Kohustada Ülar Vainot täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Ülar Vainole katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osaleda sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“.
lg 4 aluselt kohustada Ülar Vainot registreerima ennast 1 (üks) kuu jooksul pärast vabanemist riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi, ja vajadusel läbima ravi. Määrus Ülar Vaino suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Ülar Vaino karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda Ülar Vainolt riigituludesse kaitsetasu 140 (ükssada nelikümmend) eurot 16 senti vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99919700049670. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ülar Vaino on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.09.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7747
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka, arvestades Ülar Vainole mõistetud vangistuse algust alates 29.09.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ülar Vaino temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ülar Vainot on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja ta kannab viiendat vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab ta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine. Võttes küll arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, tuleb pöörata enam tähelepanu Ülar Vaino käitumisele praeguse karistuse kandmise ajal. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 21). Kuigi Ülar Vaino on viibinud korduvalt vangistuses, ei saa sellest järeldada, et ka käesolev vangistus ei võiks olla tema puhul oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja töötanud vangla majandustöödel, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav koostööaldis ning temaga probleeme ei esine. Süüdimõistetu käitumist saab pidada heaks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on Ülar Vaino oma suhtumist ja hoiakuid praeguseks muutnud. Ta on aru saanud, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarvitamisel ning on valmis vabaduses pingutama, et alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ka vangla iseloomustusest tulenevalt on isikul soov alkoholist loobuda, kuigi varasemalt see tal õnnestunud ei ole. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Arvestades, et Ülar Vaino õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine, tuleb talle käitumiskontrolli perioodiks
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Võttes arvesse Ülar Vaino sõltuvusprobleeme ja toimepandud kuritegu, määrab kohus talle
lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“ ja
lg 4 alusel registreerima ennast 1 kuu jooksul pärast vabanemist riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi, ja vajadusel läbima ravi. Ülar Vaino on avaldanud nõusolekut vabanedes ravi ja programme läbida. Menetluskulud Ülar Vaino tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.08.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 140,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 140,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Ülar Vainolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.