lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav Viktor Valdes – isikukood 38810170319, elukoht xxxx (viibib xxxx), xxxx, xxxx emakeel xxxx, töötas M OÜ, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Viktor Valdes
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta ja neli kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.10.2019.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu 22 päeva, võrra, ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 10 kuud 22 päeva.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 15.06.2020.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Viktor Valdeselt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 308,40 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 438 eurot riigituludesse. 1 Kohustada Viktor Valdest tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 135, 20 eurot. Menetluskulud kogusummas 1622,40 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700031981. Selgituseks võib märkida: „Viktor Valdes, kriminaalasi 120-5019, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 5.04 eurot riigi kanda.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Viktor Valdeselt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Viktor Valdes kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid – CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 järgi ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, juhtis uuesti s.t korduvalt ja tahtlikult 25.05.2020 kella 18.00 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 780T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: fentanüül, karfentanüül, metadoon, kokaiin, alprasolaam, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)) ja 26.05.2020 kella 13.44 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 781T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: fentanüül, karfentanüül, metadoon, kokaiin, alprasolaam, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)). Seega rikkus Viktor Valdes Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Viktor Valdes toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Viktor Valdese, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.07.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Viktor Valdese süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 4 kuud. Vastavalt
lg 2 suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võtta, s.o 1 aasta 6 kuud 22 päeva vangistust (mõistetud 630 tunnist üldkasulikust tööst on tehtud 68 tundi üldkasulikku tööd, seega tegemata on 562 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab vangistusele 1 aasta 6 kuud 22 päeva) ning mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 2 aastat 10 kuud 22 päeva. Karistuse kandmise algust arvata alates kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 15.06.2020.
lg 1 p 1 ja
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid, CDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 308,40 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 438 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 5,04 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud 3 jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.