Obsah (7)

§ 113§ 1131§ 208§ 271§ 101§ 26§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-130867 Tsiviilasi Osaühingu 7 Kohvipoissi h

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras alates 24.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Mõista osaühingult Oscarrehvid osaühingu 7 Kohvipoissi kasuks välja menetluskulud 687,50 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus on võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3. Osaühing 7 Kohvipoissi esitas Tartu Maakohtule 23.12.2019 osaühingu Oscarrehvid vastu hagi ning palus kostjalt välja mõista võlgnevus 962,47 eurot, leppetrahv 312 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivised. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX üürilepingu, millega kostja üüris hagejalt kohviautomaadi Zen ja aluskapi kasutuskohaga XXX. Vastavalt lepingule on üürimakse suurus 65 eurot kuus, sellele lisandub käibemaks. Tooraine ja tarvikute eest pidi kostja tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu punkti 6 kohaselt kehtib leping 48 kuud peale seadme paigaldamist, hageja paigaldas kohviautomaadi 22.05.
4. XX.XX.XXXX sõlmisid pooled samasuguse lepingu kasutuskohaga XXX ning hageja paigaldas kohviautomaadi 27.05.
5. Kostja jättis tasumata arved nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kogusummas 842,88 eurot. Hageja hoiatas kostjat inkassomenetluse alustamisest, kuid kostja arveid ei tasunud ning soovis seadmed 12.09.2019 tagastada ja lepingu lõpetada. Lepingud oleksid pidanud lõppema 22.05.2021 ja 27.05.2021, kostja avaldas soovi lepingud lõpetada ennetähtaegselt. 19.09.2019 esitas hageja kostjale lõpparve nr XXX summas 431,59 eurot maksetähtajaga 26.09.
6. Lõpparve koosnes kahe automaadi rendist 01.0923.09 kokku 119,59 eurot ja lepingute ennetähtaegse lõpetamise tasust kokku 312 eurot. Summad on käibemaksuga. Lisaks on kostjal tasumata varasemate arvete alusel üüri, tarvikute ja tooraine eest 842,88 eurot. Kostja ei ole hageja nõutud summasid maksnud. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

§ 113

lõige 1 lauses 2 sätestatud määras tasumata summalt päevas.

§ 1131

lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kuna seni on kostjalt võlgnevuse sissenõudmine toimunud Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Hageja leidis kostja esitatud vastuväite kohta, et hageja ei võtnud kostjalt toorainet tagasi. Hagejal puudus vastavalt lepingule kohustus juba väljaostetud toorainet tagasi osta. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et põhinõude suuruseks saab olla maksimaalselt 827,47 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on ebaõige hageja väide, et leping oli tähtajaline. Lepingu p 2 kohaselt oli leping n.ö lahtise tingimusega tähtaja osas, lepingu tähtajas ei lepita tavapäraselt 2/5 kokku eritingimustes. Mõlema rendilepingu põhitingimuste punktis 2 ei ole rent seotud tähtajaga vaid on n.ö nõudmiseni tingimus. Arves nr XXX on leppetrahv 312 eurot ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest, aga seda ei ole poolte vahel kokku lepitud. Koos rendiseadmete tagastamisega andis kostja hagejale üle kasutamata tooraine kokku 135 euro eest ning see tuleb võlgnevusest maha arvestada. Kostja möönis, et tasumata on arved XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX (miinus 312 eurot leppetrahv) ning sellest võlgnevusest tuleb maha arvestada 135 eurot tagastatud materjalide eest. Kuna pooled oleksid võinud lahendada asja kohtuväliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Poolte vahel ei ole järgmiste asjaolude üle:  kostja võttis XX.XX.XXXX üürilepinguga hagejalt üürile kohviautomaadi Zen ja aluskapi, automaadi asukohaks määrati XXX, XXX. Vastavalt lepingu p-le 3 oli üürimakse suurus 65 eurot kuus, sellele lisandus käibemaks (hagiavalduse lisa nr 1);  XX.XX.XXXX sõlmisid pooled samasuguse lepingu kasutuskohaga XXX (hagiavalduse lisa 3);  hageja paigaldas mõlemad kohviautomaadid lepingu sõlmimise päeval (hagiavalduse lisad 2 ja 4);  leping lõppes 23.09.2019 (hagiavalduse lisa 11). Hageja on arvestanud mõlema automaadi eest üüri 01.09-23.09.2019 ning kostja ei ole seda vahemikku vaidlustanud. Hageja soovib kostjalt välja mõista võlgnevuse 962,47 eurot, leppetrahvi 312 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivised.
3. Seega oli poolte vahel sõlmitud kaks seadmete üürilepingut võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 271 kohaselt. Kuna hageja kohustus lepingute p 7.3.4 kohaselt tagama kostja varustamise toorainetega ja tarvikutega ning reageerima lepingute p 7.3.5 järgi automaadi rikkele, sisaldasid üürilepingud teenuse osutamise lepingule omaseid kõrvalkohustusi. Lepingute p 7.2.9 järgi kohustus kostja tasuma toorainega ning hooldustega ja remontidega seotud kulud, seega olid pooled lisaks seadme üürilepingule kokku leppinud ka

§ 208kohases müügilepingus.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja täitis üürilepingute järgsed kohustused ja andis automaadid kostjale üle.

§ 271

kohaselt oli kostjalt kohustus tasuda selle eest üüri, kummagi automaadi eest 65 eurot + käibemaks kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on jätnud tasumata hageja esitatud järgmised arved:  XXX summas 156 eurot (Tallinn, juuni ja juuli, hagiavalduse lisa 6);  XXX summas 156 eurot (Pärnu, juuni ja juuli, hagiavalduse lisa 7);  XXX summas 78 eurot (Tallinn, august, hagiavalduse lisa 8);  XXX summas 78 eurot (Pärnu, august, hagiavalduse lisa 9);  XXX summas 374,88 eurot (Pärnu, tooraine ja tarvikud, hagiavalduse lisa 5). 3/5 Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, et tasumata on arve nr XXX (lõpparve, hagiavalduse lisa 10). Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud arvet kahe automaadi rendisumma osas 01.09.-23.09 eest kogusummas 119,59 eurot. Seega ei ole kostja vaidlustanud, et ta võlgneb hagejale

§ 208alusel kokku 962,47 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

§ 101

lg 1 p 1 ja

§ 271alusel välja põhivõla 962,47 eurot.

6. Kostja vaidleb vastu arves nr XXX sisalduvatele lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasudele 2 x 160 + käibemaks. Kostja väitel ei olnud leping tähtaegne. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 2 kohaselt on lepingu tähtaja algus vastavalt üleandmise aktile. Lepingute p 6 eritingimused sätestab: „Leping kehtib 48 kuud peale seadme paigaldamist, mille täpne kuupäev on toodud Üleandmise aktil“. Seega on pooled selgelt kokku leppinud lepingu tähtajalisuse ning selle kehtivuse aja. Lepingust ei nähtu, et lepingu tähtaeg oleks kokku leppimata või lahtine tingimus

§ 26lg 1 mõttes.

Lahtise tingimusega oleks tegu siis, kui pooled oleksid jätnud tähtajas kokku leppimata kavatsusega selles kokkuleppele tulevikus. Samuti oleks võinud pooled jätta tähtaja ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata. Sellised kokkuleppeid üürilepingutest ei nähtu, kostja ei ole kokkulepetele otseselt viidanud ega nende olemasolu ka kuidagi tõendanud. Lepingud oleksid p 6 kohaselt pidanud lõppema 48 kuud pärast seadmete paigaldamist, s.o XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX, kuid lõppesid kostja algatusel XX.XX.XXXX. Üürilepingute p 7.5.8 sätestas, et kostjal oli õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ning tal tuli seejuures hüvitada hagejale lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud vastavalt hinnakirjale. Samas lepingupunktis on välja toodud, et kuni 31.12.2019 on hinnakirja järgne maksumus 130 eurot + käibemaks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal on õigus nõuda mõlema üürilepingu p 7.5.7 alusel lepingu ennetähtaegse lõpetamise kulu (s.o leppetrahvi) kokku kahe lepingu peale 312 eurot. 7. Kohus ei arvesta võlgnetavalt summalt maha kostja näidatud 135 eurot kasutamata tooraine eest. Tooraine kohta sõlmitud kokkulepet tuleb käsitleda müügilepinguna

§ 208järgi.

Kostja ei ole näidanud, et hageja oleks lepingut rikkunud ning kostjal oleks õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas lepingust taganeda

§ 116kohaselt.

Kostja ei ole viidanud ka ühelegi üürilepingu punktile, millest tuleneb hageja kohustus tooraine ja tarvikud tagasi osta. Hageja väitel ei ole ta kostjalt toorainet tagasi saanud ning kostja ei ole oma väiteid tõendanud. 8.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviseid.

Viiviste nõudeõigus tekib alates iga arve sissenõutavaks muutumisest. Hageja on esitanud viiviseraportid (hagiavalduse lisad 13, 14, 15, 16), millest nähtuvalt on hageja võtnud õigesti viiviste arvestamise aluseks seadusjärgse viivise määra ning on arvestanud viivised kuni hagiavalduse esitamiseni 23.12.2019. Kostja ei ole hageja arvutusi vaidlustanud ning kohus lähtub hageja nõudest, mille kohaselt kuni 23.12.2019 on viiviste summa 31,43 eurot. Lisaks mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele välja viivised põhinõudelt alates 24.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

§ 113lõige 1 lauses 2 sätestatud määras.

Viiviseid saab 4/5 arvutada internetilehel https://www.viivisekalkulaator.ee/. Hageja ei ole viiviseid arvestanud leppetrahvilt. 9. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja nõudeõigus tuleneb

§ 1131lg-st 1 ning kohus rahuldab selles osas hagi. 10. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtul ei ole põhjust jagada menetluskulud teisiti. Hageja on ka menetluse kestel soovinud sõlmida kostjaga kompromissi ning kohtule ei ole teada, et kostja oleks sellele vastanud. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 487,50 eurot. Õigusabi on osutatud 5,5 tundi hinnaga 90 eurot/tund. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, õigusabikulude maht on mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks kokku 687,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5