lg 2 p 6 järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust,
järgi ja karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust,
järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust,
järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra.
lg 2 alusel suurendati Andrei Plotnikovile mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.05.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Andrei Plotnikovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 19.03.2012 ja lõpeb 19.09.2020. 29.06.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Andrei Plotnikovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Andrei Plotnikov selgitas istungil, et vabanemisel Eesti Vabariigis elukoht puudub, lähedasi Eesti Vabariigis ei ela. Ta ei tea, kus elama hakkab, millises linnas või riigis. Eestisse peab ehk niikauaks jääma, kuni dokumendid saab. Kinnitab, et vabanemisfondis on üle 1200.-€ Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Isikul puudub Eestis elukoht ja pidepunkt, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Andrei Plotnikovi ja prokuröri, leiab, et Andrei Plotnikov suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.
lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega
lg 2 p 6 järgi ehk teise inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest vägivallaga ja kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Seega tahtliku kuriteo eest enam kui 2 aasta pikkuse vangistusega, mille ta kannab lõpuni. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll
lg 1 kohaselt kehtestada
järgi.
lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Isik elas enne vangistust xxx üürikorteris, rahvastikuregistris on elukoht märgitud linnaosa täpsusega ehk xxx linnaosa. Andrei Plotnikov ise väitis kohtuistungil, et ei suhtle lähedastega ning Eestis lähedased puuduvad. Ka Tartu Maakohtu 22.05.2020 ja 18.04.2019 määrustest ennetähtaegse vabastamise küsimuses on kohus märkinud, et süüdlasel kindel elukoht Eesti Vabariigis puudub ning seetõttu pole ka võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik kohus Andrei Plotnikov suhtes karistusjärgse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.