2-20-10095/3

(3)2-20-10095 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas Viru Maakohtule

1. juulil 2020 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates
2. jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 240 eurot kuus. Kostja on hageja vanem, isa, kes ei täida hageja ülalpidamiskohustust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud
3. juulil
4. Kostja kohtule vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96; § 97 p 1; § 100 lg 1, lg 2; § 101 lg 1, lg 2, § 108 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg
5. 2

(3)2-20-10095 Kohtu arvestuse kohaselt on elatise rahaline suurus perioodi eest alates

1. jaanuarist 2020 kuni
2. juulini 2020 kokku 1552 eurot (8 eurot*194 päeva). Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates
3. jaanuarist 2020 kuni hagi esitamisele eelnenud päevani
4. juulini 2020 ühekordse summana 1552 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 240 eurot alates hagi esitamise päevast
5. juulist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2160 eurot (240x9). Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks õigusabi kulud 85 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 85 eurot juriidilise abi kasutamise eest hagiavalduse koostamiseks kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja esitas hagi kohtusse hageja seadusliku esindaja kaudu. Kohus jätab hageja menetluskulud 85 eurot juriidilise abi kasutamise eest kostjalt välja mõistmata. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja on osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid hagejale menetluskulud. Kohus järeldab, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3