← Eesti

1-19-7315/58

Obsah (18)§ 175§ 180§ 424§ 126§ 297§ 1262§ 71§ 1288§ 63§ 60§ 61§ 1268§ 6§ 1261§ 73§ 179§ 105§ 313

1-19-7315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2019, Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-7315 (kohtueelses menetluses 19230100053)

§ 175

lg 1 p 9 alusel 1350 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 19E-AN0157) maksumusest 84 eurot s.o 42 eurot; ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 19EAN0163 maksumusest 84 eurot s.o 42 eurot; DNA ekspertiisi (akt nr 19E-GE0182) maksumusest (1596 eur) 342 eurot. 7.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA ekspertiisi (akt nr 19E-GE0182) maksumusest 1026 eurot. 8.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Ronald Tsoi peab tasuma menetluskulud kogusummas 1776 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 148 eurot. 9. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700064804 ja selgitus „Ronald Tsoi, kriminaalasi 1-19-7315, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 424

ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda täitmiskohtunikult menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 10. Jätta rahuldamata prokuröri taotlus mõista Ronald Tsoilt konfiskeerimise asendamiseks välja 13 613 eurot. 11.

§ 126

lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud aine (marihuaana) konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 12. Asitõendid- üks tühi pappkast ja kilekotid (5 tükki), mille sisse oli pakendatud marihuaana ja mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

13. Üks DVD ja viis CD-plaati jälitustoimingu protokollis kajastatud heli- ja videofailidega, pangakontode väljavõtetega jätta kriminaaltoimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2

(21)1-19-7315 SÜÜDISTUS Ronald Tsoi’d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  1. peatüki I jaos sätestatud kuriteo (02.04.2018 mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 189 lg 1 järgi), käitles uuesti ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult koos V Piga suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet marihuaanat. Nimelt omandas V P eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult mitte vähem kui 404,08 grammi narkootilist ainet marihuaanat, mida andis ühiselt ja kooskõlastatult koos Ronald Tsoiga edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis Ronald Tsoi eelnevalt V Pilt edasiandmise eesmärgil omandatud narkootilist ainet marihuaanat 14.02.2019 kella 22:15 paiku Tallinnas xxx asuva maja juures ebaseaduslikult edasi R Šile. Täpsemalt andis Ronald Tsoi R Šile edasi läbipaistva kilekoti, milles oli 0,88 grammi marihuaanat, mille THC sisaldus oli 17 %. Selliselt andsid Ronald Tsoi ja V P 17.02.2019 kella 20.06 paiku Tallinnas xxx maja juurde pargitud sõiduautost Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx R Šile edasi 403,2 grammi marihuaanat. V Pi ja Ronald Tsoi ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et esmalt leppis Ronald Tsoi R Šiga kokku aine üleandmise aja ja üleantava aine koguse, seejärel tõi V P eeluurimisel tuvastamata kohast papist karbi, milles oli kilekotti pakendatult 403,2 grammi marihuaanat ning paigutas nimetatud karbi Ronald Tsoi kasutuses oleva sõiduauto Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx tagumisele istmele ning informeeris sellest Ronald Tsoid. Seejärel võttis Ronald Tsoi ühendust R Šiga ning kutsus ta Tallinnas Xxx xxx asuvasse söögikohta Xxx, kust juhatas ta enda kasutuses oleva sõiduauto Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx juurde, kus R Š võttis sõiduauto tagumiselt istmelt papist karbi, milles oli kilekotti pakendatud kujul 403,2 grammi marihuaanat, mille THC sisaldus oli 19%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks marihuaana puhul 7,5 grammist ainest. Seega pani Ronald Tsoi toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  3. peatükki
  4. jaos sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD 3
(21)1-19-7315 Kohtuistungil süüdistatav Ronald Tsoi ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistuses nimetatud sündmuseid ja enda osalust selles ei eitanud, kuid leidis, et tema suhtes pandi R Ši kui matkija poolt toime lubamatu provokatsioon. Kaitsja toetas seda seisukohta. Prokurör leidis, et R Š ei ületanud matkimisel teoprovokatsiooni piire ning kuriteo toimepanemise tahtlus oli Ronald Tsoil endal olemas. Prokurör taotles Roland Tsoi süüditunnistamist ja karistamist 7 aastase vangistusega, millele tuleks lisada eelmise kohtuotsusega mõistetud kuid ärakandmata karistuse osa, so vangistus 4 aastat ja 11 kuud, kokku liitkaristus seega vangistus 11 aastat ja 11 kuud. V P oma süüd 14.02.2019 episoodis (0,88 g marihuaana) ei tunnistanud, samas tunnistas ennast 17.02.2019 episoodis täielikult süüdi. Tema osas eraldati 04.11.2019 materjalid kokkuleppemenetlusse, 13.11.2019 otsusega tunnistati ta seal süüdi. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil uuriti järgmisi tõendeid: - - - 14.02.2019 narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmisevastuvõtmise akt lisadega (tl 1-3); Ekspertiisimäärus 15.02.2019 ja ekspertiisiakt 20.02.2019 nr 19E-AN0157 (tl 4-7); 17.02.2019 narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmisevastuvõtmise akt lisadega (tl 9-13); 18.02.2019 ekspertiisimäärus ja 12.03.2019 ekspertiisiakt nr 19EAN0163 (tl 14-17); Ekspertiisimäärused 15.02.2019 (tl 19-20), 18.02.2019 (tl 21-22), 08.02.2019 (tl 3435); 05.03.2019 (tl 44-45) ja ekspertiisiaktid 29.03.2019 nr 19E-GE0182 (tl 23-33); 05.06.2019 nr 19E-GE0498 (tl 36-43); 27.06.2019 nr 19E-GE0613 (tl 46-51); 26.03.2019 asitõendite vaatlusprotokoll (tl 52-55); 19.06.2019 jälitusprotokoll (tl 56-96); Kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni poolt esitatud vastuskiri 13.05.2016 (tl 98-100); PPA arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkriminaalametnik L L kiri 28.05.2019 (tl 101-103); Ronald Tsoi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 27.03.2019 (tl 104-107); äbiotsimisprotokoll 27.03.2019 Xxx xx toitlustuskohas Xxx ning Ronald Tsoi kasutuses olnud sõidukis Xxx Xxx reg nr xxx (tl 108-110); K Mi (Ronald Tsoi abikaasa) varalist seisundit kajastate dokumentide vaatlusprotokoll 28.03.2019 (tl 135-142); Ronald Tsoi varalist seisundit kajastate dokumentide vaatlusprotokoll 28.03.2019 (tl 146-149); Ronald Tsoi maksustatava tulu õiend (tl 168); Ronald Tsoi karistusregistri väljatrükk (tl 173-183); Kohtuotsus 02.04.2018 nr 1-17-8851 mh Ronald Tsoi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 189 lg 1 järgi (tl 184-193);

§ 297korras prokuröri esitatud tõendid- kohtuotsus 13.11.2019 nr 1-19-8741 V Pi süüdistuses Kar

S § 184 lg 2 p 1 järgi ja kohtuotsus 02.08.2013 nr 1-13-1099 mh Ronald Tsoi süüdistuses KarS § 392 lg 1-§ 25 lg 1,2, § 372 lg 2 p 2, § 194 lg 1 ja § 189 lg 1 järgi; V Pi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 27.03.2019 (tl 110-112); Läbiotsimisprotokoll 27.03.2019 V Pi kasutuses olnud sõidukis Xxx xxx reg nr xxx (tl 113-114); V Pi elukohas xxx (tl 115-124); Asitõendi vaatlusprotokoll 10.04.2019, millega vaadeldakse V Pi elukohast leitud sularaha kupüüre (tl 125-127); 4

(21)1-19-7315 - V Pilt leitud kuldehete väärtuse määramiseks määratud eksepertiisimäärus ja akt (tl 128-131); N E varalist seisundit kajastate dokumentide vaatlusprotokoll 01.04.2019 (tl 149-158); V Pi varalist seisundit kajastate dokumentide vaatlusprotokoll 01.04.2019 (tl 159167); V Pi maksustatava tulu õiend (tl 169-170); xxx OÜ e-krediidiinfo väljatrükk (tl 171); V Pi karistusregistri väljatrükk (tl 221-225); Süüdistatavate Roland Tsoi ja V Pi ütlused; Tunnistajate R Ši, V Bi (K) ja R Ri ütlused. KOHTU SEISUKOHT
  1. Esmalt annab kohus hinnangu, kas 19.06.2019 jälitusprotokolli näol on tegemist lubatud tõendiga ning kas jälitustoimingute tegemisel on järgitud ultima ratio põhimõtet. Prokurör taotles 28.10.2019 kohtuistungil 19.06.2019 jälitusprotokolli (tl 56-96) avaldamist ja uurimist. Kaitsjad selle avaldamisele ja uurimisele vastu ei vaielnud, küll aga taotlesid nad juba 16.10.2019 eelistungil, et kohus viiks läbi jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli. Kohus rahuldas selle taotluse 21.10.2019 määrusega, sest väljakujunenud kohtupraktika ei jäta vastava taotluse esitamisel kohtule muud võimalust (RK nr 1-15-1452 p 20). Jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli läbiviimiseks esitas prokurör 28.10.2019 kohtule jälitustoimiku nr XXX. Prokurör ei esitanud kohtulikul uurimisel koos 19.06.2019 jälitusprotokolliga selle aluseks olnud kohtumääruseid ja lube. Samuti kinnitasid kaitsjad, et jälitusprotokolli aluseks olevate määruste ja lubadega nad eeluurimisel tutvunud ei ole. Kuigi selline võimalus kaitsjatel iseenesest juba ka eeluurimisel oli, siis ei saa vastava taotluse mittetegemist neile ette heita ning kohus saab ja peab vastava kontrolli kohtumenetluses ikkagi tegema.
  2. Kohus veendus jälitustoimikuga tutvudes, et jälitustoimingute aluseks olevatelt määrustelt ja lubadelt ei ole riigisaladus kustunud ning seega saab kohus anda nende seaduslikkuse osas ainult kokkuvõtliku seisukoha ja hinnangu. Kohus kontrollis jälitustoimiku pinnalt, kas 19.06.2019 jälitusprotokollis kajastatud jälitustoimingute tegemiseks oli väljastatud määrus ja/või luba ja kas jälitustoimingud olid vastavuses selle määruse ja /või loaga (isik, aeg, toiming) ning samuti jälituslubade vastavust ultima ratio nõudele. Jälitustoimingu protokolli 19.06.2019 (tl 56-96) p 2 nähtuvalt on jälitustoimingute aluseks olnud järgmised prokuröri load, prokuröri taotlused ja kohtumäärused: 15.01.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Arika Almanni poolt välja antud jälitustoimingu luba XXX. Kohus tuvastas, et selline luba on jälitustoimikus olemas ning allkirjastatud prokurör Arika Almanni poolt 15.01.2019 kell 12:58:
  3. Nimetatud loaga on prokurör andnud loa teostada Ronald Tsoi, samuti tema kasutuses olnud abonentnumbrite ning sõiduki suhtes varjatud jälgimist ajavahemikul 16.01.2019-16.03.
  4. 15.01.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Arika Almanni jälitustoimingu loa taotlus XXX. Kohus tuvastas, et selline taotlus on jälitustoimikus olemas ning allkirjastatud prokurör Arika Almanni poolt 15.01.2019 kell 13:08:
  5. Nimetatud taotlusega on prokurör kohtult taotlenud Ronald Tsoi kasutuses olevate abonentnumbrite ja samuti muul viisil edastatava tema poolt esitatud teabe salajast pealtkuulamist ja vaatamist, samuti R Ši poolt KarS § 184 sätestatud kuriteo matkimist Ronald Tsoi või temaga kuritegelikult seotud seni tuvastamata isiku suhtes ajavahemikul 16.01.2019-16.03.
  6. 16.01.2019 Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Piret Liivo poolt välja antud kohtumäärus XXX. Kohus tuvastas, et selline määrus on jälitustoimikus olemas ning allkirjastatud kohtunik Piret Liivo poolt 16.01.2019 kell 16:03:
  7. Nimetatud määrusega on kohtunik andnud loa Ronald Tsoi kasutuses olevate abonentnumbrite ja samuti muul viisil 5
(21)1-19-7315 edastatava tema poolt esitatud teabe salajast pealtkuulamist ja vaatamist, samuti R Ši poolt KarS § 184 sätestatud kuriteo matkimist Ronald Tsoi või temaga kuritegelikult seotud seni tuvastamata isiku suhtes ajavahemikul 16.01.2019-16.03.
  1. 13.03.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Arika Almanni poolt välja antud jälitustoimingu pikendamise luba XXX. Kohus tuvastas, et selline luba on jälitustoimikus olemas ning allkirjastatud prokurör Arika Almanni poolt 13.03.2019 kell 17:42:
  2. Nimetatud loaga on prokurör andnud loa teostada Ronald Tsoi, samuti tema kasutuses olnud abonentnumbrite ning sõiduki suhtes varjatud jälgimist ajavahemikul 17.03.2019-16.05.
  3. 13.03.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Arika Almanni jälitustoimingu loa pikendamise taotlus XXX. Kohus tuvastas, et selline taotlus on jälitustoimikus olemas ning allkirjastatud prokurör Arika Almanni poolt 13.03.2019 kell 17:39:
  4. Nimetatud taotlusega on prokurör kohtult taotlenud pikendada Ronald Tsoi kasutuses olevate abonentnumbrite ja samuti tema poolt muul viisil edastatava teabe salajast pealtkuulamist ja vaatamist, samuti R Ši poolt KarS § 184 sätestatud kuriteo matkimist Ronald Tsoi või temaga kuritegelikult seotud seni tuvastamata isiku suhtes ajavahemikul 17.03.2019-16.05.
  5. 16.03.2019 Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Julia Vernikova poolt välja antud kohtumäärus XXX. Kohus tuvastas, et selline määrus on jälitustoimikus olemas ning allkirjastatud kohtunik Julia Vernikova poolt 16.03.2019 kell 14:12:
  6. Nimetatud määrusega on kohtunik andnud loa pikendada Ronald Tsoi kasutuses olevate abonentnumbrite ja samuti tema poolt muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks, samuti R Ši poolt KarS § 184 sätestatud kuriteo matkimist Ronald Tsoi või temaga kuritegelikult seotud seni tuvastamata isiku suhtes ajavahemikul 17.03.2019-16.05.
  7. Seega nähtub 19.06.2019 jälitusprotokollist, et jälitustoiminguid on teostatud ajavahemikul 21.01.2019-27.03.2019, seega toimingute aluseks olnud lubade ja määruste kehtivuse ajal ning samuti isiku(te) suhtes, kelle kohta olid load ja määrused väljastatud.
  8. Kuivõrd prokuröri poolt väljastatud jälituslubadelt ei ole riigisaladuse piirangut eemaldatud, ei saa kohus otsuses avaldada prokuröri poolt väljastatud jälituslubade üksikasju ja kohus saab avaldada ainult oma seisukoha. Kohtu hinnangul on prokuröri poolt väljastatud jälitusload sisustatud piisaval määral andmetega, mille põhjal oli prokuröril õigustatult olemas põhjendatud kahtlus Ronald Tsoi poolt KarS § 184 kvalifikatsioonile vastavate kuritegude toimepanemises, millele tuginevalt on prokurör load väljastanud. Prokurör on samuti põhjendanud, miks on jälitustoimingute teostamine vältimatult vajalik ja miks pole tõendite kogumine võimalik avalikult. Kohus leiab, et need põhjendused on veenvad. Load anti KarS § 184 järgi kvalifitseeritud kuriteo kahtlustuste alusel ja

§ 1262

lg 3 p-s 4 nimetatud eesmärgil, nimetatud kuriteo kvalifikatsioon kuulub

§ 1262

lg 2 kataloogi ja varjatud jälgimist kui jälitustoimingu liiki on lubatud

§ 1262lg 3 p-s 4 nimetatud eesmärgil kasutada.

Kohus nõustub ka sellega, et jälitustoimingutega kaasnevad põhiõiguste riived olid proportsionaalsed avaliku huviga kuritegude, milles isikut kahtlustati, tõkestamisega. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et prokurör Arika Almanni 15.01.2019 luba xxx ja selle loa pikendamine 13.03.2019 loaga xxx olid põhjendatud ja vastasid ultima ratio nõuetele, olid proportsionaalsed ning olid seega seaduslikud. 4. Samuti tuvastas kohus, et kuivõrd kohtumäärustelt ja nende aluseks olnud prokuröri taotlustelt ei ole riigisaladuse piirangut eemaldatud, ei saa kohus otsuses avaldada määruste üksikasju ja saab avaldada ainult oma seisukoha. Kohtu hinnangul on eeluurimiskohtunikud määrustes selgelt põhjendanud, missugustest asjaoludest ja tõenditest kujunes välja nende seisukoht, et esineb põhjendatud kahtlus, et Ronald Tsoi võib toime panna KarS § 184 kvalifikatsioonile vastava kuriteo. KarS § 184 kuulub

§ 1262

lg 2 kataloogi ja

§ 1262lg 3 p-s 4 nimetatud eesmärgil on valitud jälitustoimingute tegemine lubatud.

Eeluurimiskohtunikud on piisaval määral põhjendanud määrustes, miks pole avalike toimingutega selles kriminaalasjas tõendite kogumine võimalik, kohus oli seda hinnanud 6

(21)1-19-7315 konkreetse kriminaalasjas kogutud andmete põhjal. Pikendamise määruses xxx on eeluurimiskohtunik põhjendanud, miks on jälitustoimingute jätkamine jätkuvalt vajalik. Seega nõustub kohus eeluurimiskohtunikega, et täidetud oli ka ultima ratio nõue. Kohus nõustub ka sellega, et jälitustoimingutega kaasnevad põhiõiguste riived olid proportsionaalsed avaliku huviga kuritegude, milles isikuid kahtlustati, tõkestamisega. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et eeluurimiskohtuniku 16.01.2019 määrusega xx ja 16.03.2019 pikendamise määrusega xxx antud jälitusload oli seaduslikud ja põhjendatud ning nende raamides teostatud jälitustoimingud olid lubatavad. Kokkuvõttes leiab kohus, et kriminaalasjas tõendina esitatud 19.06.2019 (tl 56-96) jälitustoiminguprotokoll on tõendina lubatav. 5. Kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et kohus peaks jälitustoimiku kontrolli raames tuvastama ka selle, kas V Bil (endise nimega K) oli matkimise luba. Juhul kui seda luba ei olnud, siis on kaitsja hinnangul ka edasine matkimine Ši poolt ebaseaduslik ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Vaidlus puudub selles, et V B keeldus kohtus tunnistajana ütlusi andmast viitega

§ 71

lg 2 p 1 kuna ütlused võivad süüstada teda ennast, täpsustamata samas, milles see enesesüüstamine võib seisneda. Kaitsja leidis, et kuna just V Bi soovitusel oli Roland Tsoi valmis kohtuma R Ši kui matkijaga, siis pidi V B ka ise olema osa matkimisest ning seega vajanuks ta ka kohtu vastavat luba. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ja märgib järgmist.

§ 1288lg 1 järgi on kuriteo matkimine kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine.

Seega matkimise kui kuriteotunnustega teo toimepanemise luba ilma riigipoolse karistusähvarduseta on vaja siis, kui toimepandav tegu vastab mõnele karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Antud asjas on tõendatud see, et V B teavitas Ronald Tsoid, et temaga võtab ühendust üks sel hetkel Ronald Tsoi jaoks tundmatu isik (R Š), ehk oma tegevusega aitas Ši jaoks luua Tsoi silmis n-ö usaldusväärset tausta. Samas puuduvad asjas igasugused muud tõendid selle kohta, et V B oleks oma käitumisega ise toime pannud mõne KarS § 184 koosseisulise tunnuse narkootilise aine käitlemise mõttes. Kohtu hinnangul ainuüksi telefoni teel matkijale n-ö usalduskrediiti luues ei pannud V B ise toime ühtegi hilisemalt toimunud kuritegu, milleks temal oleks matkimise luba vaja läinud ning seega selle puudumine ei saa muuta hilisemat matkimist Ši poolt ebaseaduslikuks. 6. Muude prokuröri poolt esitatud kirjalike tõendite avaldamise ja uurimise osas kaitsjad vastu ei vaielnud ja kohus luges need juba vastuvõtmise hetkel asjakohaseks ja lubatavaks. 7.

§ 63

lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

§ 61

lg 1 ja 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab

§ 61lg 2 kohaselt (RK nr 3-1-1-25-15 p 7-8).

Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, tunnistajad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale.

  1. Ronald Tsoile on ette heidetud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemist selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  2. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult koos V Piga suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet marihuaanat. Süüdistuse sisu kohaselt tegutsesid Ronald Tsoi ja V P ühiselt ja kooskõlastatult, kuid nende rollid teo toimepanemisel olid erinevad. Seetõttu hindab kohus 7

(21)1-19-7315 mõlema süüdistatava panust ja seejärel analüüsib seda, kas nende tegevus on käsitatav kaastäideviimisena.
  1. KarS § 184 sätestab vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käitlemine kujutab endast NPALS § 2 p 3 kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, ning tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Seejuures tuleb selgitada, et tegemist ei ole ammendava loeteluga ning seadusandaja tahe on olnud muuta narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides (RK 3-1-1-56-15 p 11). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest.
  2. Kohus leiab, et Ronald Tsoi tegevus narkootilise aine marihuaana käitlemisel nii 14.02.2019 kui ka 17.02.2019 episoodides on tõendatud eelkõige tunnistaja R Ši kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt omandas ta kahel korral narkootilist ainet marihuaana just Roland Tsoi käest. Tunnistaja R Š andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2019 aasta jaanuaris sai ta Ronald Tsoi telefoninumbri, pidi Ronald Tsoiga ühendust võtma eesmärgiga teada saada, kas Ronald Tsoilt on võimalik osta suurtes kogustes marihuaanat. Peale esimest kontakti 21.01.2019 telefoni teel leppisid kohtumise kokku 24.01.2019 Tallinna kesklinnas, kohtumine toimus tema autos. Sellel kohtumisel avaldas ta soovi osta pool kilo marihuaanat, edaspidi aga ühe kilo kaupa, mõlemad Tsoiga said aru, et nende koostöö pidi olema pikemaajalisem. Rääkisid esimesel kohtumisel ka marihuaana hinna osas, aga midagi lõplikult veel kokku ei leppinud, Ronald Tsoi lubas kõike uurida ja ise seejärel tunnistajale teada anda. Peale esimest kohtumist mitu nädalat oli vaikus, tunnistaja proovis Ronald Tsoid ise telefoni teel korduvalt tabada, aga tulutult. 14.02.2019 läks tunnistaja toitlustuskohta Xxx, kuhu Ronald Tsoi ta eelnevalt samal päeval oli telefoni teel kutsunud. Sellel kohtumisel Xxxis tunnistaja uuris, et mis on saanud nende vahel varem kokkulepitud koostöö plaanist. Ronald Tsoi ütles, et inimesel, kelle käest ta tahtis ainet hankida või võtta on mingid probleemid politseiga. Tunnistaja sai aru, et sellepärast Ronald Tsoi oligi mitu nädalalt kadunud ja ei vastanud tema kõnedele, et ta kartis midagi. Samal kohtumisel andis Ronald Tsoi teada, et hakkab seoses marihuaana hankimisega kohtuma teise inimesega, lubas ise uuesti tunnistajaga ühendust võtta. Samal kohtumisel palus tunnistaja Ronald Tsoil samaks õhtuks hankida tema jaoks ka ühe grammi marihuaanat, millega Ronald Tsoi nõustus. Tunnistaja maksis selle eest Ronald Tsoile 16 eurot. Sama päeva õhtul kohtusid nad xxx saatkonna lähedal „lippude juures“ ja Ronald Tsoi andis tunnistajale üle 1 grammi marihuaanat. Paar päeva läks mööda ja 16.02.19 ta võttis tunnistaja ise uuesti Ronald Tsoiga ühendust ja Tsoi kutsus ta Xxxi sööma. Ta läks samal õhtul Xxxi ja arvas, et suur kogus on juba üleandmiseks valmis, aga selgus, et ei ole ja Ronald Tsoi lubas talle helistada tagasi ja uuesti sööma kutsuda kui kõik on valmis. Järgmisel päeval Tsoi helistas ja kutsus Xxxi sööma, see oli õhtul. Ta läks uuesti umbes kella 19 paiku Xxxi restorani, Tsoi näitas talle paberil, et kogus on 450 grammi ja hind 8,5 eur/1 gramm. Hind oli tema jaoks kõrge, ta küsis kohe hinnaalandust ja Tsoi kirjutas paberile 8,2 eur/1 gramm, koguhind seega 4100 eurot. Seejärel andis ta Tsoile üle 4100 eurot 50 eur kupüürides, Tsoi näitas talle ette halli värvi Xxxi sõiduauto, mis seisis Xxx ja xxx ristmikul ja ütles, et tagaistmel on pappkarp, mille ta peab ära võtma ja kus sees ongi marihuaana, misjärel jätsid hüvasti. Samuti andis Tsoi talle Xxxi visiitkaardi koos telefoninumbriga selleks, et edaspidi suhelda rakenduses Telegram. Tema läks ja avas Tsoilt saanud võtmetega auto ja võttis tagaistmelt pappkarbi, kus sees oli marihuaana. Seejärel hiljem saatis Tsoile läbi Telegrami kokkulepitud legendeeritud teate, et õhtusöök oli maitsev ja jõudis ilusti koju. Tunnistaja Š ei tea ega tunne V Pi, pole temaga varem kohtunud ega suhelnud. Edaspidi suhtles Tsoiga uuesti märtsi alguses, avaldas soovi veel ühe suure koguse marihuaana ostuks, Tsoi lubas kellegagi selles osas kokku leppida. Kokkuvõttes aga ei õnnestunud täiendavat suurt kogust osta, tunnistaja ei teagi, mis põhjusel, Tsoi kartis jälitamist, 8
(21)1-19-7315 rääkis tunnistajale mingist mustast autost, mida ta teadis seoses oma varasema kriminaalasjaga ja millega võidakse jälitada.
  1. Tunnistaja R Ši ütlusi kinnitavad ka muud tõendid. Eelkõige 19.06.2019 jälitustoimingu protokoll koos sellele lisatud fototabeli ja salvestistega, mis kajastab tunnistaja Ši ja süüdistatava Tsoi vahelisi vestlusi ja kohtumisi, samuti süüdistatavate Tsoi ja Pi omavahelisi kohtumisi perioodil 2019 jaanuar-märts. Jälitusprotokollist nähtub, et 21.01.2019 kl 13:57 võtab Š telefoni teel ühendust Tsoiga, tutvustab ennast Vku tuttavana ning edasi plaanivad lähipäevil kokkusaamist. Esimene nendevaheline kohtumine toimus 24.01.2019 ning selle käigus avaldas Š soovi poole kilo „poolik“ marihuaana ostuks, edaspidi aga suuremates kogustes. Jälitusprotokollist nähtuvalt toimus seejärel perioodil 24.01.2019-17.02.2019 Tsoi ja Ši vahel mitmeid kohtumisi ja telefonikõnesid, millest on aru saada, et pooled arutavad narkootilise aine ostu-müügiga seotud asjaolusid. Jälitusprotokolliga on fikseeritud, et 14.02.2019 õhtul kell 22:01 toimub Tsoi poolt 0,88 grammi marihuaana üleandmine Šile, eelnevalt lepiti selle üleandmise osas Tsoi ja Ši vahel Xxxis kokku. Seda tõendab ka narkootilise aine üleandmise akt, millest nähtub, et tunnistaja Š andis peale kohtumist Tsoiga politseiametnikele üle ca 1 grammi marihuaanat. Ekspertiisiaktiga 19E-AN0157 on tuvastatud, et täpseks üleantud koguseks oli 0,88 grammi marihuaanat THC sisaldusega 17% (tl 6) ning DNA ekspertiisiga leiti kilekotilt, millesse oli pakendatud 0,88g marihuaanat, Ronald Tsoi bioloogilist materjali. Samuti on jälitusprotokolliga tuvastatud, et 17.02.2019 toimus suurema koguse (tunnistaja ja süüdistava teadmisel poole kilo) marihuaana üleandmine Šile järgmisel viisil. Kõigepealt on varjatud jälgimisega tuvastatud, et V P kohtub Ronald Tsoiga mitmel korral Xxxi toidukoha juures, seejärel asetab P kell 19:21 Tsoi sõiduki reg nr-ga xxx tagumisele istmele pruuni pappkasti mõõtmetega ca 20X20X60 cm. Seejärel on jälitusprotkolliga fikseeritud, et kell 19:23, s.o koheselt peale Pi poolt paki asetamist sõidukisse, helistas Tsoi Šile ja kutsus ta Xxxi sööma. Kui Š saabus kell 19:45, siis näitas Tsoi talle ette oma sõiduauto reg nr-ga xxx asukoha, misjärel Š võttis Tsoi auto tagaistmelt sinna eelnevalt Pi poolt paigutatud pappkasti ära. Narkootilise aine üleandmise aktiga on tõendatud, et tunnistaja Š andis samal päeval politseiametnikele üle 483 grammi marihuaanat (tl 9) ning ekspertiisiaktiga 19EAN0163 on tuvastatud, et tegelikuks koguseks oli 403,2 grammi marihuaanat THC sisaldusega 19% (tl 16). Kuigi üleandmise akti (koos fotodega) ning ekspertiisiakti 19EAN0163 vahel on vastuolu marihuaana koguse osas, siis lähtub kohus, nagu ka süüdistus, väiksemast kogusest, s.o 403,2 grammist. DNA ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et pappkastis olnud kilekotilt ei saa välistada V Pilt pärineva bioloogilise materjali leidmist. V Pi 27.03.2019 elukoha läbiotsimisprotokolli ja vaatlusprotokolliga on tõendatud, et V Pi elukohast leiti kuriteo matkimisel kasutatud 50 eur kupüüriseid rahatähti, mis R Š oli saanud politseiametnike käest marihuaana (403,2 grammi) ostuks ja mis Š andis 17.02.19 Ronald Tsoile üle (tl 125). Samuti tõendavad R Ši ütlusi ka Ronald Tsoi ja V P poolt kohtuistungil antud ütlused, milles nad ei eita süüdistuse faktilisi asjaolusid. V P eitab enda seotust ainult 14.02.2019 episoodiga, s.o 0,88 grammi marihuaana edasiandmisega Tsoile, samas 17.02.2019 episoodiga seoses ta enda süüd tunnistab. P andis kohtuistungil ütlusi, et 17.02.2019 käideldud marihuaana (403,2 grammi) leidis ta 2019 aasta veebruari alguses koristamise käigus xxx territooriumilt ning 17.02.2019 kokkuleppel Tsoiga asetas selle Tsoi sõiduautosse eesmärgiga, et Tsoi saaks selle ostjale üle anda. P ise ei soovinud ostjaga (s.o Šiga) kohtuda.
  2. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et marihuaana puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. Kuigi kaitsjad ei ole vaidlustanud selle järelepärimise ja vastuse lubatavust, märgib kohus siiski, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-96-11 järgi võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjassepuutuvaks tõendiks pidada ka teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja 9
(21)1-19-7315 arvamusele. Seega on EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastuse näol tegemist asjassepuutuva ning lubatava tõendiga. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna R Ši poolt anti politseiametnikele üle Roland Tsoilt saadud marihuaanat kogumassiga vähemalt 404,08 grammi (0,88+403,2) mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust (7,5 grammi) 54 korda, siis on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks ca 540-le inimesele. Nii nagu nähtub süüdistusest, peab ka kohus põhjendatuks, et marihuaana käitlemine on käsitatav ühe jätkuva teona, kuna narkootilist ainet anti üle ühele ja samale isikule väga lühikese ajavahemiku jooksul (3 päeva jooksul kaks korda) ja poolte tahe konkreetse narkootilise aine käitlemiseks oli seotud pikemaajalisema koostööga sooviga.
  1. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et Ronald Tsoil ja V Pil oleks olnud arsti ettekirjutus marihuaana omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et süüdistatavad oleks suures koguses narkootilist ainet käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitlesid Ronald Tsoil ja V Pil narkootilist ainet marihuaana ebaseaduslikult.
  3. KarS § 184 lg 2 p-s 2 nimetatud varem toimepannud isik on see, kes on narkootikumidega seotud süüteo varem toime pannud s.h kes on eelmärgitud teo eest varem süüdi mõistetud (juriidiline retsidiiv) või isik, kes on varem narkootikumidega seotud süüteo toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud (faktiline retsidiiv). Seega korduvus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tähendab samalaadse teo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanekut vähemalt teist korda. Ronald Tsoi on 02.04.2018 kriminalasjas nr 1-17-8851 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi mõistetud, kohtuotsus on jõustunud ning karistus ei ole kustunud. Seda tõendab kriminalasja nr 1-17-8851 kohtuotsus 02.04.2018 (tl 184-193) ja Ronald Tsoi karistusregistri väljatrükk.
  4. Ronald Tsoile on esitatud süüdistus narkootilise aine marihuaana suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, 10
(21)1-19-7315 et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtu hinnangul tegutsesid Ronald Tsoi ja V P seonduvalt 403,2 grammi marihuaana käitlemisel kuriteo kaastäideviijatena ja omasid mõlemad võrdset rolli. Objektiivse tõendina kinnitavad Ronald Tsoi tegevuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu nii tema kui ka V Pi kohtus antud ütlused nende omavahelise rollijaotuse ning kokkulepete kohta marihuaana üleandmise kohta ostja Šile, samuti jälitusprotokolliga fikseeritud tegevused, s.o esiteks marihuaana paigutamine Pi poolt Tsoi autosse ja seejärel Tsoi poolt Šiga telefoni teel ühenduse võtmine ning auto asukoha, milles oli marihuaana, ettenäitamises. Seetõttu on kohus seisukohal, et sellised tegevused on kvalifitseeritavad ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena Tsoi ja Pi poolt. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Ronald Tsoi pani 17.02.2019 toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis. 15.1 Seonduvalt 14.02.2019 episoodiga, s.o 0,88 grammi marihuaana edasiandmisega Tsoi poolt Šile, siis selles episoodis kohus ei tuvastanud Tsoi ja Pi kaastäideviimist. Esiteks on P enda seotust selle episoodiga terve menetluse väitel eitanud, samuti ei ole kohtus esitatud ega uuritud muid tõendeid, mis Pi osalust 14.02.2019 episoodis kuidagi kinnitaks. Kolmandaks nähtub 13.11.2019 Pi süüdimõistvast kohtuotsusest (eraldatud asjas nr 1-19-8741), et prokurör on ka ise Pi kokkuleppes (süüdistuses) 14.02.2019 episoodist loobunud. Seetõttu leiab kohus, et 14.02.2019 episoodi pani Ronald Tsoi toime üksinda ning 14.02.2019 üksinda toimepandud tegu neeldub 17.02.2019 raskemas episoodis, mille ta pani toime koos Piga.
  1. Süüdistatav Ronald Tsoi andis ise kohtus ütlusi, milles ta ei eita enda osalust nii 14.02.2019 kui ka 17.02.2019 episoodides. Andis ütlusi, et vabanes 2018 juulis vanglast ning sama aasta augustis-septembris hakkas tegelema Korea toidu valmistamise ja levitamisega, avas kesklinnas söögikoha Xxx, millega seoses töötas ca 14 tundi päevas. Oli orienteeritud seadusekuulekale elule, käis regulaarselt kriminaalhooldaja juures.
  2. aasta jaanuaris võttis temaga vanglast ühendust V (B), kellega ta ka koos Tallinna vanglas viibis ning kes palus tal kohtuda kellegi Riga. Ta ei saanud täpsemalt aru, miks R temaga kohtuma pidi, aga kuna ta oli varasemalt samuti täitnud V erinevaid palveid vanglast (ühel korral külastas V palvel V ema ja teisel korral aitas televiisori transportimisega), siis ei näinud ta põhjust keeldumiseks. V oli füüsiliselt tugev ja agressiivne, tal oli seosed kriminaalidega, seetõttu ei soovinud ta V palvele eitavalt vastata, see oleks võinud negatiivselt mõjuda tema vennale A, kellega V viibis samal ajal koos vangistuses (Tartu) vanglas. Seejärel võttiski temaga telefoni teel ühendust R (Š), kellega ta mõni päev hiljem 24.01.2019 ka restorani Xxx juures kohtus. Kohtumisel teatas Š, et ta soovib osta pool kilo kanepit, mille peale tema hakkas täpsemalt uurima, et kuidas V ikkagi tema telefoninumbri edastas ning veendus Ši vastusest, et see ei saa olla tõsi. Sai aru, et tema vastu punutakse mingit skeemi. Kohtumise käigus ta kordagi ei väljendanud ennast selliselt, et kindlasti lubas Šile marihuaanat hankida, samas kui Š seda aga korduvalt küsis. Mingit kavatsust ja võimalust tal poolt kilo kanepit Šile hankida ei olnud. Otsustas, et teatab sellest kohtumisest politseinik Rle, kellega ta 29.01 või 31.01.2019 xxx kohtus ning rääkis talle juhtunust. Rga suhtles regulaarselt. R oli uurinud tema käest nii Ri kui V kohta ning hoiatanud teda, et ta ei tohi ise midagi seadusevastast teha. Peale seda kohtumist ta lootis, et politsei hakkab Riga tegelema („toimub mingi operatsioon“) ning tema ei pea rohkem selle pärast muretsema. Seetõttu pikema aja vältel ta ignoreeris Ri telefonikõnesid ja SMS-e, ei reageerinud nendele ega helistanud tagasi. Järgmine kontakt Šiga oli 14.02.2019 kui viimane ilmus toitlustuskohta Xxx ning peale seda kui tema ütles, et midagi ei tule välja ja et inimest, kellelt 11
(21)1-19-7315 oleks võimalik hankida suures koguses kanepit, ei ole, siis hakkas R koheselt samaks õhtuks ühte grammi kanepit soovima. Kuna R avaldas talle selle ühe grammi kanepiga korduvalt survet, siis ta moraalselt murdus ning otsustas, et Rist lahtisaamiseks hangib ta samal õhtul talle selle 1 grammi kanepit. Samal õhtul käis ta xxx ühiselamute juures ja ostis mingilt temale tundmatult mustanahaliselt ühe grammi kanepit, mille samal õhtul Rile oma kodu juures üle andis. Kuna R aga vaheldumisi sellel 14.02.2019 kohtumisel xxx avaldas talle survet nii 1 grammi kanepi kui ka poole kilo kanepi osas, siis tal tuli meelde, et tema tuttaval V Pil on umbes pool kilo leitud kanepit, millest P oli talle varasemalt rääkinud. Rääkis seejärel Piga, et tema poole on pöördunud üks isik, kes avaldab talle survet poole kilo kanepi ostusooviga ning selleks, et temast lahti saada võiks P oma leitud kanepi müüa Rile. P oli sellega nõus ja seejärel tema korraldas 17.02.2019 õhtupoolikult poole kilo kanepi üleandmise Pilt Šile. P ise ei soovinud Šiga kohtuda, seetõttu pani P kanepi tema autosse, kuskohast Š selle ise ära võttis. Š maksis temale 4100 eurot, mille ta kõik edasi Pile andis, ise ta sellest tehingust midagi kasu ei saanud. Ronald Tsoi kinnitas kohtus, et ilma R Ši provokatsioonita ei oleks ta mingil juhul marihuaana käitlemisega tegelenud. Seega on süüdistatav seisukohal, et kuriteo pani ta toime ainult seetõttu, et R Š teda selleks provotseeris ning mille tagajärjel ta enda sõnul „moraalselt murdus“. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas tunnistaja R Š ületas kuritegu matkides provokatsiooni piire ning kas ta lubamatult mõjutas ning kallutas süüdistatava teotahet kuritegu toime panna. 17. Kohus märgib alustuseks, et jälitustegevus, sh kuriteo matkimine, toimub riigi range kontrolli all.

§ 1268

sätestab, et kuriteo matmine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades § 1261 lg 3 piiranguid. Matkimiseks annab tähtajalise loa kohus. Kohus eelnevalt juba selgitas, et jälitustoimikus olid vastavad load olemas ning seega oli õiguslik alus kuriteo matkimiseks olemas. Jälitustoimikust nähtuvalt oli politseile laekunud infot, et Ronald Tsoi tegeleb suures ulatuses narkootikumide käitlemisega, see oli ka 14.01.2019 alustatud kriminaalmenetluse ajend. Vaidlus puudub samuti selles, et esimese telefoni teel toimunud kontakti initsiaatoriks oli Š, kes võttis telefoni teel ühendust Tsoiga ning soovis kohtuda. Samas on see täiesti loogiline, sest kui matkija - narkootikumide ostust huvitatud ja narkootikumide müüjale võõras isik - ise ei otsiks kontakti isikuga, kelle kohta on matkimiseks luba väljastatud, siis ei ole jälitustoiming üldse teostatav ja mõte kohtult loa taotlemiseks puuduks. Matkija ei saaks peale vastava kohtuloa väljastamist jääda n-ö ise passiivsele ootele, et mõni (tundmatu) isik temaga ise ühendust võtab vaid peabki näitama mõõdukat initsiatiivi kontakti loomiseks. Samuti on Riigikohus otsuses 3-1-1-110-04 p-s 11.3 selgitanud, et mitmed süüteod eeldavad, et just matkijal ehk agent provocateur'il tuleb olla kontakti loovaks ja aktiivsemaks pooleks (näiteks narkootikumide ostmisel), see ei saa piirduda ainult n-ö passiivse menetlemisega. 18. Riigikohus märkis samas otsuses (3-1-1-110-04 p 11.3), et matkija tegevus ei saa aga nn teise poole kihutamisel olla piiramatu ja õiguslike kitsendusteta ning lubamatu on nt teootsuse esilekutsumine isikul, kel puudus see eelnevalt vähemalgi määral ning kelle suhtes uurimisorganil puudus eelnev informatsioon tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta (p 11.3). Samuti andis Riigikohus juhise, et hindamaks, millal on tegemist lubamatu teoprovokatsiooniga, tuleb arvestada järgmiseid kriteeriumeid: 1) süüdistatava vastu esmase kahtlustuse alus (nt allika usaldusväärsus) ja ulatus (nt kas tegemist kergema- või raskemaliigilise süüteoga); 2) agent provocateuri poolt mõju avaldamise viis ja intensiivsus (nt meelitamine suurte rahasummadega, ähvardamine, käitumisalternatiivide kirjeldus, mis edasise käitumisotsuse jätab provotseeritu enda valida); 3) provotseeritu teovalmidus ja tema isiklikul initsiatiivil ettevõetud käitumisaktid. Ühtlasi selgitas Riigikohus, et tegemist ei ole üksikute iseseisvate hindamiskriteeriumitega, vaid kõik nimetatud asjaolud tuleb asetada üldhinnangusse ja nende alusel võtta kõnealuses küsimuses seisukoht. Riigikohtu seisukohtade kohaselt tuleb vastata seejuures küsimusele, kas matkija provotseeriv käitumine oli sellise 12

(21)1-19-7315 kaaluga, millega võrreldes provotseeritu enda teopanus jääb tahaplaanile. Provotseeritu vastutus on välistatud vaid juhul, kui matkija osakaal on selles tähenduses põhjendamatus ülekaalus. Kuigi nimetatud riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-04 näol on tegemist juba ca 15 aastat vana kohtulahendiga, siis selles kajastatud põhimõtetele on riigikohus ka tunduvalt hilisemates lahendites viidanud (näiteks 01.12.2017 nr 1-16-1036 p 14.1). Seega võttes arvesse kuriteo matkimise kui jälitustoimingu laiapõhjalist kasutamist raskete peitkuritegude avastamisel ja tõendamisel, ei saa uute ja kardinaalselt erinevate põhimõtete puudumine riigikohtu tasandil olla juhuslik. Seega ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et lahendi nr 3-1-1-110-04 põhimõtted ei ole tänasel päeval enam nii üheselt kohaldatavad kui 2004. aastal. 19. Kaitsja leidis samuti, et matkimiseks ja provokaatori kasutamiseks Tsoi puhul oleks eelnevalt vaja olnud tuvastada põhjendatud (eelkuriteo)kahtlus. Seda mitte ainult n-ö jälitusinfo pinnalt, vaid sellise eelkuriteo pinnalt, mille osas oleks olnud juba

§ 6põhimõtte kohaselt alustatud kriminaalmenetlust.

Seega kaitsja hinnangul olnuks vajalik tuvastada mõni konkreetne kuriteoepisood, mille Tsoi oleks toime pannud peale vanglast vabanemist alates 2018. juulist. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.

§ 1261

lg 2 järgi on jälitustoiminguid (sh matkimist) lubatud kasutada ainult viimase abinõuna (ultima ratio) ehk juhtudel kui tõendite kogumine muul viisil on raskendatud, võimatu või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Riigikohus on 3-1-1-110-04 lahendis viidanud matkimise eeldusena esialgse kahtlustuse alust (näiteks allika usaldusväärsus) ja ulatust (kerge või raskem kuritegu) ning sellest ei tulene, et allika usaldusväärsusena tuleb käsitleda ainult juba konkreetse toimepandud kuriteotunnustega teo tuvastamist ja menetlemist. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et narkokuriteod oma olemuselt väga raskesti avastatavad peitkuriteod, selle käitlemisega seotud tegevus toimub reeglina äärmiselt salastatult ja ükski osapool ei ole reeglina huvitatud kuriteole kaasaaitamisest. Seega leiab kohus, et narkokuritegude puhul on põhjendatud ka jälitusinfo pinnalt alustatud menetluse raames jälitustoimingute (sh matkimine) kasutamine jälitusinfo kontrollimise eesmärgil. Põhimõtteliselt võib jälitustoiming olla erandlikel juhtudel ka esimeseks uurimis- või menetlustoiminguks (RK 3-1-1-68-14 p 22.1). Arvestades Ronald Tsoi varasemaid ja kehtivaid karistusi narkokuritegude eest ja tema varasemaid kokkupuuteid ja kogemusi õiguskaitseasutustega, siis oli esialgse (jälitus)info pinnalt alustatud kriminaalmenetlus ning matkimine, mille käigus kontrolliti esialgse info paikapidavust, järelikult ka õigustatud.

  1. Selleks, et hinnata sisuliselt võimalikku teoprovokatsiooni piiride ületamist Ši poolt, on vajalik hinnata Ši ja Tsoi omavahelisi vestlusi. Samuti seda, kas ja millise intensiivsusega Š nendel kohtumistel kallutas ja mõjutas Tsoid kuritegu toime panema. Kui selline järeldus peaks osutama, et Š omas põhjendamatud ülekaalu Tsoi tahte kujundamisel, siis on vastavalt riigikohtu juhistele Tsoi vastutus välistatud. Ronald Tsoi ja R Ši ütlused erinevad diametraalselt selles osas, kelle initsiatiivil ning huvides need kohtumised toimusid. Tsoi väidab, et tal ei olnud mingit tahtmist Šiga suhelda, samuti tegeleda viimase soovil talle marihuaana hankimisega ning pigem üritas vältida temaga suhtlemist. Ši sõnul aga toimusid kohtumised ja omavaheline suhtlus mõlema poole võrdses huvis. Mõlema poole ühine huvi ja eesmärk oli osta-müüa marihuaanat suurtes kogustes. Seega on ilma muid tõendeid arvesse võtmata tegemist n-ö sõnasõna vastu olukorraga. Kui aga hinnata lisaks Ši ja Tsoi ütlustele ka muid tõendeid nii üksikult kui kogumis, siis järeldab kohus, et Tsoi üritab oma rolli ja panust pisendada ning paigutada seda sobivaks tema üldise kaitsepositsiooniga ebaseaduslikult toimetatud matkimise kontekstis. Konkreetsemalt osundab kohus järgnevale.
  2. Nähtuvalt 19.06.2019 jälitusprotokollist toimusid esimesed Tsoi ja Ši vahelised telefonikõned 21.01.2019 kell 13:57, kui Š helistas Tsoile ning tutvustas ennast kui Vku tuttavat ja avaldas soovi kohtuda. Järgmises 23.01.2019 kõnes kell 14:02 täpsustasid ainult kokkusaamise kohta. Nendes kahes ja ainukeses kõnes enne esimest kohtumist Šiga ei tunne 13

(21)1-19-7315 Tsoi mitte mingit huvi selle vastu, miks ta üldse peaks temale tundmatu Šiga kokku saama ja miks nad ei võiks ka ainult telefoni teel suhelda. Kuivõrd R Ši kontakt Tsoile tuli läbi V, kellega Tsoi oli koos vanglas istunud, siis järelikult pidi Tsoi Ši ühendusevõtmist V palvel seostama mingi potentsiaalselt ebaseadusliku tegevuse või ettepanekuga. See, et Tsoi ei keeldunud resoluutselt juba telefonis Šiga kokkusaamisest, kuigi oli enda sõnul täielikult pühendunud seaduslikule elule ja restoranipidamisele, tähendas seda, et ta pidi põhimõtteliselt olema ebaseaduslikele pakkumistele ja ettepanekutele „avatud“. On üldteada asjaolu, et telefonide pealtkuulamise hirmus eelistavad kurjategijad vahetuid kokkusaamisi. Vastupidisel juhul ei oleks Tsoil olnud mingit vajadust nendes kahes esimeses telefonikõnes temale tundmatu isikuga leppida kokku vahetut kohtumist, uurimata seejuures kordagi, mis teemal see kohtumine üldse aset peaks leidma ja miks ei võiks nad ainult telefoni teel suhelda. Seda enam, et Tsoi oli enda sõnul toitlustuskoha Xxx pidamisega väga hõivatud ja ta töötas restoraniga seoses ca 14 tundi ööpäevas.
  1. Kui analüüsida Tsoi ja Ši esimest ja kohtu hinnangul tõenditele hinnangut andes ühte kõige olulisemat kohtumist 24.01.2019 kell 10:05, siis sellest kohtumisest saab teha järgmised järeldused. Peale tervitust uurib Tsoi kohe Šilt, et kuidas viimane ikkagi sai läbi Vku tema telefoninumbri. Kohtule tundub see jällegi täiesti asjatu ettevaatusabinõuna juhul kui Tsoil ei olnud juba enne kohtumist mingeid kuritegelikke kavatsusi. Saanud Šilt vastuse telefoninumbri küsimusele, mis näib teda rahuldavat, küsib Tsoi kohe, et mis kogustest Š huvitatud on „aga selles mõttes, et kui suurtes kogustes sulle“ (lk 6), mille peale Š vastab, et soovib esialgu „poolikut“, aga „pärast, tulevikus tahan rohkem“. Seega on vestluse pinnalt selgelt arusaadav, et esimese ja väga konkreetse viite narkootikumide ostu-müügi kohta ei tee mitte Š, vaid Tsoi, kes küsib, kui suuri koguseid Š tahab. Järelikult pidi Tsoi juba 24.01.2019 esimese telefonikõne peale saama aru, et Š pöördub Vku palvel tema poole just narkootikumide ostu sooviga. Sellele viitab ka Tsoi väide, et „Vk helistas, hoiatas ette“ (lk 7). Teine tähelepanuväärne seik selle kohtumise puhul on see, kui Tsoi ja Š hakkavad Ši küsimuse peale arutama marihuaana hinda. Tsoi ütleb hinnaks 8,50 (eur) ja poole kilo hinnaks 4250 (eur), mille peale Š vastab, et võib-olla on võimalik väiksema summaga saada „nelja eest“. Kui Tsoi, kes enda sõnul üldse ainetega peale vanglast vabanemist ei olnud tegelenud, teadis täpselt, et aine hinnaks saab olema 8.50 (1 gramm marihuaanat) ning kui Š proovis hinda madalamaks kaubelda, kinnitas Tsoi, et uurib järele, kuid see tähendab tema jaoks, et tal endal tuleb koomale tõmmata ja mis huvi temal siis sellest oleks. Nimetatu näitab kokkuvõttes üheselt seda, et Tsoi oli igati huvitatud marihuaana müümisest kohe esimesest kohtumisest alates, mitte ei püüdnud vältida Šiga illegaalse äri ajamist. Samuti sellel kohtumisel räägivad nad kauba kvaliteedist, lõhnast ja välimusest, samuti viitab Tsoi oma kamraadile, kellega ta neid tingimusi arutab. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tsoi väide selle kohta, et ta juba esimesel kohtumisel Šiga ja peale esimest n-ö kontrollküsimus seoses Vkuga sai aru, et tema suhtes punutakse mingit skeemi, ei vasta tõele. Kohus leiab, et esimesel kohtumisel 24.01.2019 sellist muljet Tsoil ei tekkinud ja seda ei nähtu jälitusprotokollist. Pigem nähtub protokollist see, et Tsoid rahuldasid Ši selgitused seoste kohta Vkuga niivõrd, et tal ei olnud põhjust kahtlustada mingit vandenõud ja et sellel esimesel kohtumisel lõid Tsoi ja Š edaspidise koostöö mõttes usalduslikud suhted.
  2. Edasi nähtub nii Tsoi kui Ši ütlustest ja samuti jälitusprotokollist, et järgmine kohtumine nende vahel toimus alles ca 3 nädalat hiljem, so 14.02.2019 kl 13:30 paiku toitlustuskohas Xxx. Poolte seisukoht selle kohta, miks ca 3 nädalat omavahel ei suheldud, on jällegi vasturääkiv. Tsoi kinnitab, et ta teadlikult ei vastanud Ši kõnedele ja SMS-dele, kuna ei soovinud Šiga kohtuda, samuti oli ta politseinik Rle teada andnud Šist ja lootis, et politsei tegeleb Šiga. Ši ütluste kohaselt proovis ta vahepealsel ajal (24.01-14.02) ise Tsoiga korduvalt kontakti võtta, aga tulutult. Nähtuvalt jälitusprotokollis kajastuvale 14.02.2019 omavahelisele vestlusele (peale ca kolmenädalast pausi) räägib Tsoi, et keegi sõitis komandeeringusse, aga et võimalik, et pääseb mingite poolaastatega. Š oma kohtus antud ütlustes viitas, et see pidi tähendama seda, 14
(21)1-19-7315 et Tsoi tuttaval, kellelt ta oli lootnud marihuaanat hankida, oli politseiga mingeid probleeme ja selles oli ka ca 3 nädalane paus nendevahelises suhtluses. Kuna jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned on kõrvaltvaatajale/lugejale ainult grammatiliselt tõlgendades raskesti mõistetavad, siis on Ši tõlgendus ja ütlused selle kohta tõenäoliselt õiged, sest kohus eelnevalt põhjendas, miks ei ole usutav Tsoi väide sellest, et ta koheselt esimesel kohtumisel juba sai aru mingist vandenõust tema vastu ja seetõttu vältis Šiga kohtumisi. Pigem näitavad pealtkuulatud vestlused kohtumistelt, et Tsoi ei aimanud mingit vandenõud ja rääkis seetõttu „avatud tekstiga“. Samuti tuleb jälitusprotokolle lugedes arvesse võtta Ši poolt viidatud asjaolu, et teatud eriti tundlikku infot kirjutas Tsoi nende omavahelistel kohtumistel ka paberile ning seetõttu need ei kajastu ka jälitustoimingu protokolli salvestiste tekstist. Seda muuhulgas kinnitab ka 17.02.2019 varjatud jälgimise foto, millest nähtub, et Tsoil on Šiga tänaval rääkides käes mingi kaustiku moodi asi. Edasi võetakse korda-mööda ühendust ning peale 17.02.2019 toimunud suure ainekoguse (403 grammi marihuaana) üleandmist 02.03.2019 otsib just Ronald Tsoi R Šiga ühendust, tundes huvi, kas R Š on ikka veel elus. Märtsi alguses toimuvad mitmed kokkusaamised, kus arutatakse selle üle, et R Š maksis 17.02.2019 tehinguga rohkem, kui oleks pidanud ning Ronald Tsoi lubab edasiste tehingute käigus selle tasaarveldada, avaldades arvamust, et kahe-kolme korraga peaksid nad nulli jõudma. Seega nähtub, et kuritegelik äri pidi jätkuma, kuid alates 12.03.2019 on jälitustoimingute protokollist näha ja seda kinnitas kohtus ka R Š, et Ronald Tsoi muutus seoses mingi kahtlase sõidukiga, millisest tema söögikohta jälgiti, paranoiliseks. Esialgu avaldas ta arvamust, et jälgiti üht tema tuttavat, kes tema söögikohas käis, kuid seejärel hakkas ta uurima R Šilt, kuidas ja kust viimane ikkagi tema numbri sai. 24. Ronald Tsoi andis ütlusi, et peale esimest kohtumist R Šiga teatas ta Šist politseiametnik Rle, kellega ta regulaarselt kohtus ja lootis, et politsei tegeleb R Šiga edasi („toimub mingi operatsioon“). Iseenesest ei ole sellise info edastamine politseiametnik Rle kuidagi välistatud. Tunnistaja R (R) keeldus kohtus ütluste andmisest

§ 73

alusel ja Keskkriminaalpolitsei kinnitas kohtu järelepärimise peale sellise õigusliku aluse olemasolu. Samas ei ole Ronald Tsoi enda käitumisaktid sellise väitega (et ta soovis, et politsei tegeleks Šiga) kuidagi kooskõlas ega samuti vabasta teda võimalikust vastutusest. Esiteks kinnitas Ronald Tsoi ise kohtus, et R oli korduvalt keelanud tal endal millegi ebaseaduslikuga tegeleda, seega ei saanud Ronald Tsoil tekkida mingit ettekujutust, et talle on kellegi politseiniku poolt antud luba tegeleda narkootikumide käitlemisega. Teiseks aga ei nähtu muudest tõenditest üheselt ka see, et Ronald Tsoi siiski soovis R Šile üldse mingeid probleeme politseiga. Esiteks just Ronald Tsoi initsiatiivil võtsid Tsoi ja Š omavahelises suhtluses kasutusele Telegram rakenduse, millega 17.02.19 peale edukat narkotehingut legendeeritud teateid edastati „maitsva õhtusöögi ja turvalise koju jõudmise“ kohta. Samuti tundub ebaloogiline, et kui Ronald Tsoi oleks tõepoolest soovinud R Ši pidevast pealekäimisest ja surveavaldamisest vabaneda, et ta sel juhul oleks rääkinud Šile oma kahtlustest seoses mingi musta autoga, millega tehakse jälitustegevust. Kui Roland Tsoi oleks tõepoolest lootnud ja uskunud, et peale politseinik Rga kohtumist (2019 jaanuari lõpus) hakkab politsei R Šiga „tegelema“, mis peaks tähendama kinnipidamist, vahistamist jms, siis ei oleks ta ise pidanud seda politsei jaoks kuidagi raskemaks muutma, teadmata samas, kas politsei tema vihje peale äkki just Šit ei jälita. 25. Ronald Tsoi sõnul kartis ta Vkut (V Bi), kes oli füüsiliselt tugev ja agressiivne ja kellel oli seoseid kriminaalsete isikutega. Ronald Tsoi sõnul kartis ta Vku palvele kohtuda R Šiga eitavalt vastata, kuna kartis, et see võib mõjuda halvasti tema vennale A T Tartu Vanglas, kus samal ajal viibis ka Vk. Kohus ei pea neid Tsoi ütlusi usutavaks ning märgib, et isegi kui Vku kättemaksu kartuses oli Ronald Tsoi nõus algselt kohtuma R Šiga, siis ei tähendanud see automaatselt seda, et peale kohtumist oleks ta pidanud narkootikumide käitlemisega tegelema hakkama. Ronald Tsoi oleks saanud juba esimesel kohtumisel väga selgelt R Šile öelda, et ta ei tegele narkootiliste ainetega ning ta ei ole sellisest elust ja narkokuritegevusest enam huvitatud. 15

(21)1-19-7315 Seda enam, et oli Šiga kohtumise ajal varasema narkokuriteo eest vangistusest tingimisi vabastatud ning igasugune uus kuritegu oleks tähendanud ka vana karistuse (4 aastat ja 11 kuud vangistust) täitmisele pööramist. Seega kui hinnata Ronald Tsoi valikuid Šiga kohtumise järel - säästa oma venda vanglas Vku teoreetilise ja konkretiseerimata kättemaksuohu eest või riskida ise katseajal uue raske kuriteo toimepanemisega, siis ei tundu kohtu jaoks Ronald Tsoi valik eluliselt usutav. Kohus leiab, et Ronald Tsoi valis uute kuritegude toimepanemise tee vabatahtlikult ning teadlikult. Tsoi sõnul rääkis ta Pile, et teda survestab üks isik (Š), kellest lahtisaamiseks võiks talle Pi leitud marihuaana müüa, samas P seda oma ütlustes ei kinnitanud (st temale Tsoi seda survestamist rääkinud ei olnud). Ka sellest vastuolust nähtub, et Tsoi versioon Vku kartmisest ja Ši surveavaldusest on kujunenud alles hiljem.
  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et matkija n-ö provotseeriv käitumine jäi lubatu piiridesse ning Ronald Tsoil oli vaba valik, kas ta läheb matkijaga ettepanekuga kaasa või mitte. Kohtu hinnangul oli see Roland Tsoi vaba valik hankida R Šile marihuaanat. Kohus leiab, et Ronald Tsoi näitas üles piisavat aktiivsust ning tal endal oli huvi narkootikumide käitlemisega tegeleda ja matkija ei kutsunud esile temal teootsust. Ronald Tsoi peale esimest (ega ka järgmisi) kohtumisi ei lõpetanud suhtlust ega keeldunud resoluutselt „koostööst“ - vastupidi ta isegi õpetas Šile erinevaid konspiratsioonivõtteid, kuidas vältida vahelejäämist (Telegrami kasutuselevõtt, hoiatamine võimaliku jälitamise eest). Samuti korraldas ta Piga narkootilise aine üleandmise, määras ise hinna, oli huvitatud ka edaspidi koostöö jätkamisest jne. Jälitusprotokollist nähtuvalt R Š ei ähvardanud kordagi Ronald Tsoid, samuti ei meelitanud teda mingite suurte rahasummade (pigem tingis makstavat hinda alla) või muude hüvedega. Kõrvalt vaadates oli tegemist võrdselt aktiivsete narkootilise aine ostust-müügist huvitatud isikutega. Seega ei saa rääkida ka olukorrast, kus matkijast ostja osakaal oleks olnud põhjendamatus ülekaalus. Kokkuvõttes nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et tegemist ei olnud teoprovokatsiooniga ning kuriteo matkimine oli seaduslik.
  2. Hinnates Ronald Tsoi puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris KarS § 184 järgi kvaliftiseeritava teo KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusega. Ta oli teadlik, et tegemist on narkootilise ainega, mille müük on ilma vastava loata keelatud. Narkootilist ainet pakkudes ja müües tegutses ta eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning Ronald Tsoi tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. KARISTUS
  3. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteod on ohtlikud, sest narkootiliste ainete kuritarvitamisega võivad kaasneda rasked tervisehäired ja isegi surm. Sellest tulenevalt on KarS § 184 süüteokoosseis suunatud rahvatervise kaitsele.
  4. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, narkootilise aine kogust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis antud juhul puuduvad. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RK 3-1-1-52-13 p 19). Vaatamata sellele, et süüdistatav realiseeris oma tegevustega KarS § 184 lg 2 koosseisu kaks kvalifitseerivat tunnust (p 1 ja 2) ja puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ei ole tema süü nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise üle 16
(21)1-19-7315 sanktsiooni keskmise määra (keskmine 9 aastat). Samuti tuleb arvesse võtta seda, et kuigi isikule heidetakse ette suures koguses marihuaana käitlemist ja tegemist oli ilmselgelt hulgikoguses aine käitlemisega, ei olnud aine kogus siiski ülisuur, mis tingiks suure süü jaatamist. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et peale R Ši, kellele politsei kontrolli all narkootilist ainet müüdi, ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud teisi isikuid, kellele narkootikume oleks süüdistatava poolt müüdud. Seega vahetut ohtu rahvatervisele ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul süüdistatavale mõistetavat karistust jätta KarS § 184 teise lõike sanktsiooni keskmisest määrast allapoole.
  1. Samas, arvestades süüdistatava isikut, keda on varem korduvalt samaliigilise kuriteo toimepanemise eest karistatud ja karistused ei ole kustunud, ei ole põhjendatud ka sanktsiooni alammääras karistamine. Süüdistatav ei ole sisuliselt enda tegu kahetsenud ning puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud. Varasem karistus ei ole avaldanud Ronald Tsoile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on sisuliselt kohe vabanemise järgselt jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse.
  2. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka riigikohtu lahendis nr 3-1-1-110-04 p 11.3 toodud seisukohaga, et riigipoolselt initsieeritud teo eest võib ette näha karistuse vähendamist lähtuvalt süü ulatusest isegi juhul kui matkimise piire pole ületatud. Kaitsja taotles sel põhjusel Tsoi süüdimõistmise korral karistuse vähendamist kuni miinimummäärani (30 päeva vangistust). Riigikohus ei ole samas selgitanud, millistel alustel on üldse riigi poolt initsieeritud teo eest võimalik süüdlase karistuse vähendamist ette näha ja kuidas matkija tegevus täpselt mõjutab süüdistatava süü suurust. Kohus leiab, et üheks kriteeriumiks võiks olla matkija (ehk riigi) käitumise viis ja intensiivsus süüdistatava nö vastuseisu ületamiseks. Kohus eelnevalt põhjendas, miks ta leiab, et matkija teoprovokatsiooni piire ei ületanud ja samuti seda, et tema käitumine ei omanud põhjendamatut ülekaalu süüdistatava teotahte määramisel. Samas on siiski tõendatud ning puudub vaidlus selles, et ka matkija ei olnud täiesti passiivne (ei lasknud asjadel kulgeda täiesti endast sõltumatult) ning väljendas siiski ka ise mõõdukat initsiatiivi ja aktiivsust narkokuritegude toimepanemiseks. Ning just seda asjaolu võtab kohus ka karistuse mõistmisel ja mõningasel karistuse vähendamisel arvesse.
  3. Seega arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Ronald Tsoid edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahemikust natuke väiksema karistusega, so 6 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd Ronald Tsoi pani käesoleva kuriteo toime katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 02.04.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta ja 11 kuu võrra ning liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada süüdistatava kinnipidamisest alates, s.o alates 27.03.
  4. ASITÕENDID, ÄRAVÕETUD, KUULUVAD MUUD OBJEKTID ARESTITUD VÕI KONFISKEERIMISELE
  5. Prokurör esitas kohtuvaidluses taotluse mõista Ronald Tsoilt konfiskeerimise asendamise korras välja 13 613 eurot. Prokuröri hinnangul on tegemist käesoleva kriminaalasja raames tuvastatud kriminaaltulu ja eelmise kohtuotsuse (02.04.2018) järgi välja mõistetud kriminaaltulu vahega. Täpsemat arvutuskäiku sellise summa kujunemise kohta prokurör aga vaidluste käigus ei esitanud. Kaitsja juhtis kohtulikul uurimisel tähelepanu ainult sellele, et Ronald Tsoilt ei saa sama perioodi eest topelt kriminaatulu välja mõista. Nähtuvalt 02.04.2018 kohtuotsusest nr 1-17-8851 mõisteti Ronald Tsoilt KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel 17
(21)1-19-7315 välja 60 000 eurot, samuti muud vallasvara kokku summas 5853 eurot, kokku seega 65853 eurot (tl 184-193).
  1. Prokurör esitas kohtulikul uurimisel tõenditena Ronald Tsoi ja K Mi (Ronald Tsoi abikaasa) varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (tl 135-143 ja 146-148). Selle järgi esines Ronald Tsoil perioodil 01.01.2016-16.01.2019 eelduslikult kuriteoga saadud vara kokku summas mitte vähem kui 4049,60 eurot ja mis koosneb 17.02.2019 müüdud 403 grammi marihuaana müügist saadud tasust summas 8064 eurot, millest Tsoi osa oli 1/2, s.o 4049,60 eurot (tl 147). Kuna kohtuliku uurimise käigus on tõendatud, et 403,2 grammi marihuaanat müüdi 17.02.2019 hoopis summas 4100 eurot, millest vähemalt 3700 eurot sai P, siis on vaatlusprotokolli tulemus 4049,6 euro kriminaaltulu kohta ebausaldusväärne ja muude tõenditega mittehaakuv. Seetõttu ei võta kohus Ronald Tsoi varalise seisundi protokollis tehtud järeldusi tema kriminaaltulu kohta arvesse. K Mi varalise seisundi tuvastamises protokollist nähtuvalt tuvastatud K Mi võimalik kriminaaltulu mitte vähem kui 75 417,8 eurot (tl 145). Kokku on prokuröri hinnangul Ronald Tsoil ja K Mil esinenud sel perioodil võimalikku kriminaaltulu seega summas 79 666 eurot. Kui sellest summast lahutada maha varasema kohtuotsusega väljamõistetud summa 65 853 eurot, siis jääbki alles 13 613 eurot, mille konfiskeerimist prokurör käesoleval juhul taotles.
  2. K Mi varalise seisundi tuvastamise protokollist nähtuvalt on menetleja poolt tuvastatud tema võimalik kriminaalne tulu mitte vähem kui 75 417,8 eurot (tl 145). Analüüsi kohaselt on K Mi puhul tuvastatud aastatel 2016-2018, sh
  3. aastal peale Tsoi vanglast vabanemist sularahasissemaksed pangakontole, mille puhul on alust arvata, et need summad pärinevad (Ronald Tsoi) poolt toimepandud kuritegudest. Prokurör avaldas tõendi uurimisel arvamust, et peres kasutati just K Mi arveldusarveid. Seega on prokurör lähtunud 13 613 euro suuruse summa arvutamisel (millest kohus juba lahutas maha Ronald Tsoile etteheidetud kriminaaltulu summas 4049,6 eurot) K Mi poolt tehtud teadmata päritolu sularahasissemaksetest oma arvelduskontole.
  4. KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 83² sätestatule. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. KarS § 832 lg 2 p 1 ja 2 järgi järgi võib kohus sama põhimõtet kohaldada ka vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kolmas isik on selle omandanud täielikult või olulises osas toimepanija arvel (p 1) või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks (p 2). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et erinevalt KarS §-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on KarS §-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu.
  5. Prokurör on taotlenud konfiskeerimise asendamist just nn laiendatud konfiskeerimise sätete alusel, mille puhul kehtib seega pööratud tõendamiskoormis. K Mil oleks seega tulnud ise tõendada vara legaalset päritolu, s.o sularahasissemaksete legaalset päritolu. Samas, selleks et isik saaks pööratud tõendamiskoormise raames oma vara legaalset päritolu tõendada, tuleb ta kaasata menetlusse kas tunnistaja või kolmanda isikuna. Reeglina toimub selline menetlusse kaasamine siis kui isiku vara suhtes on kohaldatud mingeid piiranguid näiteks vara arestimise 18
(21)1-19-7315 näol. Antud juhul süüdistusaktist ei nähtu, et süüdistatava Tsoi või tema abikaasa K Mi varad oleksid olnud arestitud. Seega puuduvad kohtul igasugused andmed selle kohta, kas K M üldse teadis kõnealusest varandusliku seisundi analüüsist tema suhtes ja kas ta oli eeluurimisel üldse menetlusse kaasatud. Samuti on seejärel teadmata, kas temalt küsiti kõnealuste sularahasissemaksete päritolu kohta, mida kuritegelikuks varaks järeldati. Juhul, kui K M siiski kaasati kriminaalmenetlusse ja ta keeldus igasugustest selgitustest ja võimalusest tõendada vara legaalset päritolu, siis oleks kohtu hinnangul prokuratuur pidanud isiku ka kohtumenetlusse kaasama kui süüdistuse positsiooni kinnitava tõendiallika. Vastavalt üldmenetluse regulatsioonile toimub tõendite, sh isikuliste tõendite vahetu uurimine kohtus ning kuivõrd K Mi kohtumenetlusse ei kaasatud, siis ei saanud ta ka kinnitada ega ümber lükata vara legaalset päritolu. Kui ta oleks olnud kaasatud ning kohtus keeldunud vara päritolu kohta ütlusi andmast, alles siis saaks kohtu hinnangul seda tõlgendada kui pööratud tõendamiskoormise võimaluse kasutamatajätmist ning arvestada seejärel protokollis nimetatud tuvastamata sularahasissemakseid võimalikuks kuritegelikuks tuluks ja rahuldada prokuröri taotlus konfiskeerimisotsuse tegemiseks. Praegusel juhul aga need eeldused täidetud ei ole ning ainuüksi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli pinnalt seda otsustust teha ei saa. Väärib märkimist, et ka ristküsitluse ajal ei küsinud prokurör ega kaitsja Ronald Tsoilt ühtegi küsimust K. Mi arvelduskontodel toimunud sularaha sissemaksete kohta. Ilmselgelt oleks see küsimus seega vajanud konfiskeerimistaotluse tegemisel prokuröri poolt põhjalikumat tähelepanu. Sel põhjusel jätab kohus K Mi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli tõendina arvesse võtmata ning prokuröri taotluse konfiskeerimise asendamise korras 13 613 euro väljamõistmiseks Ronald Tsoilt rahuldamata. 38.

§ 126

lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud aine (marihuaana) konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Üks tühi pappkast ja kilekotid (5 tükki), mille sisse oli pakendatud marihuaana ja mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

Üks DVD ja viis CD-plaati jälitustoimingu protokollis kajastatud heli- ja videofailidega ning pangakontode väljavõtetega - jätta kriminaaltoimikusse. MENETLUSKULUD JA TÕKENDID 39.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud Ronald Tsoilt välja järgmiselt (võttes arvesse ka V Pilt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulu summad):

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteo eest 1350 eurot; ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 19EAN0157) summast 42 eurot (kogusumma 84 eur); ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 19EAN0163) summas 42 eurot (kogusumma 84 eur); DNA ekspertiisi (akt nr 19E-GE0182) summast 342 eurot (kogusumma 1596 eurot). Kokku on menetluskulud seega 1776 eurot ning see tuleb Ronald Tsoil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades, igakuiselt seega vähemalt 148 eurot. 40. Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas 19

(21)1-19-7315 õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RK nr 3-1-1-120-12).

  1. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. DNA-ekspertiiside osas lähtub kohus Riigikohtu seisukohast: kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RK 3-1-1120-12 p 6.2). DNA-ekspertiisi (akt nr 19E-GE0182) maksumusest 1596 eurot kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele kokku 570 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arvuks
  2. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud kokku 10 proovi mistõttu on tegemist kümne ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 10x57, s.o 570 eurot, millest V P hüvitas 228 eurot ning Ronald Tsoi peab hüvitama 342 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu summa 1026 eurot jääb riigi kanda.
  3. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole vangistuses viibimisega tõenäoliselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see põhjendamatult süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

  1. Kaitsja esitas 22.11.2019 taotluse, milles palub mõista Ronald Tsoi kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 2000 eurot ning samuti SKHS § 11 lg 4 alusel alates 27.03.2019 vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 11 541,20 eurot. Kuivõrd kohus mõistab Ronald Tsoi talle esitatud süüdistuses süüdi, siis jätab kohus kaitsja taotluse nii mittevaralise kahju kui ka kaitsjatasu hüvitamise kohta rahuldamata. Valitud kaitsja tasu jääb Ronald Tsoi kanda.
  2. Ronald Tsoile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Martin Tuulik Mark Orlov 20

(21)Sven Palusoo 1-19-7315 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunik Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 21
(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.