← Eesti

2-19-17412/17

Obsah (6)§ 440§ 444§ 448§ 468§ 162§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (

§ 444lg 3).

Sellise otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda

§ 448lg 3 alusel.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468

lg 1 p 1).

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad üldjuhul hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda.

§ 168

lg 6 järgi kannab erandlikult menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades et vaidlust pole, et betoonplokid paigaldati kostja poolt või käsundil 03.10.2019 (neljapäev) ning hagi esitati juba 07.10.2019 (esmaspäev), st paaripäevase vahega, sh oli vahel ka nädalavahetus, ei saa leida, et hageja pöördus asjatult kohtusse, kuivõrd 1) isegi kui betoonplokid kõrvaldati 04.10.2019, on kostja ise öelnud, et betoonplokid ei kõrvaldatud mitte tema enda poolt vabatahtlikult, vaid kellegi teise poolt (tõendamata, et hageja poolt), mistõttu ei saa lugeda, et kostja oleks juurdepääsu takistamise ise vabatahtlikult lõpetanud, 2) betoonplokkide paigaldamisega ehk tee kasutamise takistamisega (olenemata kauaks) rikuti pooltevahelist lepingut ning 3) reaalservituudi teostamise takistamise korral ei pea olema kohtusse pöördumiseks kostjapoolne takistus jätkuv, vaid peab üksnes olema alus eeldada rikkumise kordumist (AÕS § 89 ja § 184). 15.10.2019. a hagi tagamise määrusega keelati kostjal takistuste tegemine juurdepääsuks, mistõttu ei saa ka määravat tähendust omistada asjaolule, et kostja pole rohkem takistusi seadnud. Betoonplokkide seadmise eesmärk ei oma kohtu hinnangul tähendust. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Maarja-Liis Lall 2

(3)2-19-17412 Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.