märtsi 2020.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Nikolai Kuznetsov ja tema kaitsja Alar Neiland Prokurör Kelly Kruusimägi Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Nikolai Kuznetsov, isikukood või sünniaeg: 37709170290, elukoht XXX, viibib Tallinna Vanglas, XXX, XXX, töökoht X, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 18.02.2014.a. Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi liitkaristusega 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, vabanes 14.07.2017.a., karistus kustumata Kaitsja Alar Neiland Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
1.1 Samuti oli Nikolai Kuznetsovile esitatud süüdistus selles, et tema, pärast YY tapmist ööl vastu 07.06.2019, tükeldas tahtlikult Tallinnas XXX asuvas korteris 07.06.2019 päeva jooksul YY surnukeha, eraldades noaga lõigates esmalt keha küljest pea, jalad puusaliigestest, põlveliigestest ja viimaks labajalad. Järgmiseks eraldas Nikolai Kuznetsov noaga lõigates surnukeha küljest käed, lõigates esmalt küünarliigese juurest ning seejärel õlaliigese juurest. Surnukeha tükeldamise ja pakendamise käigus, s.h surnukeha kehatüve kotti surumisel ning pea ja jäsemete kilekottidesse ja ämbrisse panemisel, tekitas Nikolai Kuznetsov YY surnukehale järgmised surmajärgsed kahjustused: keeleluu murd, mõlemapoolsed roidemurrud roiete säilinud selgmistel osadel (parempoolse II ja IV roide ja vasakpoolse XII roide murd lülisamba kõrvaljoonel) ning säilinud selgmiste roideosade otstes ulatuslik lõiketorkehaav paremal põsel, torke-lõikehaav vasakul pool kaela külgpinnal tükeldusserva lähedal, koolnutükeldus kaela (I ja II kaelalüli), kehatüve keskosa (II ja III nimmelüli vahelise diski), õlaliigeste, küünarliigeste, puusaliigeste, põlveliigeste ja hüppeliigeste tasapinnas. 2 Seejärel viis Nikolai Kuznetsov tükeldatud surnukeha samal päeval korterist välja ja viskas tükk haaval Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvasse Pae järve vette ja kaldale selliselt, et YY vasak käsi viidi metslooma poolt järve äärest kõrvalise isiku elumaja terrassile. Oma tegevusega pani Nikolai Kuznetsov toime tahtlikult inimese laiba tükeldamise ehk laibarüvetamise, s.o
MAAKOHTU OTSUS:
lg 1 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 18 aastat.
Tõkend vahistamine jäeti muutmata.
2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagiga, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID:
lg 1 järgi ning tunnistada Nikolai Kuznetsov süüdi
lg 1 alusel ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, s.o suurendada 18 aasta pikkust vangistust 6 kuu võrra, ning mõista liitkaristuseks 18 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks 27.06.2019, mil Nikolai Kuznetsov oli kahtlustatavana kinni peetud.
§-s 56 lg 1 sätestatule. Kaitsja ei nõustu kohtu kaalutlustega süü suuruse hindamisel ning võttes arvesse maakohtu seisukohti võiks
lg 1 järgi süüdimõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, milleks on 14 aastat vangistust, mõnevõrra väiksemast karistusest. 5.1 Maakohus leidis, et Nikolai Kuznetsovile tuleb mõista vangistus üle sanktsiooni keskmise määra lähtudes süü suurusest kuriteo toimepanemise vahendina haamri kasutamisel ja löökide 3 arvust. Leian, et kõnesoleva vahendi kasutamine iseeneset ei iseloomusta süü suurust. Pigem on tegu ettekavatsematu ja impulsiivse teoga, mis ei ole seotud omakasuga. Ka "korduvus" ei peaks kõnesolevas kontekstis olema oluline, kuna
Nikolai Kuznetsovi süü on
järgi keskmisest väiksemaks, kuna tema teos ei esinenud mõrva süüteokoosseisu muid tunnuseid (lg 1 p-d 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8). 5.2 kaitsja asub seisukohale, et Nikolai Kuznetsovi süüd vähendab kannatanu mittetavapärane käitumine. Asjas on tõendatud (sh ka kannatanu tütre ja elukaaslase ütlustega), et kannatanu YY tarvitas pea igapäevaselt alkoholi. Kannatanu tuli üürniku nõusolekuta üürile antud eluruumi, magas joobes olles üürniku toas ja nõudis Nikolai Kuznetsovilt raha, arvestamata, et üür oli tasutud. 5.3 Nikolai Kuznetsov aidanud kaasa (ütluste seostamised olustikuga) kuriteo asjaolude väljaselgitamisel. Ka on süüdlane avaldanud järjepidevalt siirast kahetsust muuhulgas ka arvukate prokurörile ja kohtule esitatud avalduste teel. 6. Prokuratuur on seisukohal, et vaatamata sellele, et Nikolai Kuznetsovi peamiseks eesmärgiks oli karistuse vältimine, on ta kaudse tahtlusega toime pannud laibarüvetamise. Laibarüvetamist saab toime panna ka kaudse tahtlusega ning toimepanija ei peagi seda enda eesmärgiks seadma. Piisab, kui väline teopilt ja isiku arusaamadest tulenevalt on kaudne tahtlus tuvastatud. 6.1 Prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul kinnitavad laibarüvetamise toimepanemist eelkõige koht, kuhu Nikolai Kuznetsov inimkeha tükid viskas, ning tükkide viskamise asjaolud. Maakohtu poolt märgitu, et Nikolai Kuznetsov elas edasi tapetu korteris ja käis tööl, et välista laibarüvetamise inkrimineerimist Nikolai Kuznetsovile. Laibarüvetamise paragrahviga kaitstav õigushüve on surnud isiku au ehk siis inimese õigus olla pärast surma lugupeetud ja väärikalt koheldud. Meie kommete kohaselt on pärast inimese surma tavaks surnukeha matta või tuhastada. Need on käsitletavad üldtunnustatud tavadena ning inimese õigusena olla väärikalt koheldud ka pärast tema surma. Nikolai Kuznetsov oli teadlik, millised on meie kultuuriruumis inimese matmisega seonduvad tavad. Seda kinnitas ta ütlustes ka istungil oma ema matmisest rääkides. Praegusel juhul aga Nikolai Kuznetsov viskas surnukeha jäänused järvevette, mis kindlasti ei ole käsitletav üldtunnustatud matmisviisina või väärika surnukeha kohtlemisena. 6.2 Oluline on siinkohal
lg 1 seisukohalt asjaolu, et Nikolai Kuznetsov viskas YY surnukeha tükid avalikult kasutatavasse veekogusse – Pae järve. Tegemist on tiheasustusega alaga, pealinnaga, mitte metsa sees kõrvalises kohas asuva järvega. Inimesed käivad Pae järves ujumas, kalastamas ning Pae järve äärsetel radadel sportimas, jalutamas, aega veetmas. Ka Nikolai Kuznetsov ise sai aru, et tegemist on käidava kohaga, kus liiguvad võõrad inimesed. Nimetatut kinnitas ta oma ütlustes. Visates inimkeha tükid Pae järve kaldale ja kaldaäärsesse vette, möönis Nikolai Kuznetsov, et möödujad võivad inimkeha tükke seal näha ning see ei ole surnu(keha) väärikas ega lugupidav kohtlemine. Lisaks viskas Nikolai Kuznetsov inimkeha jäänused järvevette üks haaval ehk ta võttis need välja kandevahenditest ja viskas vette. Selliselt lõi ta võimaluse nende tükkide hulpimiseks veepinnale, loomadele kättesaamiseks, kaladele toiduks ja ka inimestele nähtavaks. Taoline tegevus ei ole käsitletav peitmisena. Tõendatud on asjaolu, et kalastajad ei tõmmanud tükke välja veekogu põhjast. Tunnistaja QQ sõnul oli veepinnal näha hulpivaid inimkeha jäänuseid. Seega polnud inimkeha jäänused kuidagi peidetud ega avalikkuse eest varjatud, vaid kõigile näha. Kuna inimkeha jäänused hulpisid veepinnal ja kalda lähedal, oli ka loomadel võimalik neid tükke 4 sealt ära viia. Nii ka juhtus ning YY vasak käsi leiti kõrvaliste isikute terrassilt XXX aadressil. Sellist surnukehaga ümberkäimist ei saa kuidagi pidada tavadele vastavaks ega inimkeha väärikaks kohtlemiseks. Nikolai Kuznetsovi peamiseks eesmärgiks võis olla küll surnukehast vabanemine, kuid kaudse tahtlusega on ta toime pannud ka laibarüvetamise, visates surnukeha tükid avalikku veekogusse tiheasustusega alal, kust need olid kõrvalistele inimestele ja ka loomadele nähtavad ja kättesaadavad, teotades selliselt surnud isiku au. 6.3 Kui apellatsioonikohus nõustub sellega, et teole on maakohtu otsuses antud ebaõige õiguslik hinnang ning mõistab Nikolai Kuznetsovi süüdi
lg 1 järgi, palub prokurör mõista Nikolai Kuznetsovile
lg 1 eest karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, s.o suurendada 18 aasta pikkust vangistust 6 kuu võrra, ning mõista liitkaristuseks 18 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmäär on sellisel juhul 6 kuud vangistust. Võttes arvesse kohtumenetluses tuvastatud ja tõendatud asjaolusid, Nikolai Kuznetsovi käitumist ja laibaga ümber käimist, samuti tema peamist eesmärki ja laibarüvetamise toimepanemist kaudse tahtlusega, on prokurör seisukohal, et Nikolai Kuznetsovi süü suurus
PROKURÖRI SEISUKOHT: 7. Prokurör palub jätta Harju Maakohtu 09.03.2020 otsus osas, milles Nikolai Kuznetsov tunnistati süüdi
Jätta Nikolai Kuznetsovi ja tema kaitsja Alar Neilandi apellatsioonid rahuldamata. 7.1 Kaitsja mittenõustumine karistusega ei tähenda, et maakohus oleks mõistnud isiku süüle mittevastava karistuse. Maakohus on otsuses põhistanud, millistele asjaoludele tuginevalt on maakohtus leidnud Nikolai Kuznetsovi süü olevat keskmäärast kõrgema ning kohtu määratud karistus vastab sanktsioonile ja kohtupraktikale. Prokuratuur on seisukohal, et kannatanu käitumine võis olla Nikolai Kuznetsovile häiriv, kuid Nikolai Kuznetsov ei ajanud kannatanut minema, ei keelanud tal alkoholi tarvitada ning asjaolu, kas üürirahad olid täies ulatuses tasutud või mitte, ei ole tõsikindlalt kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. Lisaks ei ole üüriraha küsimine selline kannatanu poolne tegevus, mis õigustaks mingilgi viisil kannatanu tapmist või tingiks karistuse vähendamist. Maakohus võttis karistust kergendava asjaoluna arvesse Nikolai Kuznetsovi puhtsüdamlikku kahetsust ning maakohus on kaitsja poolt väljatoodut juba arvestanud. 7.2 Kuivõrd Nikolai Kuznetsovi apellatsioonis korratakse samu seisukoht, mille ka kaitsja oli välja toonud, siis prokurör neid siinkohal uuesti käsitlema ei hakka. Asjaolu, et Nikolai Kuznetsov ei nõustu temale määratud karistusega, ei tähenda, et maakohus oleks teinud ebaseadusliku kohtuotsuse. Maakohus on mõistnud Nikolai Kuznetsovi süüle vastava karistuse ning sellise karistuse mõistmist ka põhistanud. Harju Maakohtu 09.03.2020 otsus on seaduslik ja põhjendatud, samuti kooskõlas kohtupraktikaga, mistõttu puudub alus Nikolai Kuznetsovi karistuse kergendamiseks ning Nikolai Kuznetsovi ja tema kaitsja Alar Neilandi apellatsioonide rahuldamiseks. KAITSJA SEISUKOHT: 8. Kaitsja leiab, et laibarüvetamine on hõlmatud
lg 1 süüteokoosseisuga, arvestades tapmise toimepanemisele järgnenud lühikest aega ja eesmärki kaotada kuriteo 5 jälgi. Maakohus on otsuses esile toonud, et süüdistataval ei olnud eesmärki ega tahtlust laiba üldtunnustatud tavadele mittevastavaks kohtlemiseks. Maakohus on põhjendatult mõistis Nikolai Kuznetsovi
8.1 Kaitsja toetab Nikolai Kuznetsovi apellatsiooni. Nikolai Kuznetsovil puuduvad võlgnevused, mis oleksid täitemenetluses. Süüdimõistetu on põhjendatult mures selle ees, et vanglas saadav töötasu ei võimaldaks menetluskulude tasumist. Teadaolevalt puudub süüdimõistetul vara. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu, jätab kohus osa kuludest riigi kanda. 8.2 Täiendavalt märgib kaitsja, et nõustub prokuröriga selles, et kannatanu poolt raha (üüriraha) küsimine, olgu siis see põhjendatult või mitte, ei õigusta tapmist, kuid kannatanu poolt raha küsimine ei ole siiski tähtsusetu detail. Ehkki süüdistatava suhtes ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemise ajal erilist emotsionaalset seisundit, mis takistaks tema võimet ümbrusest ja oma tegudest aru saada, on eluliselt usutav, et Nikolai Kuznetsovi "ärrituse" vallandumine võis olla ajendatud üürileandjast kannatanu mittetavapärasest käitumisest (pean siinjuures kohaseks esile tuua, et süüdistava suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisiaktist (nr 17/29 40-lehel) nähtuvalt, on tema suhtes vaimse arengu pidurdatust diagnoositud juba alates
Prokuröri väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused
lg 1 koosseisu osas vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 10.1 Maakohus on põhjendanud miks tuleb Nikolai Kuznetsov temale inkrimineeritud kuriteos
lg 1 järgi õigeks mõista ning maakohus on viidanud selles osas nii õiguskirjandusele kui ka kohtupraktikale (IV kd, 119-119 pöördel). Apellatsioonis puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused, et süüdistatav Nikolai Kuznetsov tükeldas ja peitis laiba toimepandud mõrva varjamiseks. Kolleegium ei nõustu prokuröriga, et koht, kuhu süüdistatav inimkeha tükid viskas, ning tükkide viskamise asjaolud, kinnitavad, et süüdistatav on pannud toime laibarüvetamise. 10.2 Prokurör asus seisukohale, et süüdistatav visates surnukeha jäänused järvevette ehk avalikult kasutavasse veekogusse- Pae järve, kus inimesed käivad ujumas ja kalastamas ning järveäärsetel radadel sportimas, siis ei ole see surnukeha väärikas ega lugupidav kohtlemine, mistõttu on tegemist laibarüvetamisega. Sellega seonduvalt märgib kolleegium järgmist. Prokurör jätab täielikult tähelepanuta, et selline süüdistatava käitumine oli tingitud sellest, et varjata toimepandud kuritegu ja vältida karistust toimepandud tapmise eest ning selline süüdistatava käitumine ei olnud tingitud kavatsusest kohelda surnukeha ebaväärikalt ja lugupidamatult ehk panna toime laibarüvetamine. 10.3 Prokurör viitab ka ise, et süüdistatav Nikolai Kuznetsov võttis inimkeha jäänused kandevahenditest välja ja viskas vette, mistõttu lõi ta võimaluse nende tükkide hulpimiseks veepinnale, kaladele toiduks, loomadele kättesaadavaks ja ka inimestele nähtavaks. Prokuröri enda sellised väited kinnitavad pigem maakohtu järeldust, mitte prokuröri enda seisukohta. On ilmselge, et süüdistatava tahtlus, ei olnud see, et tükid hulbiksid veepinnal ja oleksid nähtavad inimestele, vaid süüdistatav lootis, et inimkeha jäänused vajuvad järvepõhja või hävitavad kalad inimkeha jäänused. Seda kinnitab ka asitõendi protokollist nähtuv, mille kohaselt on inimkeha jäänused leitud alles 16.06.2019, kuid tegu oli pandud toime 7.06.2019, mistõttu saab teha üheselt järelduse, et inimkeha jäänused ei olnud jäetud selliselt avalikku kohta, et need oleksid nähtvada juba järgmisel päeval kõrvalistele isikutele. Seejuures ei leitud 16.06.2019 sündmuskoha vaatluse käigus kõiki kehaosi ning osad kehaosad leiti alles täiendava sündmuskoha vaatluse käigus järve põhjast 26.06.2019 ja 18.07.2019 erinevatest 7 kohtadest. Ka on selge, et süüdistatav jättes inimkeha jäänused loomadele kättesaamiseks, lõi sellega olukorra, kus loomadel osutub võimalikuks hävitada inimkeha jäänused ja viia kehaosad üksteisest oluliselt kaugemale, mis raskendab hiljem omakorda kõigi kehaosade leidmist ja kuriteo jälgede tuvastamist. Kõik need süüdistatava tegevused inimkehaga toimusid vahetult peale tapmist ning sellised süüdistatava tegevused inimkehaga kogumis raskendasid kuriteo uurimist ja tõendite kogumist, s.h jäid paljud ekspertiisimääruses esitatud küsimused vastusteta, kuna kehaosad olid roiskunud, tükeldatud jms. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et prokuröri apellatsioonis toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja Nikolai Kuznetsovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks temale esitatud süüdistuses
11. Kolleegium ei nõustu kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides tooduga, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta toimepandule. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. 11.1 Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat reaalset vangistust kooskõlas
sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks.
lg 1 p 4 näeb ette karistusena kaheksa kuni kahekümneaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust. Maakohus on Nikolai Kuznetsovile mõistnud
11.2 Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat. 11.3 Maakohus on karistuse mõistmisel võtnud lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra. Seejärel on maakohus sanktsiooni määra vastavalt süüdistatava süüle suurendanud ning tuvastanud süüd kergendavad asjaolud ja raskendavate asjaolude puudumise ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse määra on maakohus korrigeerinud preventsioone silmas pidades. Kaitsja ja süüdistatav on jätnud tähelepanuta, et kuriteo koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Seega võib süü suuruse hindamisel võtta uuesti vaagimisele teo eriliselt 8 taunitavad asjaolud, mis omavad tähendust karistuse mõistmisel ning sellisena on maakohus seda ka käsitlenud. Kolleegiumil tuleb märkida, et süüdistatav pani tapmise toime isiku suhtes, kes istus diivanil ja mingit vastupanu ei osutanud, mistõttu antud juhul rünnati kaitsetut isikut, mis teeb Nikolai Kuznetsovi käitumise iseäranis taunitavaks. 11.4 Jätkuvalt kuritegude toimepanemine, s.h samalaadse kuriteo toimepanemine näitab üheselt, et süüdistataval on tekkinud karistamatuse tunne. Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range karistusmeetme kohaldamist. Isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks (vt nt RKKKo 3-1-1-13-11, p 9.1, 3-1-1-76-12, p 10). 11.5 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud kannatanu enda käitumist, mis vähendab süüdistatava süüd. Kohtupraktika kohaselt võib kannatanu provotseeriv käitumine sõltuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest olla käsitatav kergendava asjaoluna
Maakohus ei ole tuvastanud kannatanu sellist käitumist või provokatsiooni ning seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus, mis oleks kutsunud vahetult esile süüdistatava ründe ja oli seega kuriteo toimepanemise üheks ajendiks. Kaitsja poolt viidatud kannatanu käitumine (tarvitas alkoholi igapäevaselt, magas joobes olles üürniku toas ja nõudis süüdistatavalt raha) ei saanud ega võinud süüdistataval Nikolai Kuznetsovil kutsuda esile seisundit, millele ta seetõttu võis reageerida selliselt ning kaitsja poolt viidatud kannatanu tegevus ei õigustanud kindlasti süüdistatava poolt vastukaaluks sellise vägivalla (korduvad löögid haamriga pea piirkonda) kasutamist, millega saabus inimese surm. 11.6 Maakohus on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse
Kaitsja ei ole põhjendanud, miks tuleks apellatsioonis toodud asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) korduvalt lugeda karistusmäära vähendavaks asjaoluks. Kaitsja on märkinud ka apellatsioonis, et süüdistatav Nikolai Kuznetsov on aidanud kaasa menetlusele (ütluste seostamised olustikuga). Väärib märkimist, et kaitsja ei täpsusta apellatsioonis, milline konkreetne süüdistatava tegevus aitas kohtueelset uurimist edasi viia. Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd politseiga, uurijaga või prokuröriga ning nimetatud tegevus peab olema aktiivne, s.t ei piisa sellest, et isik ei tee asjaolude väljaselgitamiseks takistusi või annab asja kohta ütlusi, mis teiste tõenditega kinnitust leidnud. Aktiivne kaasaitamine peab aitama menetlejal kohtueelset uurimist edasi viia. Süüdistatava Nikolai Kuznetsovi ütlused (ütluste seostamine olustikuga) ei olnud sedavõrd määrava tähtsusega ehk kaalukad asja lahendamisel, mida lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. Süüdistatav on andnud ütlusi, et ta nägi ja teadis, et jääb kaamerate peale, siis on ilmselge, et kuriteo toimepanemise eitamine ei olnud mõttekas, kuna selle kohta oli menetlejal võimalik koguda tõsikindlad tõendid. Kolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et antud juhul ei ole süüdistatav Nikolai Kuznetsov aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, mistõttu ei esine karistust kergendavat asjaolu KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. 11.7 Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingile erandlikule asjaolule, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine Nikolai Kuznetsovi isikust tulenevaid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale
lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava 9 kuriteo eest karistus sanktsioonis sätestatud keskmises määras või alammääras. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Nikolai Kuznetsovi süüle ning selle vähendamiseks puudub alus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.