Obsah (5)

§ 123§ 156§ 155§ 2§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. august 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2832 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Priit Rebase kaebus P

§ 123§ 132 p 2, § 135; § 155, § 156 RESOLUTSIOON: 1.

Rahuldada Priit Rebase kaebus.

1. Tühistada osaliselt, so karistuse mõistmise osas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politsejaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.06.2020 otsus väärteoasjas nr 2590,20,002166, millega tunnistati Priit Rebane Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi süüdi ning karistuseks mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.
2. Teha uus otsus, millega mõista Priit Rebane Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi süüdi ning karistuseks mõista juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Priit Rebane kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T T koostas menetlusalusele isikule Priit Rebasele 06.06.2020 väärteoprotokolli nr AB 1505542, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 06.06.2020 kell 20:01 mootorsõidukit xxxx, registrimärgiga xxxx, Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Rakvere- Luige mnt 28.km., liikus Rakvere suunas. Protokolli kohaselt juhtis isik mootorsõidukit kiirusega 100 + /- 7 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR 2x nr DP
2. Juhile fikseeritud näit tutvustatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas 29.06.2020 otsuse väärteoasjas nr 2590,20,002166, milles määras KarS § 56 lg 1 alusel menetlusalusele isikule Priit Rebasele LS § 227 lg 3 sätestatud teo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.
4. 03.07.2020 esitas menetlusaluse isik Priit Rebane Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.06.2020 otsus väärteoasjas nr 2590,20,002166 ning vähendada mõistetud karistust ja võtta ära juhtimisõigus 1 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused 4.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2 6.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus Priit Rebane LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi.
2. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
3. Kohus leiab, et Priit Rebase poolt LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 06.06.2020 kell 20:01 Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Rakvere- Luige mnt 28.km, on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, tunnistaja E Lu ütlustega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.
4. Tunnistaja E L ütluste kohaselt teostati 06.06.2020 liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinik T Tega Rakvere-Luige maanteel, suunaga Muuga poole. Kell 20.01 fikseeriti vastutuleva sõiduauto kiiruseks 100 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus 50 km/h. Sõiduauto xxxx, registrimärgiga xxxx, mida juhtis Priit Rebane, kiiruseks fikseeriti 100 + /- 7 km/h. Anti peatumismärguanne ja sõiduauto peeti kinni. Priit Rebane tunnistas rikkumist.
5. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt toimus 06.06.2020 kell 20:01 kiiruse mõõtmine Lääne-Viumaal, Vinni vallas, Rakvere-Luige mnt. 28-l km. Priit Rebase poolt juhitud sõiduauto xxxx, registrimärgiga xxxx kiiruseks mõõdeti 100 km /h. Kiiruse laiendmääramatus + /- 7 km/h, lõplik mõõtetulemus 93 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Kiirus on mõõdetud seadmega Stalker DSR 2x nr DP
6. 12.Menetlusalune isik menetluses antud ütlustes selgitas, et juhtis 06.06.2020 ca 20 paiku sõiduautot xxxx. Sõitis Mustveest Tallinna läbi Rakvere. Täpset teed ega koha nime ei tea. Enda arust sõitis lubatud kiirusega 90 +5 km/h, ei pannud tähele kiiruspiirangu algust 50 km/h ja rikkus sellega seadust. Kahetseb.
7. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Priit Rebane pani toime süüteo kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta ei pannud tähele kiiruspiirangu algust 50 km/h ja rikkus sellega seadust. Kohus leiab, et Priit Rebase süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi on täidetud ka esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. Seega on tõendamist leidnud, et Priit Rebane pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo.
8. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus

§ 30alusel lõpetamisele.

3

1. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
2. Kohus leiab, et Priit Rebane on oma tegevusega realiseerinud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 100 + /- 7 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Eelnevast lähtuvalt on Priit Rebase käitumises tuvastatud LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused.
3. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
4. Juhtimisõiguse äravõtmine on olemuselt raskem karistusliik kui rahatrahv. Käesoleval ajal on põhjendatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisese kohaldamine kahe kuu asemel üheks kuuks. Priit Rebasel on üks kehtiv väärteokaristus, 29.04.2020 on teda karistatud LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, so 360 eurot. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada Priit Rebast hoiduma süütegude toimepanemisest põhikaristuseks mõistetud juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Varem ei ole Priit Rebasele karistusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus osaliselt, so karistuse mõistmise osas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseiosakonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.06.2020 otsuse väärteoasjas nr 2590,20,002166, millega tunnistati Priit Rebane Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi süüdi ning karistuseks mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohus teeb uue otsus, millega mõistab Priit Rebase Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi süüdi ning karistuseks mõistab juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 4