← Eesti

2-20-4688/27

Obsah (8)§ 12§ 23§ 24§ 21§ 28§ 51§ 18§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg 19.06.2020 Tsiviilasja number 2-20-4688 Tsiviilasi Aktsiaselts BALTIKA algatamiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja Aktsi

) § 12 nõuetega. 30-st mõjutatud võlausaldajast on 28 osalenud saneerimiskava kinnitamise hääletamisel. Kahest mittehääletanud võlausaldajast on xxx-le saneerimisteate kättetoimetamine 02.04.2020 tõendetud e-posti edastamise automaatkinnitustega (digitoimiku lk [dtl] 624). Saneerimisteade vastas

§ 12nõuetele (dtl 625).

Saneerimiskava projekti 4 kättetoimetamine 04.05.2020 on tõendatud e-posti edastamise automaatkinnitustega (digitoimiku lk [dtl] 622. Vt ka nõustaja 16.06.2020 avalduse lisa 4). xxx on saneerimisteade ja saneerimiskava projekt saadetud e-postiga vastavalt 02.04.2020 ja 04.05.2020 (digitoimiku lk [dtl] 568 ja 567). Saneerimisteade vastas

§ 12nõuetele (dtl 571).

Nimetatud võlausaldajatelt küsiti nõuetekohaselt seisukohta saneerimiskava vastuvõtmise kohta (

§ 23

). Hääletamisel mitteosalenud võlausaldajate nõuded moodustavad ebaolulise osa vastava rühma nõuetest ja nende võlausaldajate võimalik vastuseis ei oleks mõjutanud saneerimiskava kinnitamist (

§ 24lg 4).

  1. Saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajatele xxx ja xxx on nõuetekohane saneerimisteade ja saneerimiskava projekt esitatud (dtl 370 ja 518).
  2. Saneerimiskava vastab

§ 21nõuetele (dtl 202-232).

Võlausaldajate nõuete käsitlemine kahes rühmas on kooskõlas

§ 21lg-ga 2.

xxx-i nõuet käsitletakse tervikuna esimese rühma nõudena ehk pandiga tagatud nõudena. Tema nõuet tagava pandieseme väärtus vastab nõude suurusele ja pankroti korral saaks AS Swedbank nõue rahuldatud 91,85% ulatuses. Pandipidajate xxx ja xxx nõuete tagatiste väärtus on nõuetest oluliselt väiksem, mistõttu nende võlausaldajate nõuetest osa käsitletakse saneerimiskavas osaliselt teise rühma (tagamata nõuded) nõuetena arvestusega, et pandieseme väärtuse ulatuses koheldakse neid võrdselt xxx. Saneerimismenetluse algatamise seisuga 26.03.2020 sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded vähendatakse nullini. Rühma I nõuded tasutakse hiljemalt 31.12.2023 igakuiste maksetega alates juulist 2021 ja nõuetelt tasutakse intressi määraga 2% aastas (saneerimiskava p 4.2.3). Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate põhinõuded, mis on saneerimiskava alusel paigutatud rühma II, vähendatakse 85% võrra 15%-ni. Vähendatud põhinõude osa makstakse võlausaldajatele aastaste osamaksetena kolme aasta jooksul alates saneerimiskava kinnitamisest selliselt, et osamaksete tegemisega alustatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel saneerimiskava kinnitamisest. xxx osa makstakse tema nõusolekul erandina välja alles saneerimiskava kehtivuse lõpus. II rühma paigutatud võlausaldajate saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded vähendatakse 0-ni. Intressi II rühma nõuetelt ei maksta (saneerimiskava p 4.2.4). Võlausaldajaid koheldakse võrdsetel alustel ja saneerimiskava täitmise korral saavad mõlema rühma võlausaldajad oma nõuded rahuldatud suuremas ulatuses, kui see oleks võimalik Baltika pankroti korral (saneerimiskava p 4.2.6). Seadusest ei tulene, et aktsionäridest võlausaldajate nõudeid tuleks käsitleda ümberkujundamisel teiste võlausaldajate nõuetest erinevalt. Seega ei nõustu kohus xxx ja xxx seisukohaga, et xxx nõuet oleks tulnud käsitleda tervikuna eraldi rühmas. 13. Saneerimiskava on seaduses ettenähtud korras võlausaldajate poolt kinnitatud. 5 Esimeses rühmas hääletasid saneerimiskava poolt kaks võlausaldajat, kelle põhinõude suurus selles rühmas on kokku 3 371 101 eurot. Vastu hääletas võlausaldaja xxxt, kelle põhinõude suurus selles rühmas on 13 239 eurot. Teises rühmas hääletasid saneerimiskava poolt 24 võlausaldajat, kelle põhinõude suurus selles rühmas on kokku 6 029 554,14 eurot; vastu hääletasid võlausaldajad xxx ja xxx, kelle põhinõude suurus selles rühmas on kokku 2 651 893,6 eurot. Mittehääletanud võlausaldajate xxx ja xxx põhinõuete suurus teises rühmas on kokku 34 440,21 eurot. Seega hääletas saneerimiskava poolt üle poole kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub üle kahe kolmandiku kõigist häältest. Kummaski rühmas hääletas saneerimiskava poolt üle poole vastava rühma võlausaldajatest, kellele kuulub üle kahe kolmandiku kõigist vastava rühma häältest. Seega on saneerimiskava vastu võetud vastavalt

§ 24

. Hääli anti võlausaldajatele võrdeliselt iga võlausaldaja nõude suurusega, mis on kooskõlas

§ 24lg 2.

Kohtule ei ole teada andmeid, millest saaks järeldada võlausaldajate õiguste rikkumist. 14. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vastuvõetud saneerimiskava vastab

§ 28lg 2 nõuetele ja seega tuleb kohtul saneerimiskava kinnitada.

Tulenevalt eelnimetatud sättest ei ole kohtul põhjust kontrollida saneerimise edukuse tõenäosust. Kohus märgib siiski, et saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt võimaldab kavandatud saneerimine AS-i Baltika likviidsuse taastamist, ettevõtte tegevuse jätkumist ja töökohtade säilitamist ning võimaldab võlausaldajatel saavutada oma nõuete rahuldamine pankrotimenetlusega võrreldes suuremas määras. 15. Vastusena xxx ja xx seisukohtadele märgib kohus veel järgmist. xx on 12.06.2020 kinnitanud, et Baltika 2019.a majandusaasta aruande auditeerimine on töös ja audiitor ei näe hetkel probleeme. Audiitor ootab saneerimiskava kinnitamise tulemusi (dtl 740). Kohus märgib veel, et 2019.a majandusaasta aruande kinnitamine ei ole õiguslikult eelduseks saneerimiskava kinnitamisele. Baltika ja saneerimisnõustaja on selgitanud võimalusi Baltika maksevõime säilitamiseks vajaliku lisarahastuse saamiseks ja kohtul pole alust kahelda kavandatu võimalikkuses. Aktsionär xxx on andnud Baltikale 12.02.2020 laenu 1 000 000 eurot ja on kinnitanud valmidust täiendava laenu andmiseks summas 4 000 000 eurot (dtl 720). Kui saneerimiskava ei täideta maksevõime alalhoidmiseks vajaliku rahastuse mittesaamise või muude saneerimiskava täitmiseks vajalikud eelduste äralangemise tõttu, saab kohus saneerimiskava tühistada (

§ 51lg 1 p 2 ja 3).

xxx ja xxx kahtlused saneerimiskava realistlikkuse osas ei anna kohtule alust jätta saneerimiskava kinnitamata. Saneerimiskavas viidatud varasema restruktureerimiskava (kava p 4.1) puudutavad asjaolud ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähendust. Saneerimisabinõud peavad olema toodud ammendavalt ära saneerimiskavas eneses (

§ 21lg 1 p 4).

Käesoleval juhul on saneerimisabinõudeks ainult teatud nõuete ümberkujundamine. Muud saneerimiskavas kirjeldatud meetmed Baltika majandusolukorra parandamiseks on juhtkonna programm tegevusteks, et kohustuste ümberkujundamine oleks lõppastmes majanduslikult õigustatud ja tagaks Baltika maksevõime ja äritegevuse jätkusuutlikkuse taastamise. Saneerimisnõustaja on hinnanud need tegevuskavad 6 tõenäoliseks ja kohtul pole alust selles kahelda. Saneerimiskavas ei ole võimalik kirjeldada kõiki asjaolusid, mida nõustaja saneerimise perspektiivi hindamisel arvesse võtab. Saneerimiskava täitmiseks vajalikud majanduslikud otsustused võivad muutuda vastavalt asjaolude muutumisele ja neid ei ole võimalik ammendavalt ette näha. Võlausaldajad ei ole saanud saneerimiskava vastuvõtmisel esitada oma seisukohti tingimuste osas, mis saneerimiskavas ei sisaldu ning kavas mittesisalduvaid tegevusplaane ei saa ka kohus saneerimiskava kinnitamise otsustamisel arvesse võtta. Kõik aktsionär xxx nõuded on saneerimiskavaga nõustaja kinnitusel hõlmatud (nõustaja 16.06.2020 avalduse p 15) ja saneerimiskava ei sea nimetatud isikut teiste võlausaldajate suhtes eelisseisundisse. Ümber ei kujundata tarnijate nõudeid, mis ei olnud muutunud sissenõutavaks saneerimismenetluse algatamise seisuga 26.03.2020 (dtl 217). Kohus nõustub saneerimisnõustaja ja Baltika poolt istungil esitatud põhjendusega, et nõuded fikseeriti selliselt seadusest tulenevalt. Nimetatu tuleneb

§ 12

lg 2 p 3 ega too kaasa võlausaldajate oluliselt ebavõrdset kohtlemist

§ 28lg 5 p 2 tähenduses.

Tegutseval ettevõttel lisandub kohustusi jooksvalt ning eelnimetatud sätteid arvestades on nõustaja toiminud nõuete ajalise piiritlemise osas õigesti. Kohtule ei ole esitatud põhjendusi, millest järelduks soov võlausaldajaid ebavõrdselt kohelda. Ümberkujundatavad nõuded tuleb fikseerida mingi konkreetse kuupäeva seisuga ja kui õiguslikult olekski olnud võimalik teha seda saneerimismenetluse algatamisest hilisema seisuga (kehtiva seaduse järgi ei olnud), saaks ka järgnevalt tekkinud nõuete väljajäämist vastupidise loogikaga diskrimineerivaks nimetada, mis muudaks nõuete ümberkujundamise üldse võimatuks. Erandlikult on saneerimiskavaga võimalik kujundada ümber ka selliseid nõudeid, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Sellisteks nõueteks on käesoleval juhul muuhulgas Baltika poolt kolmandate isikute kohustuste tagamiseks xxx antud garantiid, mis ongi olnud üheks oluliseks põhjuseks maksejõuetuse tekkimise tõenäoliseks hindamisel (25.03.2020 saneerimisavalduse p 2.5, dtl 6). Kohus jääb 26.05.2020 määruses esitatud seisukoha juurde viidatud nõuete ümberkujundamise erandliku lubatavuse ja mittediskrimineerimise osas (dtl 685). Baltika on vaidlusalused tagatised juba lõplikuna andnud, täiendavaid sooritusi kumbki pool nende õigussuhete raames tegema ei pea ning Baltika maksimaalsete kohustuste määr kõnealustes õigussuhetes on teada. xxx olukord ei oleks parem Baltika pankroti väljakuulutamisel, mille vältimine ongi saneerimise eesmärk. Saneerimiskava ei ole xxx osas diskrimineeriv – sarnaselt on toimitud ka võlausaldaja xxxle antud garantiist võimalikult tekkivate nõuetega. Saneerimisnõustaja on kinnitanud, et Baltika netovara jääb prognooside kohaselt vastavusse seadusega kehtestatud nõuetega (nõustaja 16.08.2020 avalduse p 17). Nõuete ümberkujundamise ulatus ei ole meelevaldne. Saneerimisnõustaja kinnitas, et tagamata nõuete rühmas ümberkujundatud nõuete rahuldamine suuremas ulatuses kui 15% ei oleks tõenäoliselt võimalik (dtl 713) ja kohtule pole esitatud andmeid, mis selle seisukoha ümber lükkaks. Pankrotistsenaariumi analüüsis ei olnud põhjust arvestada tehingute tagasivõitmise võimalustega. M M makstud hüvitise 198 000 eurot võimalik tagasivõitmine ei mõjutaks oluliselt Baltika maksevõimet arvestades ümberkujundatavate nõuete mahtu. 7 xxx ja xxx väidet xxx laenu tagastamise kohta Baltika eitas kohtuistungil ja võlausaldajad pole tõendanud vastupidist. Nõuete jaotamisel tagatud ja tagamata rühmadesse on lähtutud tagatise tegeliku väärtuse hinnangust ja saneerimiskava ei ole selles osas xxx suhtes diskrimineeriv. xxx ei ole tõendanud, et tema nõuete tagatist oleks saneerimiskavas hinnatud valesti. 16. Kohus leiab kokkuvõttes, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab

§ 21ettenähtud nõuetele.

Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi. Sellest tulenevalt kinnitab kohus Baltika võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava, millega kujundatakse Baltika kohustused ümber vastavalt käesoleva määruse lisas täpsustatule.

  1. Saneerimisnõustaja on taotlenud oma tasuks 9 600 eurot (sisaldab käibemaksu, dtl 237), mis vastab tasu esialgsele hinnangule ja millise summa on Baltika 30.03.2020 Rahandusministeeriumi kontole deponeerinud (dtl 196). Kohus määrab tasu kindlaks nimetatud suuruses ja korraldab vastava summa ülekandmise xxx kontole. Järelevalve tasuks määrab kohus vastavalt nõustaja taotlusele tunnitasumäära 150 eurot (käibemaksuta). Tasu makstakse välja kaks korda aastas nõustaja tööaruande ja taotluse alusel. Tasu piirmääraks on 30 000 eurot aastas. Eelnimetatud tasud vastavad kohtu hinnangul nõustaja tööpanusele ega kahjusta võlausaldajate huve. Tasu suurus vastab justiitsministri
  2. jaanuari
  3. a määrusega nr 1 § 4 ja 5 sätestatule. Keegi menetlusosalistest ei esitanud kohtuistungil tasunõudele vastuväiteid.
  4. Saneerimisnõustaja tasu jääb

§ 18lg 1 kohaselt Baltika kanda. Muud menetluskulud jätab kohus Ts

MS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. xxx ja xxx vastuväited saneerimiskava kinnitamisele osutusid alusetuks, kuid Baltika ei ole esitanud nõuet nende vastuväidete lahendamisega seotud menetluskulude hüvitamiseks. Kohus märgib ka, et võlausaldajate menetluskulude nimekiri esitati kohtule 18.06.2020 pärast kohtuistungit ja seega pärast selleks seadusega ettenähtud tähtaja möödumist (TsMS § 176, § 477 lg 1). 19. Määrus on

§ 37alusel kohe täidetav.

20. Määruse edasikaebamise erinormid on sätestatud

§ 18lg-s 6 ja § 37 lg-s 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.