Obsah (11)

§ 394§ 187§ 367§ 407§ 444§ 174§ 162§ 144§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2020. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-138122 Tsiviilasi Elisa Teleteenused AS hagia

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja 2 Tsiviilasi nr 2-19-138122 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. 04.03.2020 kohtunikuabi määrusega on lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja saadetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.03.2020 esitas hageja vastavalt kohtu nõudele hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 170,10 eurot, leppetrahvi 19,94 eurot, viiviste 103,25 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt 07.06.2016 sõlmisid kostja ja Elisa Teleteenused AS (endine ärinimi AS Starman) kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-904020 ning seadmete rendi- ja /või müügilepingu nr L-
3. Kostjale osutati lepingute lausel järgmist televisiooniteenust: Starman ZUUM: S-ZUUMtv aadressil Järve tee 6-35, Klooga ning sama lepingu ja seadmete rendi- ja/või müügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei ole temale esitatud arveid tasunud ega ka tagastanud hagejale seadmeid või kompenseerinud nende väärtust. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale põhiosana 170,10 eurot. Kostja oli viivituses arvete tasumisega, millest tulenevalt piiras hageja kostjale osutatavat teenust ning esitas leppetrahvi nõude arvega TA-
4. Hageja selgitab, et arvelt nähtub trahvi suurus summas 19,94 eurot, kuivõrd hageja on lepingus kokkulepitud trahvi vähendanud kostja poolt teenuse tarbitud aja võrra.
5. Elisa Teleteenuste Üldtingimused sätestavad kohustuste täitmisega viivitamise korral viiviste tasumise kohustuse. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 30.11.2016 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.03.2020 valemi abil: põhivõlgnevus 170,10 eurot x viivitatud päevade arv 1214 x lepingujärgne viivisemäär 0,05% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 103,25 eurot. Hageja nõuab

§ 367

alusel lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka viivist perioodi eest alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

1. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 100 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 240 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 31.03.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 31.03.2020 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks oli asjaolu, et maksekäsu menetluses oli võlgnikule üritatud dokumente toimetada kätte aadressil Sadama tn 13-8, 3 Tsiviilasi nr 2-19-138122 Võiste alevik, Häädemeeste vald, Pärnu maakond, 86501 - tagastatud - ei ela/asu aadressil. 15.01.2020 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxxxxxxxxxx@eesti.ee – puudub vastus, soolikas22@hotmail.com – puudub vastus, volly79@mail.ru – puudub vastus. Tsiviilasjas nr 2-19-15803 on kohus saatnud menetlusdokumendid aadressile Õismäe tee 2-16, Tallinn, kuid ka sealt on dokumendid tagastatud märkega, et saaja ei olnud kohal. Sadama tn 13-8 (eelnevalt oli Sadama 3-8), Võiste alevik, Häädemeeste vald, Pärnu maakond korteriomanik (võlgniku sugulane) kinnitas 15.01.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil, võlgnik on välismaal, liigub ringi erinevates riikides, kontaktandmed puuduvad. Registrites muud aadressid puuduvad, isik ei ole Eestis töötanud alates
3. a suvest. Hageja taotles menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 16.04.
4. Kohus kohustas teates kostjat vastama 28 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 14.05.
5. Kostja hagile vastanud ei ole. 6.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu M.S. vastu kohtumenetluses on kokku 240 eurot kahe tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 2 tundi selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 4 Tsiviilasi nr 2-19-138122 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €). 12. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 14.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 5 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5