← Eesti

1-20-5795/5

1-20-5795 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-5795 (20730000130) Kohtunik Orvi Koik Vaidlusta

§ 384

koosseisupärane tegu on võlgniku varalise seisundi kohustustevastane kahjustamine. Varalise seisundi kahjustamine võib seisneda mistahes teos, mis vähendab võlgniku vara väärtust või selle vara võõrandatavust. Käesoleval juhul vähenes vara võõrandatavus olukorra tõttu, kus KK jättis G OÜ hagile vastu vaidlemata ega esitanud ka tagaseljaotsusele kaja ja lasi tahtlikult maakohtu otsusel jõustuda. Seda enam, et hagiavalduses oli esitatud mitmeid ebaõigeid asjaolusid ning nõue põhines nn tühjal garantiil. Ehk KK käitus vastuolus juhatuse liikme ja ka likvideerija hoolsuskohustusega. 8.4. Kaebaja hinnangul on kummaline prokuratuuri seisukoht, et maksejõuetut ühingut ei saa veel maksejõuetumaks muuta. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-49-11 selgitanud,

§ 384

objektiivne koosseis eeldab põhjuslikku seost kohustusevastase teo ja maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse vahel. Riigikohtu nägemusel ei ole oluline KarS § 384 kohase objektiivse koosseisu täitmiseks, et just konkreetsest tehingust tulenev maksevõime vähendamine tõi endaga kaasa maksejõuetuse. Objektiivse koosseisu täitmiseks piisab üksnes maksevõime olulise vähenemise tuvastamisest. KarS kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb võlgniku maksevõime oluliseks vähenemiseks lugeda võlgniku vara vähenemist määral, mis mõjutab oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Antud juhul saab selleks pidada U vastu G OÜ-l tagaseljaotsuse tulemusel 24 541 509, 52 euro suuruses nõude koos viivistega tekkimist. Seega võlausaldajate vaatekohaselt muutus maksejõuetu ühing veelgi maksejõuetumaks asjaolu tõttu, et U-l tekkis kohustus 24 541 509,52 euro suuruses. U AS ei ole G-lt mainitud nõude vastu kunagi midagi saanud ning omakorda on G vastava nõude omandanud tasuta. 8.

  1. Kaebaja ei nõustu sellega, et maksevõime saab väheneda ainult olukorras, kus äriühing on teatud ulatuses maksevõimeline. Prokuratuuri arvamus, et maksevõimetut äriühingut ei saa veel maksejõuetumaks muuta on ekslik. Sellise väite puhul välistab maksejõuetuse saabumine isiku karistatavuse. Samuti saab maksevõime olla negatiivne. TsÜS § 66 järgi tuleb isiku vara määrata õiguste ja kohustuste kogumina. Seega võib isiku vara olla väiksem kui isiku kohustused. Riigikohtu lahendis nr 1-16-4665 on öeldud selgelt, et vara väärtuse vähenemine võib seisneda muu hulgas kohustuste mahu suurenemises, kui samaaegselt aktiva väärtus ei suurene. Seega on valesti leitud, et maksejõuetu äriühingu maksevõime ei saa veel rohkem väheneda. U maksevõime kahjustumisest saab rääkida ka põhjusel, et prokuratuur on samas möönnud, et U nõude loovutamine OÜ-le F (likvideerimisel) võis kahjustada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Teate punktis 2 leitakse, et G nõude tunnustamine ei saanud U AS maksevõimet vähendada, sest U AS oli niigi maksevõimetu. Sama teate viimasel lehel on siiski prokuröri hinnang, et nõude loovutamine võis kaasa tuua teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaliku kahjustamise vähemalt suurele kahjule vastavas ulatuses. Antud juhul on KK tegutsenud sihilikult. Ei ole õige, et selline tegu jääb karistuseta. Prokuröri arvamus, et süüst pääseb olukorras kus maksejõuetut äriühingut ei saa veel rohkem maksejõuetumaks muuta, on ebaõige. Ei ole reaalne, et isik saab tugineda maksejõuetusele, põhjustades selge kuriteotunnustele teo vastavalt KarS § 384 – maksejõuetuse põhjustamine.
  2. KK jättis koostamata U AS likvideerimise algbilansi. Sama on väidetud nii kuriteokaebuses kui U ajutise halduri aruandes. Lisaks jättis ta koostamata ja esitamata ka igaaastaseid majandusaasta aruandeid alates 2011.a ning sellega rikkus raamatupidamiskohustust. Selline tegevus vastab kaebaja hinnangul KarS § 3811 raamatupidamiskohustuse rikkumise 5

(8)1-20-5795 tunnustele. Oluliselt raskendatud on KK tegevusetuse tõttu ülevaate saamine U AS finantsseisust. 9.
  1. Ilmselge on KarS § 3811 kohane raamatupidamiskohustuse rikkumine olukorras, kus U AS raamatupidamine on alates 2011 aastast pidamata. Koostamata on juba ainuüksi likvideerimise algbilanss, seetõttu ei ole võimalik täita ka järgnevat raamatupidamiskohustust. Ometi on KarS § 3811 sätestanud, et raamatupidamisdokumentides andmete esitamata jätmine on karistatav. U AS ajutise halduri arvamuses on selgelt välja toodud, et seoses raamatupidamisdokumentatsiooni esitamata jätmisega ei ole võimalik saada täit ülevaadet äriühingu varalisest seisundist. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjust. Puudub igasugune loogiline seletus, mis eesmärgil on äriühing võtnud endale selgelt üle jõu käivaid kohustusi. 16.01.2020 U AS võlausaldajate esimesel üldkoosolekul keeldus KK PankrS § 86 kohase vande andmisest, mis omakorda kinnitab seda, et KK on jätnud U AS raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata ega ole U varalisest seisust esitanud õiget ülevaadet. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-109-15 leidnud järgmist: rikkumise ulatus peab olema selline, et ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist on mõistliku objektiivse kõrvalvaataja jaoks oluliselt raskendatud. See, kas raamatupidamise kohustuse rikkumisest tingitud objektiivsed raskused raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaate saamisel on KarS § 3811 mõttes olulised või mitte, on õiguslik küsimus, millele peab vastuse leidma kohus. Seega on prokurör kohustatud alustama KarS § 3811 tunnustel menetlust ja laskma kohtul otsustada kas raamatupidamisdokumentidest ülevaate saamine oli oluliselt raskendatud või mitte. Hetkel on olukord, kus sisuliselt võibki Eestis karistamatult jätta raamatupidamise korraldamata. 9.
  2. Tõsiasjale, et KK ei ole pikema aja jooksul raamatupidamiskohustust täitnud, viitab ka ajutise halduri märkus, et tal ei võimaldatud tutvuda raamatupidamise algdokumentatsiooniga. PankrS § 22 lg 3 p 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult kõiki vajalikke dokumente. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama raamatupidamise teabe ajutisele haldurile. Lisaks saab KK vande andmise keeldumist selle kohta, et U majandusseis on korrektne, mõista kui asjaolu, et järelikult ei ole U AS raamatupidamiskohustus täidetud. Prokurör on märkinud, et ajutine haldur ei ole piisavalt põhjalikult välja toonud KK konkreetseid rikkumisi. Ebaõige on väita, et kuriteokaebuse esitaja või ajutine haldur ei ole välja selgitanud, milliseid konkreetseid raamatupidamislikke rikkumisi on toime pandud. U raamatupidamise dokumentidele puudub ligipääs, sest U ei ole alates aastast 2011 esitanud majandusaasta aruannet. Samuti on ka ajutisel halduril ligipääs väga piiratud ning KK pole olnud nõus andma vannet selle kohta, et tema poolt esitatud raamatupidamisandmed on korrektsed. Lisaks ei allu ajutine haldur kuriteoteate koostajale, mistõttu ei ole võimalik tal panna ajutisele haldurile ülesannet, välja tuua, milliseid konkreetseid kohustusi on rikutud. Kuna ajutine haldur ja kuriteoteate koostaja ei ole omavahel käsutussuhtes, ei saa ka menetleja ajutise halduri vähestele põhjendustele tugineda ja väita, et selle tõttu ei ole võimalik KK kohustuste rikkumist pidada oluliseks. Kaebaja hinnangul on ka väär prokuröri esitatud väide,

§ 3811täitmine ei ole äriseadustiku haldusõiguslike sanktsioonide tõttu võimalik.

Prokuratuuri poolt viidatud normid, sh ÄS § 71 tulenev sanktsioon rahatrahvi näol pole karistus karistusseadustiku mõttes, vaid need on haldusõigusliku iseloomuga sanktsioonid. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud alustama kuriteo asjaolude ilmnemisel kriminaalmenetlust. Hetkel seda 6

(8)1-20-5795 tehtud ei ole, kuigi esinevad ilmselged asjaolud kuriteotunnuste kohta ja puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 mõttes. Väär on teha kuriteoteate esitajale etteheiteid, et ta ei ole esitanud piisavalt tõendeid kahtlustatava süü tõendamiseks. KrMS § 211 järgi on tõendite kogumine kohtueelse menetluse eesmärk. Kuriteokaebuses tuleb välja tuua võimalikud viited kuriteole ning kohtueelses menetluses tuleb koguda kahtlustatavat õigustavad ja süüdistavad tõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.04.2020.a teate ja Riigiprokuratuuri 16.07.
  2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ning kriminaalasja nr 20730000130 materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 16.07.
  3. a määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse alustamiseks.
  4. Kaebuse esitaja kordab ringkonnakohtule esitatud kaebuses samu väiteid, mis on esitatud juba kuriteoteates ja varasemas kaebuses. Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole. Kaebaja väidetele on aga eelnevad menetlejad juba ammendavalt vastanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid seisukohti üle kordama hakata.
  5. Kaebuse esitaja leiab jätkuvalt, et AS U likvideerija KK pani toime U AS maksevõime olulise vähendamise ehk maksejõuetuse põhjustamise teiste võlausaldajate suhtes KarS § 384 mõttes. Esindaja märgib, et teates ja määruses on lähtutud formaalselt asjaoludest, et garantii on väljastatud. Tähelepanuta on jäetud küsimus, kas G OÜ-l reaalselt üldse eksisteeris nõue U AS vastu.
  6. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Põhja Ringkonnaprokuratuur on 16.04.2020.a teates üksikasjalikult selgitanud seonduvalt protsessikelmusega, et G OÜ 02.09.2019 esitatud hagiavaldus ei sisalda tegelikke asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, kuivõrd G OÜ on omandanud AS U poolt antud garantii ning on asunud garantiist tulenevat nõuet iseseisvalt realiseerima. Kuivõrd G OÜ 02.09.2019 esitatud hagi ei sisaldanud tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, pole hagile vastamata jätmist ega ka tagaseljaotsusele kaja esitamata jätmist võimalik käsitleda võlgniku (AS U) varalise seisundi kohustustevastase kahjustamisena. AS U varalist seisundit võis küll oluliselt mõjutada AS D õiguseellaste võetava ülisuure laenukohustuse tagamine, kuid nimetatud sündmusele karistusõigusliku hinnangu andmine KarS § 384 prisma läbi pole kohane ainuüksi põhjusel, et garantii anti
  7. aastal. Riigiprokurör on ringkonnaprokuröriga nõustunud, et kuna G OÜ 02.09.2019.a hagi ei sisaldanud tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, pole hagile vastamata ega ka tagaseljaotsusele kaja esitamata jätmist võimalik käsitleda võlgniku (AS U) varalise seisundi kohustustevastase kahjustamisena. Asjaolu, et Riigiprokuratuur nõustub ringkonnaprokuratuuri põhjendustega, ei tähenda seda, et Riigiprokuratuur ei ole oma otsustust põhistanud. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tähelepanuta on jäetud küsimus, kas G OÜ-l reaalselt üldse eksisteeris nõue U AS vastu. Seda küsimust on käsitletud protsessikelmuse koosseisu puudutavas osas, kuivõrd kaebaja ise on maksejõuetuse põhjustamise sidunud hagiavalduses ebaõigete andmete esitamisena. Protsessikelmust puudutavas osas aga on X OÜ oma kaebeõiguse minetanud. X OÜ esindaja ei saa käesoleva menetluse raames tuletada enda õigust vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist osas, milles tal kaebeõigus puudub.
  8. Alusetu on ka kaebaja etteheide, justkui oleks prokurör leidnud,

§ 3811täitmine ei ole äriseadustiku haldusõiguslike sanktsioonide tõttu võimalik.

Ringkonnaprokurör on teates selgitanud,

§ 3811koosseisu ei täida ükskõik milline raamatupidamise korraldamise 7

(8)1-20-5795 nõuete rikkumine, vaid oluline on rikkumise ulatus, kuivõrd sama tegevus on sanktsioneeritud oluliselt leebemalt teistes õigusaktides. Seetõttu on karistusõiguslikult põhjust sekkuda üksnes siis, kui rikkumine on niivõrd ulatuslik, et selle tõttu on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Sellega seonduvalt on eelnevad menetlejad asjakohaselt märkinud, et aruandes sedastab haldur siiski piisava põhjalikkusega AS U varade koosseisu, samuti kohustusi, ning jõuab järeldusele äriühingu maksejõuetusest. Järelikult oli ajutisel halduril siiski võimalik suhteliselt piiratud aja jooksul saada ettekujutus AS U finantsseisust sel määral, mis võimaldas teha järeldusi äriühingu maksevõime kohta ning isegi maksejõuetuse tekkimise eeldatava aja kohta.
  1. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega selles, et kriminaalmenetlust ei alustata pelgalt seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist väidetava süüteo toimepanemise eest, vaid kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Ringkonnakohus kordab, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kui pädeva menetleja poolt kriminaalmenetluse alust ei tuvastata, nii nagu käesoleval juhul, siis ei saa rakenduda ka KrMS §-s 6 sätestatud in dubio pro duriore põhimõte.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on õigesti kohaldatud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning puuduvad alused seadusliku Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 16.07.
  3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.