lg 2 p 9 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Sille-Liisi Eving – isikukood 48903170345, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, töökoht xxx, xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sille-Liisi Eving
Süüdi tunnistada Sille-Liisi Eving
järgi ja mõista karistuseks vangistus neli kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristus kümme kuud vangistust.
Liisi Eving ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. heastab kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 20.03 eurot hiljemalt 15.09.2020.a; 8. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 alusel määrata Sille-Liisi Eving katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11-12.03.2020.a, s.o 2 päeva. Sille-Liisi Evingi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Sille-Liisi Evingilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu osutatud õigusabi eest summas 162 eurot riigituludesse. Kohustada Sille-Liisi Evingit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 86,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1038 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg 1 alusel varguste toimepanemise eest väheväärtusliku asja suhtes (teod toime pandud 19.02.2019 ja 17.08.2019), uuesti 26.11.2019 kella 16.24 paiku Tallinnas xx asuvas xxx teenindusjaamas tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduki xxx, reg-nr xxx, kütusepaaki 13,88 liitrit mootorkütust 95 miles Plus maksumusega 20,03 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Vargusega tekitas xxx-ile varalist kahju summas 20,03 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 11.03.2020 kella 03.13 ajal Tallinnas xx asuvas kaupluses xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx-ile kuuluvad järgmised kaubad: - lau- ja kulmuvärvid „Lavish“ maksumusega 9,65 eurot; - juukseklambrid maksumusega 0,99 eurot; - meeste spordisokid 3 paari maksumusega 7,95 eurot ja - ripsmetuši „Calorie 2000“ maksumusega 10,95 eurot. Võetud esemed peitis omale riiete alla, möödus kassadest ning jättis kauba eest tahtlikult tasumata summas 29,54 eurot. Süütegu jäi aga lõpule viimata, sest Sille-Liisi Eving peeti pärast turvaväravatest möödumist turvatöötaja poolt kinni. Seega oma tahtliku tegevusega Sille-Liisi Eving pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Samuti Sille-Liisi Evingit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest väärteokorras karistatud 02.09.2019 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 1 järgi (tegu toime pandud 22.07.2019), juhtis tahtlikult 24.09.2019 kella 17.42 ajal Tallinnas Mahtra tn 29 juures mootorsõidukit xxx, reg-nr xxx, ning 26.11.2019 kella 16.24 ajal Tallinnas Paldiski mnt 44 juures mootorsõidukit xxx, reg-nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selliselt rikkus Sille-Liisi Eving süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega oma tahtliku tegevusega Sille-Liisi Eving pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
3 Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sille-Liisi Evingi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.06.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sille-Liisi Evingi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 (kuus) kuud ning
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat karistust ning mõista liitkaristuseks vangistus 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.12.03.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 alusel jätta ärakandmisele kuuluv vangistus täielikult kohaldamata tingimusel, et Sille-Liisi Eving ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel on Sille-Liisi Eving kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel on Sille-Liisi Eving kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju 20,03 eurot hiljemalt 15.09.2020.
lg 2 p 21 alusel on Sille-Liisi Eving kohustatud katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid, CDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 162 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsetasu summas 32,40 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud 4 ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.