← Eesti

1-20-4453/6

Obsah (6)§ 424§ 68§ 69§ 75§ 74§ 50

1-20-4453 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. augustil 2020 Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-4453 (20230200185) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav Dmitri Mazing – isikukood 37804120320, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, kõrgharidus, emakeel vene keel, töökoht xxxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dmitri Mazing

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.03.202021.03.2020.a, s.o 2 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 208 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Dmitri Mazing peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75

alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 1 alusel määrata Dmitri Mazing katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Dmitri Mazingult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 165,60 eurot riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 1041,60 eurot tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700031693. Selgituseks võib märkida: „Dmitri Mazing, kriminaalasi 120-4453, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsja sõidukulud summas 7, 20 eurot jätta riigi kanda.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Dmitri Mazingult mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Dmitri Mazing kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Dmitri Mazingut süüdistatakse selles, et tema, olles 02.10.2017 karistatud Harju maakohtu poolt

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, uuesti juhtis tahtlikult 20.03.2020 kella 13.49 ajal Tallinnas Peterburi teel suunaga LOO tee poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1,17 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1, 07 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Dmitri Mazing • liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Dmtri Mazing korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Dmitri Mazingu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.06.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Dmitri Mazingu süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud.

Lähtuvalt

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.03.2020 – 21.03.2020, ehk 2 päeva. Seega kandmisele kuulub 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtuvalt

§ 69

lg 1 asendada vangistus 6 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 6 kuud ja 28 päeva üldkasulikule tööle 208 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 aluseks kohustub Dmitri Mazing üldkasuliku töö tegemisel (ühe aasta ja nelja kuu jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Dmitri Mazingule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Dmitri Mazingule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lähtuvalt

§ 50

lg 1 p 1 lisakaristusena võtta Dmitri Mazingult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 127 alusel on Dmitri Mazing kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 165,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu praktikast juhindudes jätta kaitsja sõidukulud summas 7,20 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.