← Eesti

1-18-9060/40

Obsah (4)§ 121§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 19. august 2020 Kohtuasja number 1-18-9060 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Aleksandr Fjodorov (isikukood 396010

) § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti mõisteti A. Fjodorov süüdi

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti A.

Fjodorovile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra ehk 1 aasta ja 8 kuuni.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 8 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 17.

septembri 2015 otsusega mõistetud kandmata vangistus 2 kuud ja 23 päeva ning talle mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust. A. Fjodorovi karistusaeg algas

  1. veebruaril 2019 ja lõppeb
  2. detsembril
  5. juunil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  6. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. 1

(4)
  1. Viru Maakohus jättis
  2. juuli 2020 määrusega A. Fjodorovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. A. Fjodorovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Ka tema käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud seaduskuulekas. Nimelt on A. Fjodorovil viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivsena tõi maakohus välja, et vabanemise korral on A. Fjodorovil kindel elu- ja töökoht. Samas on isikul kinnipidamiskohas töötamisega probleeme. A. Fjodorov on nõus töötama vaid Eesti Vanglatööstuses. Ta ei soovi aga osaleda majandustöödel, kuna saadav tasu on liiga väike. Eeltoodu viitab maakohtu hinnangul subkultuursetele hoiakutele. Negatiivseks peab maakohus ka A. Fjodorovi võlgnevusi summas 6535,81 eurot ja seda eriti olukorras, mil isik on varasemalt kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi A. Fjodorovil on lähedastega head suhted, on tema tutvusringkonnas ka palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuna A. Fjodorov on tema lähedaste sõnul kergesti mõjutatav, suurendab taoliste isikutega suhtlemine temast lähtuvat retsidiivsusriski. Positiivseks pidas maakohus seda, et kinnipidamiskohas on A. Fjodorov läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. A. Fjodorovil on suure tõenäosusega probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Vanglas on tal diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus ja võimaliku tagasilanguse korral ei ole välistatud, et A. Fjodorov asub taas kuritegusid toime panema. Oluline on seegi, et A. Fjodorov vabastati
  3. juunil 2017 vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani uued kuriteod toime juba vastavalt
  4. juulil ja
  5. augustil 2017, s.o katseajal. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Fjodorovi isik, tema varasem elukäik ja toime pandud kuriteod ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.
  6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Fjodorovi kaitsja vandeadvokaat A. Liskmann-Getsu, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. A. Fjodorovi distsiplinaarkaristused ei näita, et viimane asub vabaduses kuritegusid toime panema. Kinnipidamiskohas sooritatud distsiplinaarrikkumised on tingitud subkultuursetest iseärasustest ja neid ei ole võimalik võrdsustada vabaduses toime pandavate süütegudega. A. Fjodorov on kinnipidamiskohas käitunud seaduskuulekalt ja on näidanud, et suudab vabaduses õiguspäraselt käituda. A. Fjodorovil on olemas kindel elu- ja töökoht, toetavad lähedased, ta ei tarvita enam alkoholi ega narkootikume, ta ei ole vangistuse ajal suhelnud vabaduses olevate kriminaalkorras karistatud isikutega ja tal puudub selleks ka edaspidine kavatsus. Kaitsja hinnangul on maakohus, otsustades A. Fjodorovi ennetähtaegse vabastamise üle, arvesse võtnud vaid tema varasemat elukäiku. Ühtlasi ei nõustu kaitsja maakohtuga selles, et A. Fjodorov võib vabaduses alkoholi ja narkootikume tarvitama hakata. Viimased andmed selle kohta on 1,5 aasta tagused. Ei ole korrektne teha nii vanade andmete põhjal järeldust, et vabaduses asub isik taas alkoholi ja narkootikume tarvitama. Kaitsja jaoks on arusaamatu seegi, miks ei ole iseloomustuses välja toodud, et A. Fjodorov on lapsepõlvest alates psühhiaatriahaiglas arvel ja tema suhtes on kriminaalmenetluses läbi viidud ka psühhiaatriline ekspertiis. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et A. Fjodorovi puhul on karistuse eesmärgid täidetud. Pole aru saada, millest järeldas maakohus, et süüdimõistetu asub vabaduses toime panema uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhooldustingimusi. Asjaolu, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ei anna alust kahelda tema valmiduses elada vabaduses seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtu seisukoht 6.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Viru Maakohus ei ole 2

(4)A. Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
  1. Hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles maakohus asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Muuhulgas pööras kohus vajalikku tähelepanu ka positiivsele: A. Fjodorovi poolt läbitud sotsiaalprogrammidele, vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolule ning toetavatele lähedastele.
  2. Vastupidiselt määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et A. Fjodorovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas. Nimelt on A. Fjodorovi puhul täitmata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a määrus nr 3-1-1-12-17, p 20) A. Fjodorov omab viit kehtivat distsiplinaarkaristust. Sedavõrd suur distsiplinaarrikkumiste arv viitab, et A. Fjodorovil on isegi range järelevalve tingimustes tõsiseid probleeme kehtivale korrale allumisega. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Fjodorov oleks suuteline ka käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma. Seda eriti pidades silmas, et A. Fjodorovit on juba varasemalt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta pani peagi pärast vabanemist toime uued kuriteod. Seega saab öelda, et A. Fjodorovil on raskusi ametnike korraldustele allumise ja temale määratud kohustuste täitmisega, mis muudab aga katseaja eduka läbimise kaheldavaks.
  5. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  6. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
  7. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12). Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses tooduga nagu oleks A. Fjodorovist lähtuv retsidiivsusrisk olematu.
  8. A. Fjodorov omab karistusregistri andmetel nelja kehtivat kriminaalkaristust. A. Fjodorovi poolt toime pandud teod on eriliigilised: kui alguses pani A. Fjodorov toime vargusi, siis käesolevat vangistust kannab A. Fjodorov avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Oluline on seegi, et käesoleva otsuse aluseks olevad teod pani A. Fjodorov toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, s.o eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud A. Fjodorovi ennetähtaegne vabastamine ja võimalus kanda karistust edasi vabaduses teda õiguskuulekuse suunas. Seda silmas pidades peaks A. Fjodorovi kuritegevusvaba elu tõenäosus olema eriti kõrge. Maakohus hinnangul see nii pole. Sama leiab ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Fjodorovi ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades A. Fjodorovi ükskõiksust kohustuste täitmise osas (vt käesoleva määruse p 8), tagaks teda ümbritsevate isikute ohutuse.
  9. Ka ei saa mööda vaadata A. Fjodorovi alkoholi ja narkootikumi tarvitamise harjumusest, mis on puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et A. Fjodorov pani viimased kuriteod toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest selgub, et A. Fjodorov tarvitas alkoholi regulaarselt ja suures koguses. Ühtlasi on A. Fjodorovil diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Enne vangistust tarvitas A. Fjodorov igapäevaselt kanepit, olles proovinud ka amfetamiini ja ecstasyt. Kuna isik viibib vanglas teistkordselt ja on varasemalt ka kriminaalhooldusel viibinud, on tema suhtes viidud läbi erinevaid sekkumisi, mõjutamaks tema suhtumist ja hoiakuid alkoholi ja narkootikumide osas. Sellest hoolimata on ta mõnuainete tarvitamist jätkanud ja pani joobes olles toime ka uued kuriteod. Sellest tulenevalt ei 3
(4)ole ringkonnakohus kaugeltki veendunud, et A. Fjodorov suudaks vabaduses alkoholist eemale hoida. Alkohol aga tingiks suure tõenäosusega uued kuriteod.
  1. Niisiis on A. Fjodorovi retsidiivsusrisk tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks liiga kõrge, mistõttu tuleb A. Fjodorovil jätkata karistuse kandmist vangistuses.
  2. Seega ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. juuli 2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.