Obsah (7)

§ 155§ 152§ 108§ 121§ 43§ 109§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-436 Määruse kuupäev 17. veebruar 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus Jõhvi Vallavolikogu 24. jaanu

§ 155lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ALTAM Konsultatsioonide OÜ (kaebaja) esitas
2. märtsil 2019 Tartu Halduskohtu kaebuse, milles taotles Jõhvi Vallavolikogu
3. jaanuari
4. a otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ tühistamist. Samas taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras Jõhvi Vallavolikogu
5. jaanuari
6. a otsuse nr 124 kehtivuse peatamist halduskohtumenetluse ajaks.
7. Tartu Halduskohus jättis
8. märtsi
9. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
10. Jõhvi vald teatas
11. mail 2019 kohtule, et Jõhvi Vallavolikogu
12. mai
13. a otsusega nr 147 „Jõhvi Vallavolikogu
14. jaanuari 2019 otsuse nr 124 „Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, 3-19-436 Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine“ kehtetuks tunnistamine“ tunnistati vaidlusalune otsus kehtetuks ning taotles kaebuse tagastamist kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 alusel.

1. Tartu Halduskohus esitas
2. mail 2019 kaebajale selgituse, kus märkis, et kuna haldusorgan tühistas vaidlusaluse otsuse, on menetluse jätkamine võimalik vaid tuvastusnõude osas, kui kaebaja vastavasisulise põhjendatud taotluse esitab. Kohus leidis, et kui kaebaja tuvastamisnõuet ei esita, rakendatakse

§ 152lg 1 p-st 4 tulenevat menetluse lõpetamise alust.

1. Kaebaja esitas
2. juunil 2019 kohtule menetluskulude nimekirja ja seisukoha menetluse lõpetamise kohta, milles kaebaja taotles menetluse lõpetamist

§ 152

lg 1 p 4 alusel ja vastustajalt

§ 108lg 6 alusel menetluskulude välja mõistmist summas 4664 eurot.

1. Vastustaja esitas
2. juunil 2019 seisukoha kaebaja seisukohale menetluse lõpetamise ning menetluskulude osas. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb tagastada ning menetluskulud jätta

§ 108lg 4 alusel kaebaja kanda.

1. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse
2. juuni 2019 määrusega

§ 121

lg 2 p 2 alusel ning

§ 108lg 4 alusel otsustas jätta menetluskulud kaebaja kanda.

1. Kaebaja esitas
2. juunil 2019 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, taotlusega tühistada Tartu Halduskohtu
3. juuni
4. a määrus ning teha uus määrus, millega lõpetada menetlus

§ 152

lg 1 p 4 alusel ning jätta kõik menetluskulud summas 4664 eurot vastustaja kanda.

1. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
2. septembri
3. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas halduskohtu
4. juuni
5. a määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6. Kaebaja esitas
7. veebruaril 2020 vastuseks kohtu
8. jaanuari
9. a selgitusele täiendatud menetluskulude nimekirja. Kaebaja palub lõpetada asja menetlus ja mõista vastustajalt välja menetluskulud 5812 eurot.
10. Vastustaja esitas
11. veebruaril 2020 seisukoha kaebaja menetluskulude taotluse osas. Kaebaja ainsaks juhatuse liikmeks on Toomas Tamme, kes on Advokatuuri andmetel vandeadvokaat alates
12. maist
13. vastustajalt menetluskulude välja mõistmine antud olukorras oleks ebamõistlik, sest kaebajal puudus objektiivne põhjus esindaja palkamiseks ja esindaja kulude kandmiseks, kuivõrd kaebaja seaduslik esindaja omab ise piisavat pädevust kohtumenetluses kaebaja huvide esindamiseks. Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja ei üritanud vaidlust kohtuväliselt lahendada ega esitanud vaiet vastustajale, vaid pöördus kohe kohtusse. KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 152

lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. 2 3-19-436

1. Kohus leiab, et kuivõrd antud kaebuses vaidlustatud otsuse nr 124 on vastustaja
2. mai
3. a otsusega nr 147 kehtetuks tunnistanud, siis tuleb käesoleva haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p-i 4 ja lg 3 alusel lõpetada.

Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist otsuse nr 124 õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt

§ 152lg-le 2.

14. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 ja lg 3 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 15.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja

1. juuni
2. a seisukohale lisatud Jõhvi Vallavolikogu
3. mai
4. a otsuse eelnõu selgitusest (
5. mai
6. a nr 000) nähtub selgesti, et Jõhvi Vallavolikogu
7. mai
8. a otsuse nr 147 ajendiks oli käimasolev kohtumenetlus. Seega ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise tingis antud kohtumenetlus ning kaebaja menetluskulud tuleb välja mõista vastustajalt. Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja lepinguline esindaja osutanud kokku õigusabi 41 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga 140 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub riigilõiv 30 eurot. Menetluskulude kogusummaks on 6968 eurot ja 40 senti käibemaksuga.
9. Vastustaja hinnangul on temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kaebaja seaduslik esindaja on vandeadvokaat alates
10. aastast, mistõttu oli ta ise võimeline äriühingut esindama ning seega puudus tal vajadus esindaja kasutamiseks. Kohus märgib, et seadusest ei tulene äriühingule keeldu teisest advokaadibüroost esindaja võtmiseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on vandeadvokaat, ei saa olla põhjenduseks kaebaja menetluskulude tema enda kanda jätmiseks. Sellisel juhul peaks kohus hakkama hindama ka kaebaja seadusliku esindaja õigusteadmiste taset, et välja selgitada tema võimelisus äriühingut esindada. Kohtu hinnangul ei ole see aga mõistlik. Samuti ei ole asjakohane vastustaja väide vaidemenetluse läbimata jätmise kohta. Kuivõrd vaidemenetlus käesolevas vaidluses ei ole kohustuslik, ei saa kaebajale ette heita, et ta pöördus kaebusega otse kohtusse. Seega on kohus seisukohal, et antud asjas on põhjendatud vastustajalt menetluskulude väljamõistmine. 16.
11. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-17-11 (p 18) ja 3-3-1-29-12 (p 29)). Arvel nr 1906495 on märgitud kaebuse struktuuri ja kaebuse koostamiseks, kaebuse täiendamiseks, lisade komplekteerimiseks ja lõplikuks vormistamiseks ning kohtule edastamiseks kulunud ajaks kokku 22,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist niivõrd keeruka vaidlusega, mis tingiks sellise suure ajakulu kaebuse koostamiseks. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et kaebus on kokku 8 lehel ning õiguskaitse taotlus ühel lehel, on kohtu hinnangul kulunimekirjas märgitud ajakulu 22,5 tundi ülepaisutatud. 16.

1. Ka arvel nr 20010089 kajastatud õigusabiteenus seoses määruskaebuse koostamisega, vormistamisega ja kohtule esitamisega on põhjendatud üksnes osaliselt. Menetluskulu arve kohaselt kulus kaebuse tagastamise määruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks, 3 3-19-436 vormistamiseks ja kohtule esitamiseks 5,5 tundi. Määruskaebuse põhjendused olid esitatud kolmel lehel. Kohtu hinnangul ei saa määruskaebuse mahtu ja detailsuse astet arvestades pidada sedavõrd suurt ajakulu nimetatud toimingu teostamiseks põhjendatuks. 16.
2. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades õigusabiteenuse osutamise ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Seejuures kaebaja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole kohtu hinnangul ülemäära kõrge ning kohus arvestab sellega. 16.
3. Arvestatud eelnevat peab kohus vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks arvel kajastatust 2100 eurot, mille kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja. 17.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kohus selgitab, et nimetatud norm reguleerib kaebuse esitamisega seotud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (RKHK

1. märtsi
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10 ja
3. jaanuari
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Kuna antud juhul esialgse õiguskaitse taotlus lahendati sisuliselt (kohus hindas sisuliselt, kas kaebajal esines õiguskaitse vajadus), siis taotluselt tasutud riigilõivu ei saa tagastada. Kohtu hinnangul ei ole õiguskaitselt tasutud riigilõivu vastustajalt väljanõudmine põhjendatud ning seega õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot jääb

§ 108lg 11 alusel kaebaja enda kanda.

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb aga

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) 4