumendi menetleja, mis tavapäraselt tähendab koostajat. Võltsitud dokumendi objektiivne väljaandja on ka asutuse peadirektor, kes nimetatud dokumenti allkirjastas, kuna teave muutub dokumendiks allkirjastamisel ametiisiku poolt. Nii koostaja kui allkirjastaja on ametiisikud, kes toimetasid võltsitud dokumenti välja andes vajalikku ametiseisundit omavate isikutena. 7.7. Subjektiivne koosseis

i kommenteeritud väljaande kommetaari 6 kohaselt: [peab tegu olema toime pandud] vähemalt kaudse tahtlusega. [..] peab süüdlane pidama vähemalt võimalikuks, et dokument, mille ta on valmistanud või lasknud õiguskäibesse, ei ole autentne, ning tahtluse voluntatiivsest küljest peab isik seda vähemalt möönma Kuriteokaebusele lisatud Facebooki sotsiaalmeedia sõnumite kohaselt oli LL juba oktoobris 2019 teadlik, et e-kirju töötlevad mitmed CCC töötajad, sh QQ, NN ja tema ise. Ta on nimetatud asjaolud sotsiaalmeedias kirjalikult kinnitanud ja kirjeldanud neid suure detailsusastmega. E-kirjade valdaja OO 06.05.2020 kirjalike ütluste kohaselt andiski OO nimetatud e-kirjad LL-le koos ülesandega koostada avaldus, mis esitataks riigiasutuse nimel PPA-le. Kogenud ametniku ja personaliosakonna juhina ei saanud LL mitte teada, et e-kirjade mis tahes viisil kasutamine 6

(9)riigiasutuse nimel ametliku asjaajamise osana, nii asutusesiseselt, veelgi enam asutuse väliselt, st eelkirjeldatud avalduse koostamiseks, on osa ameti- ja haldustegevusest. LL oli aadressi info@CCC.ee peakasutajana vastu võtnud kaebaja XX 15.02.2020 teabenõude, registreerides selle asutuse dokumendiregistris. Dokumendiregistrist nähtuvalt oli ta seejärel koostanud vastuse XX teabe nõudele, kandes seega sinna ebaõiged faktiandmed isiklikult. Sotsiaalmeedia postitustest nähtuvalt oli e-kirjade töötlusest teadlik ka 17.03.2020 vastust allkirjastanud QQ. Seega on vähemalt LL suhtes subjektiivne koosseis täidetud. Enamgi veel, kaebaja XX leiab, et kuriteo menetlemise alustamiseks pole subjektiivse koosseisu tõendamine üldse vajalik, niivõrd spetsiifiline süüteomenetluslik element on lahendatav ainult alustatud kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse alustamisel seda ei saa kuriteokaebuse esitajalt mõistlikult nõuda. Eeltoodu põhjal leiab allakirjutanu, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri ning Riigiprokuratuuri määrused on sisult ekslikud, need tuleb tühistada ning alustada asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse kui ka välja nõutud kriminaalasja alustamata jätmise materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 04.08.
  2. a määruse tühistamiseks ning kohustamiseks kriminaalmenetlust alustada. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel kaalutud piisava põhjalikkusega tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses.
  3. Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejate põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja ei pea vajalikuks üle korrata asjaolusid selle kohta, miks antud juhul pole võimalik sedastada kuriteoteates ning sellele järgnevates kaebustes kuriteotunnuste esinemist. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud. Seejuures on võimalik eelnevate menetlejate määrustest aru saada, millest tulenevalt sellisele seisukohale jõuti. See, et kaebaja ei nõustu menetleja põhjenduste ja käsitlusega, ei tähenda iseenesest seda, et menetleja on jõudnud ebaõigele järeldusele kuriteotunnuste puudumise osas. Eelnevad menetlejad leidsid põhjendatult, et kaebuses välja toodud asjaolude pinnalt ei ole kõnealusel juhul tuvastatavad

§ 299sätestatud kuriteo tunnused. Ringkonnakohus kordab, et Kr

MS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks alles otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Kriminaalmenetlust ei alustata n.ö igaks juhuks. KrMS § 6 sätestab, et uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud toimetama kriminaalmenetlust kuriteo asjaolude ilmnemisel. Fraas „kuriteo asjaolude ilmnemisel“ tähendab, et esinema peavad KrMS § 193 lg-s 1 kriminaalmenetluse ajend ja alus, s.t kui kriminaalmenetluse ajend ja/või alus puudub, ei saa ka rääkida kohustusest toimetada kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse ajend on KrMS § 194 lg 1 kohaselt kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse aluseks on osundatud paragrahvi teise lõike kohaselt kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Käesoleval juhul on sedastatav kriminaalmenetluse aluse puudumine viitega KrMS § 199 lg 1 p-le 1. Isiku põhjendamatu kahtlustamine süüteos ja kriminaalmenetluse tagamise võimalike abinõude rakendamine on isiku põhiõiguste ja vabaduste tõsine riive, mille põhjendamatut rakendamist tuleb vältida. 7

(9)
  1. Käesoleval juhul nähtub aga paljuski ringkonnakohtule esitatud kaebuse sisust, et kaebaja soovib kriminaalasja alustamist eelkõige põhjusel, et välja selgitada teda huvitav informatsioon, s.t kes on näinud, vallanud või omanud juurdepääsu tema isiklikele e-kirjadele. Nimelt ringkonnakohtule esitatud kaebuses märgitakse: ,,XX soovib selgust, milliste organisatsioonide käes on mis liiki XX delikaatne teave, millistel organisatsioonidel ja isikutel on võime XX-le mitteformaalset survet avaldada, ning XX-l sellise adekvaatse teabe puudumine või selle vääralt kajastamine võtab XX käest võimalused enda õigused realiseerida.’’ Seega soovib XX tegelikult kriminaalmenetluse abiga saada infot selle kohta, kes on kokku puutunud tema delikaatsete isikuandmetega ja kuidas sellega on toimetatud, et seejärel sellise info teadasaamisel vastavalt vajadusele ise edasi toimetada.
  2. Samuti nähtub kaebuse sisust, et XX soovib kriminaalmenetluse alustamisega kutsuda korrale CCC vastuse eest tema teabenõudele, mille sisuga ta nõus ei ole, ja ilmselt ka selle eest, et CCC pöördus PPA poole tema käitumisega seoses. Kaebuses märgitakse: ,,Seega on CCC juhtkond võtnud äärmiselt tugeva ja tõrjuva positsiooni ning CCC saab seaduskuulekale teele juhtida vaid tugevaid mõjutusvahendeid kasutades.’’ Ühest küljest, kuna isikule pole avaldatud sellist infot endise tööandja poolt, mida ta soovib teada saada, siis ta soovib kriminaalmenetluse teel saada teada soovitud andmeid, s.t soovib teada asutuse käitumist tema isikuandmetega seoses. Teisest küljest soovib aga ilmselt, et asutuse käitumisele reageeritakse erinevate menetlustega jõuliselt ja seda eelkõige tulenevalt asjaolust, et tema enda käitumisest tingitult kogus asutus XX hinnangul tema kohta delikaatseid isikuandmeid ja edastas need politseile, kuid tema hinnangul ei vasta tõele asutuse väited selle kohta, et selliseid isikuandmeid (e-kirju), ei ole kogutud ja töödeldud. Samal ajal on aga eelnevad menetlejad juba põhjendatult viidanud asjaolule, et käesoleval ajal käib paralleelselt samadel asjaoludel vaidlus halduskohtumenetluse raames ja kui halduskohtu istungil tõendeid vahetult uurides leitakse, et tegemist võib-olla võltsitud dokumendiga, teavitatakse sellest ka prokuratuuri, kuid käesoleval ajal pole põhjendatud sisuliselt samas küsimuses paralleelmenetluse loomine kriminaalmenetluses n.ö igaks juhuks. Seda enam, et tegelikult ei sisalda kuriteokaebus ega ka selle lisad infot võimaliku kuriteo olemasolu kohta. Kriminaalmenetlust ei alustata aga igaks juhuks, et hakata alles kriminaalmenetluse käigus otsima infot kuriteotunnuste võimaliku esinemise kohta, kui kuriteokaebus selliseid asjaolusid piisavalt veenvalt ei sisalda.
  3. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata

§ 299koosseisuga seonduvaid asjaolusid, kuid märgib järgmist.

Küsimust ei ole selles, et tegemist ei saa antud juhul olla materiaalse võltsimisega ja kõne alla saaks tulla vaid intellektuaalne võltsimine, millisel juhul kantakse dokumenti andmed, mis ei ole sisult õiged. Samas ei saa tähelapanuta jätta, et ainuüksi ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda automaatselt selle võltsitust. Tegelikult on ka erialases õiguskirjanduses leitud, et vaieldav on üldse fiktiivse dokumendi kui kirjaliku valetamise lugemine võltsinguks. See, et dokumendis kajastatud andmed kellegi subjektiivsel hinnangul ei kajasta tegelikkust, ei muuda seda samuti võltsituks. Esiteks on antud juhul kaebaja arvamus, et viidatud dokumendis (CCC 17.03.2020. a vastus XX teabenõudele) kajastatud andmed ei vastanud vähemalt osaliselt tegelikkusele, tema subjektiivne arvamus, sellekohaseid konkreetseid väiteid kinnitavaid tõendeid pole kaebusele lisatud. Tegelikult ei nähtu asja materjalidest, kuidas XX poolt viidatud isikud said teada viidatud e-kirjadest või nende sisust ning samuti ei nähtu, et need kirjad oleks olnud kaebuses viidatud ametnike valduses. Omavahelises suhtluses on sotsiaalmeedias küll juttu mingitest kirjadest, mida kaebuses toodud isikud (ametnikud) võisid näha või mille 8

(9)olemasolust teadlikud olla, kuid otseseid andmeid selle kohta, millistest konkreetsetest kirjadest ikkagi jutt on, mis nendes täpselt sisaldus ja mil viisil e-kirjad isikutele teatvaks said, tegelikult omavahelisest suhtlusest sotsiaalmeedia vahendusel üheselt ei nähtu. Seega ei ole kaebuse väidete ja asja materjalide pinnalt võimalik teha veenvat järeldust selle kohta, et CCC poolt vastusega teabenõudele anti välja võltsitud dokument, s.t see sisaldas infot, mis tegelikkusele ei vasta. Samas nähtub aga omavahelisest suhtlusest sotsiaalmeedias tegelikult sedagi, kuidas XX üritab endistelt kolleegidelt välja pinnida infot selle kohta, kas nood on tema isikliku sisuga e-kirju näinud, tunnistades aga ise seejuures samuti, et väljus enda kirjadega kontrolli alt. Sellisest ülestunnistusest võib järeldada, et XX enda käitumine võis olla piisavalt häiriv selleks, et CCC oli sunnitud PPA poole pöörduma ja avalduse koostama ning võimalik, et mingeid täiendavaid andmeid, mis avalduses märgitut toetasid ja mis vajasid kontrollimist, ka esitati, mis sellisel juhul teo asjaolude kontrollimise seisukohast lähtuvalt oli aga vaid informatiivne. Konkreetset küsimust seoses delikaatsete isikuandmete töötlemisega, s.t kas täideti kõiki nõudeid, või pandi isiku suhtes toime rikkumine, see selgitatakse välja teise menetlusliigi raames, kuid see asjaolu ei anna iseenesest veel infot selleks, et sedastada antud juhul kuriteotunnuste esinemist CCC vastuses teabenõudele selles kajastatud väidete kohta osas, milliseid isikuandmeid XX suhtes töödeldi. 13. Kaebaja põhilisi argumente ja kaebuse väiteid kriminaalmenetluse alustamisega seonduvalt on menetlusotsustuse vastuvõtmisel eelnevad menetlejad juba arvesse võtnud. Mingeid uusi sisulisi asjaolusid, mis eelnevatele menetlejatele poleks teada olnud või mida poleks menetlusotsustuse tegemisel arvesse võetud või mis annaks aluse eelnevate menetlejate seisukohtade ümberhindamiseks, ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud, mistõttu puudub alus riigiprokuröri menetlusotsustuse tühistamiseks. 14. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on kooskõlas seadusega, mistõttu puuduvad alused Riigiprokuratuuri seadusliku otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 04.08.2020. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.