Obsah (8)

§ 155§ 62§ 69§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1052 Määruse kuupäev 17. juuni 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada juu

§ 155lg 5 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
2. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et vangla ei võimalda talle juuksuriteenust ning palus kohustada Tartu Vanglat talle vastavat teenust võimaldama (haldusasi nr 3-20-428).
3. Tartu Halduskohus tagastas
4. märtsi
5. a määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-20-428, kuna kaebajal oli kohustamisnõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Ringkonnakohus tagastas eelnimetatud määruse peale esitatud kaebaja määruskaebuse
6. märtsi
7. a määrusega ning Riigikohus ei võtnud nende määruste peale esitatud määruskaebust
8. mai
9. a määrusega menetlusse. Riigikohus ei võtnud
10. mai
11. a määrusega menetlusse ka kaebaja määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu
12. aprilli
13. a määruse peale, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Riigikohus tagastas kaebajale määruskaebuse lisad. Kaebajale tagastatud lisade hulgas oli ka Tartu Vanglas
14. aprillil 2020 registreeritud kaebaja vaie ning vangla
15. aprilli
16. a vaideotsus nr 1-11/236-
17. 3-20-1052
18. Kaebaja esitas
19. mail 2020 Tartu Halduskohtule uue samasisulise kaebuse. Kaebuses toob kaebaja välja menetluse Riigikohtus ja palub uuesti kaebust menetleda, arvestades ka Tartu Vangla
20. aprilli
21. a vaideotsust nr 1-11/236-2, ning võtta asja juurde haldusasja nr 3-20-428 raames esitatud dokumendid. Kaebaja hinnangul on vangla õigusvastaselt keeldunud talle juuksuriteenuse osutamisest. Kaebajale pakuti pesemisvõimalust ilma juuksuriteenuseta või juuksuriteenust ilma pesemisvõimaluseta. Kinnipeetav peaks saama juuksuriteenust kord kuus ja pesemisvõimalus peaks olema tagatud kolm korda nädalas. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
22. Tartu Halduskohus jättis
23. juuni
24. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja (7 päeva määruse kättesaamisest) kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja kaebuse esitamise eesmärgi põhjendamiseks. Kohus tõlgendas kaebaja tahet ning mõistis, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist võimaldada talle juuksuriteenus. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja talle toimetati kohtueelset menetlust lõpetav Tartu Vangla
25. aprilli
26. a vaideotsus nr 1-11/236-2 kätte otsuse tegemise päeval. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
27. aprillil 2020 ning möödus
28. mail
29. Kohtule esitatud kaebuse andis kaebaja vanglale üle
30. mail 2020, millest tulenevalt on kaebaja ületanud kaebetähtaega. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik taotleda tähtaja ennistamist. Ühtlasi juhtis kohus kaebaja tähelepanu sellele, et ta on sarnastel alustel esitanud juuksuriteenuse saamise nõude ka haldusasjas nr 3-20-437, mistõttu tuleb tal selgitada, mis eesmärgil on vajalik uuesti sarnase nõudega kohtu poole pöörduda.
31. Kaebaja esitas kohtule
32. juunil 2020 taotluse eelnimetatud määrusega määratud tähtaja pikendamiseks. Kaebaja põhjendab, et tal on tervise- ja mäluprobleemid ning ta ei leia ümberpaigutamiste tõttu vajalikke dokumente üles. Ta leidis arvukate dokumentide seast mh Tartu Halduskohtu
33. juuni
34. a määruse haldusasjas nr 3-20-1052, kuid ei saa aru, mida ta tegema peab. KOHTU SEISUKOHT
35. Kohus jääb
36. juuni
37. a määruses esitatud seisukoha juurde ning saab aru, et kaebaja nõuab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist võimaldada talle juuksuriteenus. Kuigi kaebaja leiab, et kinnipeetavatele peaks olema tagatud ka pesemisvõimalus kolm korda nädalas, ei käsitle kohus eeltoodut eraldi kohustamisnõudena. Kaebaja on käesolevas asjas esitatud kaebuse sidunud haldusasjaga nr 3-20-428, Tartu Vanglas 2. aprillil 2020 registreeritud vaidega, mille kohus võtab

§ 62lg 2 alusel asja juurde, ja vangla 27.

aprilli

1. a vaideotsusega nr 1-11/236-
2. Kohus saab aru, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada kohustamisnõude samas ulatuses, nagu esitas selle varasemas kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses, s.o juuksuriteenuse võimaldamiseks, ning et ta selgitab pesemisvõimalustega seonduvat kaebuse põhjendusena.
3. Kohus andis kaebajale
4. juuni
5. a määrusega 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja kaebuse esitamise eesmärgi põhjendamiseks. Arvestades, et kaebaja sai eelnimetatud määruse kätte
6. juunil 2020, pidi ta kohtule vastama hiljemalt
7. juunil
8. Kaebaja ei vastanud kohtule, kuid esitas
9. juunil 2020 taotluse eelnimetatud määrusega määratud menetlustähtaja pikendamiseks.

§ 69

lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega pikendada põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel. 2 3-20-1052 7.

1. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis tingiksid kohtu määratud tähtaja pikendamise. Kaebaja on varasemalt korduvalt halduskohtumenetluses osalenud (nt haldusasjad nr 3-20-556, 3-20-529, 3-20-459, 3-20-437 jne) ning ta peab olema teadlik, et tal tuleb kohtule tähtaegselt vastata või ta võib oma õiguse halduskohtumenetluses osalemiseks minetada. Kohus selgitas kaebajale
2. juuni
3. a määruses, mida kaebaja kaebuse edasi menetlemiseks kohtule peab selgitama ning kohtumäärusele vastamine ei nõudnud kaebajalt õigusalaseid teadmisi. Samuti andis kohus kaebajale vastamiseks piisava aja. Seega oleks kaebaja saanud soovi korral kohtule tähtaegselt vastata. Kaebaja seda aga ei teinud ning esitas ka vastamise tähtaja pikendamise taotluse hilinenult. Kaebaja
4. juuni
5. a taotluses kirjeldatud probleemid ei ole kaebaja varasemat kohtumenetlustes osalemist takistanud, mistõttu ei õigusta need ka käesolevas asjas vastamise tähtaja pikendamist. Asjaolu, et kaebaja osaleb mitmetes menetlustes ning et tal on seetõttu arvukalt erinevaid dokumente, ei tähenda, et ta võib menetlustes osalemisel ja tähtaegade järgimisel olla hooletu. 7.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. 8.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kaebaja on vangistusseaduse § 11 lg-st 5 juhindudes enne kohtule kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtueelset menetlust lõpetav lahend on Tartu Vangla
2. aprilli
3. a vaideotsus nr 1-11/236-2.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend kätte 27. aprillil 2020. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 28. aprillil 2020 ja möödus 27. mail 2020. Kaebaja esitas kaebuse alles 29. mail 2020, s.t kaebetähtaega ületades. 10.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale

1. juuni
2. a määrusega võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuid kaebaja vastavat taotlust kohtule ei esitanud. Samuti ei pikenda kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks määratud tähtaega (vt käesoleva määruse p 7). Seetõttu kohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitle. 11.

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 12. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3