Obsah (7)

§ 101§ 102§ 116§ 97§ 96§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17.07.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-113380 Tsiviil

§ 101lg 2 alusel alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Riigikohus on

1. märtsi 2017 lahendis 3-2-1-174-16 hinnanud lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks 287 eurot kuus. Lähtudes Riigikohtu poolt põhjendatuks peetud lapse ülalpidamiskulust 287 eurot kuus ja indekseerides seda tarbijahinna indeksi muutumisega + 6,3 %, oleks lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks
2. aastal 305,08 eurot kuus, millest riiklik lastetoetus katab 60 eurot. Seega on lapse vajadustest katmata 245,08 eurot, millest tulenevalt mõlema vanema osa oleks 122,54 eurot. Elatise väljamõistmine kostjalt ½ miinimumpalga suuruses summas ei vastaks lapse vajadustele ja oleks selges vastuolus

§-s 99 sätestatud normiga. Hagejal ei ole mingeid erivajadusi ega tema ülalpidamiseks ei ole vajalik teha erilisi kulutusi. Hageja ema ei ole kunagi kostjale väitnud, et kostja poolt makstav elatis ei kata lapse vajadusi. Kui hageja ema leiab, et lapse vajadused erinevad ja on suuremad kui märgitud Riigikohtu lahendis märgitud ja kohtu poolt põhjendatuks peetud keskmist ülalpidamiskulu, peaks ta neid vähemalt nimetama, et mitte öelda tõendama. Kostja on seisukohal, et lapse ülalpidamiskulu on oluliselt väiksem kui 540 eurot kuus, kostja peab põhjendatud ülalpidamiskuluks summat ca 350 eurot kuus. Kostja on andud lapsele ülalpidamist, kandes igakuiselt üle rahasumma 210 eurot kuus ja ostnud lisaks lapsele vajalikke asju. Kostja ei soovi tülitseda hageja emaga ja seetõttu on valmis koheselt sõlmima kompromissi, mille kohaselt ta maksaks lapsele elatist summas 210 eurot kuus. Loomulikult võib kompromiss sisaldada ka tulevast makstava summa indekseerimise põhimõtet/kokkulepet. 5.22.08.2019 seisukohas kostja vastusele osundas hageja, et kostja püüab oma vastuses kohut eksitada. Hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, seega ei pidanud ta enda vajadusi tõendama. Kostjal on võimalik ja vajalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes ja tal oli kohustus tõendada vastavaid asjaolusid.

Kostja viidatud lahendis on Riigikohus üksnes viidanud vajadusele, et seadusandja peaks olukorda sisuliselt hindama ja kaaluma alternatiivseid lahendusi. Kuigi hageja ei pea miinimumelatise väljamõistmiseks kulutusi tõendama, esitab ta üksnes näitlikustavalt hageja kulud mai, juuni ja juulikuus 2019, et tõendada kostja väidete alusetust. Lisaks ei ole viited riiklikele toetustele üldjuhul aluseks elatise vähendamisele, kui see nii oleks, oleks selle seadusandja ka vastavas õigusaktis nii sätestanud. Hageja on seisukohal, et puuduvad alused miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja ei ole käesoleva menetluse seisukohalt tõendanud ära ühtegi asjaolu, sh mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks. Kostja varaline seis on piisav, et maksta seadusega sätestatud miinimummääras elatis. Kostjal ei teisi ülalpeetavaid, kelle ülalpidamine võiks elatise maksmist mõjutada. Kostja pakutav kompromiss ei arvesta hageja vajadustega pikas perioodis. Hageja ema püüdis lahendada asja kohtuväliselt ja asja arutati kostjaga mitu kuud, kuid tulutult. Kostja soovis selgelt dikteerida tingimused ega ei soovinud arvestada hageja tegelike vajadustega. Kostja rõhutas seejuures, et laps ei tohi mingil juhul mõjutada tema senist elustandardit. 6.Kohus tegi 06.09.2019 kostjale kohtunõude, selgitades perekonnaseadust ja viidates asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Kostjal tuli esile tuua mõjuvad põhjused, millest tulenevalt tuleks kostjalt välja mõista miinimumelatisest väiksem summa. Kohus märkis, et tõendada tuleb konkreetselt hageja kulud, 3 abstraktselt RAKE uuringule viitamine ei ole piisav. Kostjal tuleb esile tuua kõik kulutused, mida kostja seoses hagejaga kannab ja esitada selle kohta kõik tõendid. Samuti tuleb kostjale esile tuua, kui suured on tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igakuised sissetulekud ja väljaminekud ühes kuus. 27.09.2019 kohtule esitatud vastuses kohtunõudele viitas kostja endiselt Riigikohtu lahendile 32-1-174-16, taotles elatise väljamõistmise korral mõista see miinimummäärast väiksemas määras, sest lapse vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär ja märgitu on tõendatud viidatud Riigikohtu lahendiga ja palus arvesse võtta peretoetust. 7.07.10.2019 tegi kohus kostjale järgmise kohtunõude, millele kostja vastas, et varasemalt esitatule ei ole midagi esitada. 8.Kohtuistungil 18.02.2020 olid pooled valmis lõpetama vaidluse kompromissiga ja kohus andis tähtaja kompromissi kohtule esitamiseks. Kompromissile pooled ei jõudnud. 9.11.05.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse Maksu-ja Tolliametilt andmete nõudmiseks kostja sissetuleku kohta. Kohus andis hagejale tähtaja esitada andmed ja tõendid hageja keskmiste kulude kohta ühes kuus ja kostjale tähtaja hageja esitatule kirjaliku seisukoha esitamiseks. Poolte nõusolekul jätkas kohus asja arutamist kirjalikus menetluses, andes tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Kohus teatas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 03.07.2020 kohtumäärusega lükkas kohus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise edasi ja määras uueks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 17.07.

1. 10.Hageja esitas 20.05.2020 seisukoha ja tõendid hageja keskmise kalendrikuu vajaduste kohta. Kalkulatsiooni ja tõendite alusel on hageja keskmiseks kalendrikuu vajaduseks 846,87 eurot. Kulude keskmine on saadud veebruar 2020 kulu 878,26 eurot + märtsikuu 2020 kulu 834,44 eurot + aprillikuu 2020 kulu 827,90 eurot, mille summaks on 2540,60 eurot. Selle jagamisel 3 kuuga on ühe kuu keskmine 846,87 eurot kalendrikuus. Hageja leidis, et hagejalt kulude ja tõendite nõudmine ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja kulud on alla miinimummäära. Seega on esmalt kostja kohustus asjaolusid tõendada, kostja seletus ei ole tõendiks. Kostja ei ole menetluses mitte midagi asjakohast esitanud ega tõendanud. Kostja 11.03.2020 kohtusse esitatud seisukoht ja kulutuste tabel, mida hageja peab täiesti ebaõigeks, ei ole asjakohane ja asjasse puutuv. Tabeliga seonduv on tõendamata ja see on perioodist, mis ei ole hageja nõudega kuidagi seotud. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Ebajärjekindlalt mõne kuu lõikes väidetava võimlemiskulu kandmine 25 eurot ei anna alust elatise vähendamiseks. Tegemist ei ole põhikulu, vaid lisakuluga. Võimlemine ei ole enam aktuaalne ja ka hagejale vajalik. Hageja ema teab, et kostja tegeles lapse võimlemisega, kuid ei tea kui palju ta selle eest maksis. Seega ei ole tõendatud asjas võimlemiskulu 25 eurot ja väidetavad transpordikulud. Väidetavalt maksti lapse haiguse korral puudutud võimlemistundide eest raha tagasi. Täna puudub selleks kulutuseks ka edaspidine vajadus. Märtsist 2020 kuni eriolukorra lõpuni ei toimu väikestele lastele ühtegi huviringi. Tõendamata on ka väidetavad transpordikulud. Transpordikulud ei ole üldse asjakohased arvestades, et kostja töötab Tallinnas 7-minutilise jalutuskäigu kaugusel hageja elukohast ning on tööga seoses kogu aeg ka linnas olemas. 11.Kostja 29.05.2020 esitatud menetlusdokumendis märkis, et 1.Täites Harju maakohtu 11.05.2020 kohtumäärust esitab hageja poolt esitatud tõendite analüüsi, vastuväited ja täiendavad tõendid.
2. Kostja oli seisukohal, et kulutused M P ülalpidamiseks ühes kuus on oluliselt väiksemad kui hageja poolt märgitud 846,87 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et M P ülalpidamiskulud perioodil veebruar 2020 - aprill 2020 on keskmiselt ühes kuus 500,34 eurot. Märgitud kulust on B A kandnud kolme kuu keskmisena ühes kuus 204,09 eurot ehk 41% kulust ja L P kolme kuu keskmisena 296,24 eurot ehk 59%. L P on andnud lapsele ülalpidamist elatisraha näol 210 eurot kuus, mida hageja esindajad ei 4 vaidlusta. L P on ostnud lisaks lapsele vajalikke tooteid ja tarbeesemeid ning on käinud lapsega rühmaringides võimlemas.
3. Hageja poolt esitatud tõenditele M P ülalpidamiseks tehtud kulutuste osas esitas kostja vastuväited. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja seaduslik esindaja on ostnud toiduaineid, esmatarbekaupu ja kandnud muid kulusid tabelis ja ostudokumentidega märgitud mahus. Küll aga ei ole märkimisväärses osas eristatavad hageja ja hageja seadusliku esindaja huvides või vajaduste rahuldamiseks kantud kulud. Kostja on teinud hageja poolt esitatud tõendite detailse analüüsi märkides iga vaidlustatud kulupositsiooni kohta põhistatud vastuväite. Kostja poolt aktsepteeritud B A poolt tehtud kulutused lapse ülalpidamiseks ühes kuus kajastuvad kokkuvõtlikult vastuse lisaks olevas tabelis. 4.Esitatud tõenditest ja tõendite analüüsist järeldub: kostja on andnud lapsele süstemaatiliselt ja piisavas määras ülalpidamist ehk on kandnud 59% lapse ülalpidamise kuludest. Sellega on kostja täitnud kohustuse last ülal pidada ja alust elatise väljamõistmiseks ei ole; kostja on kohustatud ja valmis vabatahtlikult ka edaspidi lapse ülalpidamise kohustust täitma. Kui aga kohus asub seisukohale, et elatis lapse ülalpidamiseks tuleb välja mõista, siis tuleb see välja mõista tulenevalt lapse tegelikest vajadusest ja lapsele tehtavatest kulutustest lähtudes. Elatise väljamõistmisel peaks lähtuma sellest, et kumbki vanem kannab ca ½ kuludest ja sellest lähtuvalt ei ületa lapse isa osa summat, milleks on ligikaudu 210 eurot kuus.
4. Kostja esitas tõenditena kuludokumendid tema poolt lapse ülalpidamiseks viimasel kolmel kuul kantud kulude kohta, B A ja L P poolt M P ülalpidamiseks tehtud kulude kokkuvõtte ja hageja poolt esitatud tõendite analüüsi koos vastuväidetega. 12.Hageja 05.06.2020 esitatud lõplikes seisukohtades kostja väidetega ei nõustunud ning leidis, et need ei saa olla hagiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ei ole esitanud 29.05.2020 ühtegi tähendust omavat tõendit või asjaolu, mille alusel oleks võimalik jätta esitatud hagiavaldus rahuldamata ja seega tuleb 29.05.2020 esitatu jätta tähelepanuta. Muus osas jäi hageja varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Hageja vaidlustas 29.05.2020 kostja esitatud seisukohta tervikuna nii faktilise asjaolude kui esitatud põhjenduste osas. Hageja ei nõustu kostja avaldatuga. Hageja vaidles 29.05.2020 seisukoha punktile 1 vastu, kuna peab avaldatut ebaõigeks. Kohus küsis 11.05.2020 kohtumääruse alusel kostjalt kirjalikku seisukohta. Kohus ei ole kostjalt küsinud ega andnud võimalust 11.05.2020 kohtumääruse alusel esitada kirjaliku seisukoha lisaks olevaid tõendeid. Kostjale ei ole määratud täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks ühes kirjaliku seisukohaga. Arvestades, mida on kohus kostjale menetluse kestel selgitanud (vt 06.09.2019 ja 07.10.2019) ei saa olla tõendite esitamise varasem vajadus kostjale arusaamatu. Seega on kostja seisukohale lisatud tõendid esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei ole ükski kostja esitatud asjaolu seotud hageja kestva püsivajaduse katmisega. Lisaks L P esitatud seisukoht ja tõendid on selgelt valikulised, kus kostja jätab teadlikult tähelepanuta hageja poolt esitatu. Kostja ei analüüsi hageja esitanud andmeid süsteemselt ning kõigi eelduste kohaselt ei taha tahtlikult aru saada hageja esitatust. Teiseks on tegelikult võimatu aru saada kostja arvutuskäikudest. Arusaamatu on millise kriteeriumi või kategooria alusel loeb kostja kulusid asjakohaseks või loeb kulu põhjendamatuks. Kostja hinnang ei ole selleks kriteeriumiks. Tervikuna on arusaamatu, miks kostja esitab vaid valikulise analüüsi kuludest ega analüüsi osasid hageja kulusid üldse. Sellest lähtudes ei ole kostja 29.05.2020 seisukohta võimalik üldse asjakohaseks pidada ning tuleb lugeda asjakohatuks. Hageja vaidles 29.05.2020 seisukoha punktile 2 vastu, sest avaldatu on sisult tervikuna ebaõige. Käesolevas punktis esitatu ja selgitatu on sisult niivõrd arusaamatu, et sellele on raske adekvaatselt ja arusaadavalt vastu vaielda. Esiteks vajab selgitamist, et kostja avaldatud proportsioonid on tervikuna valed. Teiseks on arusaamatu, kuidas kostja üldse saab tema poolt kirjeldatud ülalpidamiskulu. Lisaks on arusaamatu, mida ta peab põhjendatud kuluks ja miks midagi ei pea. Tervikuna on ebaselge, mis on sellise kulu eristamise tegelikuks aluseks. Seda ei ole kostja põhistanud ega muutnud kohtule 5 kontrollitavaks. Avaldatud kantud numbriline kulujaotus on selgelt ebaõige ja asjakohatu. Näib, et L P ainuke sisuline eesmärk on muuta hageja esitatud andmed kontrollimatuks eksitades teadlikult kohut. L P nn vajalike kulutuste tegemisele vaidleb hageja vastu, sest tegemist on kooskõlastamata kuludega ning kulud sellisel kujul ei viita ühelgi juhul kooskõlastatud püsiva põhivajaduste katmisele. Seega ei saa neid ka maha arvestada elatisest. See on kostjaga suhtlemisel olnud üks põhilisi kulude osas esinevaid probleeme. See, et kostja teeb kulutuse ei tähenda, et see on olemuslikult vajalik ning see tuleks elatisest maha arvata. Kostja võib omalt poolt teha igasuguseid kulutusi, kuid see ei tähenda, et tegemist on põhjendatud ja püsivajaduse kandmiseks tehtud kulutusega, mis igal juhul tuleb elatisest maha arvata. Seetõttu vaidleb hageja vastu ka tervikuna kostja poolt esitatud kuludele nagu need oleksid aluseks elatiskohustuse vähendamisele. Hageja vaidles 29.05.2020 seisukoha punktile 3 vastu, sest avaldatu on sisult tervikuna ebaõige ja asjakohatu. Kostja on esitanud kallutatud ja kontrollimatu analüüsi, millega hageja ei nõustu. Hageja vaidlustab seda täies ulatuses (sh nn lisatud tõendeid). Selleks, et kostjal ei õnnetuks kohut teadlikult eksitada esitab hageja seaduslik esindaja B A üksikasjalikud täiendavad selgitused: B A on koostanud kulude veebruar kuni aprill 2020 kulude osas üksikasjaliku täiendava seletuse arvestades L P vastuväiteid. Seletustes on esitatud detailsed vastuväiteid kulude osas kui ka vaidlustatud faktiväiteid, mille osas on L P esitanud valeväiteid. B A on samuti koostanud detailse vastuväite L P poolt esitatud kuludele. Hageja tehtud kulutustega ei nõustu ja vaidlustab neid. Kulude selline tekitamine viitab kostja pahatahtlikkusele, sest enamik kuludest on tehtud õhtul enne 18.02.2020 kohtuistungit. B A on koostanud ka üksikasjaliku kulude selgituse, kuidas analüüsida kulude Microsoft Exceli tabelit, mis kohtule edastati 20.05.
5. Hageja esitab selle, sest kostja eksitab kohut ja on pahatahtlikult asunud vaidlustama kulude tegelikku kandmist hageja seadusliku esindaja poolt. B A on koostanud ka täiendava kulude tabeli, mis arvestab kostja kulude kandmise vaidlustusega. 20.05.2020 kohtusse esitatud Microsoft Exceli tabelit on täiendatud kahe leheküljega - " uus veebruar " ja " uus marts", muud leheküljed jäätud samaks. Selliselt arvestades tuli veebruar 2020 kuluks 963,29 eurot ja märts 2020 kuluks 729,79 eurot. Keskmiseks kuluks lapse kohta kuus tuli 846,54 eurot. Hageja M P kulud on ka sellisel juhul märkimisväärselt üle miinimum elatise ja hagiavalduses toodud nõude määra. Samuti vastavad tehtud kulutused olemuslikult just M P vajaduste tegelikule määrale. Hageja vaidles 29.05.2020 seisukoha punktile 4 vastu, sest avaldatu on sisult tervikuna ebaõige. Kostja seisukohast ja tõenditest ei nähtu neid asjaolusid, mida kostja väidab seal olevat. Nii ei ole hageja kulude lõikes kuidagi tõendatud, et kostja on piisavas ulatuses ülalpidamist andnud, selline järeldus põhineb kostja hinnangul, mis on tõendamata. Samuti vaidlustab seda hageja. Teisena esitab kostja sisuliselt eeltingimusi lapse ülalpidamise kohta, mis tähendab, et lapse ülalpidamise seaduslik kohustus jääb kostjale jätkuvalt tervikuna arusaamatuks. Hageja ei hakka siinkohal taaskordama varasemalt kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades avaldatud põhjendusi kostja ülalpidamise kohustuse olemuse kohta. On ilmne, et kostja seda ei täida, ei täida seda

-iga sätestatud miinimummääras ning teinud omalt poolt kõik võimaliku selleks, et raskendada hageja põhjendatud kulude katmist. Hageja vaidles 29.05.2020 seisukoha punktile 5 vastu, sest avaldatu on sisult tervikuna asjakohatu ja teadlikult eksitav. Kostja esitatud tõendite esitamine käesoleval ajahetkel ei ole lubatud. Kostja nn väidetav hageja kulude analüüs on ebaülevaatlik, selektiivne, põhistamata ning matemaatiliselt analüüsimatu. Tõtt öelda on tegelikult võimatu aru saada, kuidas on kostja oma arvutusi teinud. Arvutuste aluspõhimõtted ja metoodika on tervikuna jälgimatu ja arusaamatu. Siinkohal ei hakka hageja ennast taaskordama, vaid viitab juba 20.05.2020 kohtule esitatule ning selle osas käesolevas seisukohas tehtud täpsustustele. Hageja jäi oma nõuete juurde. Hageja palus jätta tervikuna 6 tähelepanuta kostja 29.05.2020 seisukoht ja sellele lisatud tõendid, sest tõendite esitamine käesolevas menetlusetapis ei ole lubatud ning kostja esitatu sellisel kujul on TsMS § 238 lg 5 alusel ilmselt ebausaldusväärne. Menetluskulud jätta täies ulatuses L P kanda vastavalt hiljem esitatavale menetluskulude nimekirjale. Kohtuotsuse põhjendused 13. B A ja kostja L P kooselust on 03.12.2018 sündinud poeg M P, kes elab koos emaga B Aga. 14.Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatise alates 01.07.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja tagasiulatuva elatise perioodi 01.05.2019 kuni 30.06.2019 eest kokku summas 120 eurot. 15.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda. 16.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Hageja nõuab elatist miinimummääras ning miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja tõendama enda vajaduste suurust. 17.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega).

1. Vaidlust ei ole, et kostja maksab hagejale elatist 210 eurot kuus. Pooled vaidlevad selle üle, mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole kohus tuvastanud vanemate kokkulepet, et kostja maksab hagejale ainult 210 eurot kuus. 19.Kostja ei ole väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks hagejat ülal pidada või majandusliku olukorra tõttu tuleks kostjalt elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Seega puudub kohtul vajadus hinnata kostja varalist seisundit.
2. Hageja esitas menetluse kestel tabelid lapse vajaduste suuruse kohta eraldi kuude kaupa. Kostja esitas tabelid selle kohta, kui suured on kostja kulutused hagejale. Kostja tasus hagejale 210 eurot ning hageja võimlemise kuumakse 25 eurot ning veel olid kostjal kulutused hageja transpordile. Kostja oli seisukohal, et hageja ülalpidamiseks kulub kuus oluliselt väiksem summa kui miinimumpalk või sellega lähedane summa.
3. Riigikohus on asunud seisukohale, et elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades ka seda, millised on lapse tegelikud vajadused. 7
4. Kohus selgitas veelkord 11.05.2020 kohtumääruses Riigikohtu seisukohti, viidates Riigikohtu lahenditele. Kohus selgitas, et hagejal tuleb kohtule esitada andmed ja tõendid hageja keskmiste kulude kohta kuus ja andis tähtaja nende esitamiseks. Kostjale andis kohus tähtaja hageja esitatu suhtes kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas kostjale veelkord, et ainuüksi RAKE uuring ei saa tõendada konkreetselt hageja vajadusi. 23.Hageja täitis kohtunõude ja esitas kulukalkulatsiooni ja tõendid. Hageja keskmiseks kalendrikuu vajaduseks on 846,87 eurot. Kostjale oli kohus andnud tähtaja esitada kirjalik seisukoht, kostja esitas hageja tõendite analüüsi, vastuväited ja tõendid. Hageja lõplikus seisukohas esitas vastuväited ja põhjendused kostja menetlusdokumendile ja tõenditele ning esitas hageja kulude täpsustuse, mis on 846,54 eurot kuus. 24.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja 29.05.2020 esitatud nn väidetav hageja kulude analüüs on ebaülevaatlik, selektiivne, põhistamata ning matemaatiliselt analüüsimatu ning tegelikult on kostja arvutuskäikudest võimatu aru saada, kuidas kostja on oma arvutusi teinud. Kostja on 29.05.2020 esitatud menetlusdokumendile lisanud tõendid hagejale tehtud kulutuste kohta. Kulutused ei olnud kooskõlastatud hageja emaga, hageja soovis saada elatist miinimummääras alates maist 2019 rahalise ülekandena. Seega kostja tehtud kulud ei anna põhjust miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja poolt kantud võimlemiskulu kandmist ei tõenda kostja esitatud hinnakiri. Hageja ema teab vaid, et kostja tegeles hageja võimlemisega, kuid ei tea palju kostja selle eest maksis. Samuti puudub selleks kulutuseks edaspidine vajadus. Kostja transpordikulud on tõendamata ning transpordikulude arvestamine ei oleks ka põhjendatud, kuna kostja töötab 7 minutilise jalutuskäigu kaugusel hageja elukohast.
5. Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatise määramisel tuleb arvestada lapsele riigi poolt makstavat lastetoetust. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema varaline seisund oleks halb. Tõendamist on leidnud, et hageja vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad.
6. Kohus leiab, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi igakuise elatise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates 01.07.2019 igakuise elatise summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni. 27.

§ 108

võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjalt perioodil 01.01.2019 kuni 30.06.2019 miinimummäärast vähem makstud elatise tasumist, summas 120 eurot. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja vajadused on miinimummäärast suuremad, hageja nõuab ka tagasiulatuva elatise tasumist lähtudes elatise miinimummäärast, kuulub hageja tagasiulatuva elatise nõue summas 120 eurot rahuldamisele.

1. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
2. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu
3. kuupäevaks B A arveldusarvele nr xxxx Swedbank AS (selgitusse märkida „Me elatis“). Väljamõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda samuti B A arveldusarvele. 8 Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9