← Eesti

2-20-6525/14

Obsah (7)§ 29§ 31§ 1§ 28§ 22§ 150§ 23

2-20-6525 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6525 Tsiviilasi Osa

§ 29

lg 8 alusel pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni, enne kuue kuu möödumist lubada esitada kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. 3

(6)2-20-6525 8. Ajutine haldur teatas 12.06.2020 kohtule, et Maksu- ja Tolliameti taotlus on põhjendatud. Ühtlasi teatas ajutine haldur, et ei taotle

§ 29

lg 8 alusel kohtu deposiiti likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks summa määramist.

  1. Kohtu poolt määratud tähtajaks (19.06.2020) ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 11.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 13.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud

§ 22lg 5 tähenduses.

Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud esialgsete järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. 14.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 29lg 8 kolmas lause sätestab, et õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 4

(6)2-20-6525 15. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlg, seega on Maksu- ja Tolliamet õigustatud isik

§ 29lg 8 tähenduses.

Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 ja 96 alusel. Võttes arvesse menetluse võimalikku kestust ning seda, et maksuhaldur saab võlgniku maksuvõla osas rakendada MKS § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust vaid ajal, mil võlgnik on õigusvõimeline, siis on kohtu hinnangul põhjendatud pikendada võlgniku likvideerimismenetlust ehk lükata võlgniku äriregistrist kustutamine edasi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) taotluse ning määrab likvideerida ajutisel halduril võlgnik kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Enne kuue kuu möödumist lubada võlgniku kustutamine üksnes Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) eelneval nõusolekul. 16.

§ 29

lg 8 neljanda lause alusel määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et ei taotle täiendava tasu määramist.

  1. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur on oma aruandes palunud määrata võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija K M. Kohtule on aga 10.06.2020 esitatud K Mi ja T M H’i poolt allkirjastatud avaldus, milles T M H TH xxxx OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liikmena kinnitab, et osaühing nõustub võtma seaduses sätestatud tähtajaks hoiule Osaühingu Rinaldo Interior (likvideerimisel, registrikood: 10308271) dokumendid. Kohus peab seega põhjendatuks määrata vastava nõusoleku alusel võlgniku dokumentide hoidjaks äriühingu xxxx OÜ (registrikood xxxx).
  2. Ajutine haldur on 02.06.2020 kohtuistungil palunud kohtul raugemise määruses tühistada võlgnikule kuuluvale sõiduautole (xxxx, xxxx, registreerimismärk xxxx) täitemenetlustes kohtutäituri kasuks seatud keelumärked. Kohtu hinnangul ei ole võimalik taotlust rahuldada, kuna seadus ei näe ette võimalust kustutada täitemenetluses kohtutäituri kasuks seatud keelumärget pankrotimenetluse raugemise tõttu. Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei lõpe pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel raugemise tõttu täitemenetlus, mille raames on vara suhtes seatud käsutamise keelumärge. Seetõttu jätab peab kohus jätma ajutise pankrotihalduri taotluse rahuldamata. 19.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

(6)2-20-6525 § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. 20. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 75 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1912,50 eurot ning vajalike kulude katteks 150 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele võlgnikult ning tuleb maksta Lembit Ülper’i arveldusarvele nr EE251010002036692001 SEB Pank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.