Obsah (9)

§ 187§ 407§ 444§ 174§ 162§ 165§ 175§ 177§ 178

2-19-17941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused 2 2-19-17941

1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja 05.11.2018.a laenulepingu nr xxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 4000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu (100 eurot). Laenulepingu punkti
2. kohaselt lepiti kokku intressimääraks 5% kuus. 05.11.2018.a sõlmis hageja kostjaga II kui käendajaga käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 05.11.2018.a laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 12 000 eurot. 05.11.2018.a sõlmis hageja kostjaga III kui käendajaga käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu alusel käendas kostja III 05.11.2018.a laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 12 000 eurot. 04.06.2019.a sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja laenulepingu nr 04/06/2019-2, mille alusel hageja andis kostjale täiendavalt laenu summas 2500 eurot. Laenulepingu punkti
3. kohaselt lepiti kokku intressimääraks 4% kuus. 04.06.2019.a sõlmis hageja kostjaga III kui käendajaga käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu alusel käendas kostja III 04.06.2019.a laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 5000 eurot. 04.06.2019.a sõlmis hageja kostjaga II kui käendajaga käenduslepingu nr xxxx (vt lisa 4). Käenduslepingu alusel käendas kostja II 04.06.2019.a laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 5000 eurot. 29.10.2019.a edastas hageja kostjatele 05.11.2018.a laenulepingu ülesütlemise avaldused, mille tulemusel muutus laenupõhiosa jääk sissenõutavaks 30.10.2019.a. 29.10.2019.a edastas hageja kostjatele 04.06.2019.a laenulepingu ülesütlemise avaldused, mille tulemusel muutus laenupõhiosa jääk sissenõutavaks 30.10.2019.a. Käesoleva seisuga ei ole kostjad laenulepingutest tulenevaid eelmärgitud rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud.
4. Käesoleva asja hagimaterjalid on kostjatele I ja III kätte toimetatud E-toimiku kaudu 10.02.2020.a. Kostjale II on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 01.02.2020.a. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust hagile esitanud.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

3. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jätab menetluskulud kostjate kanda

§ 162

lg 1 alusel.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude 3 2-19-17941 eest samuti solidaarselt. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot ja õigusabikulud summas 720 eurot (käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusabiteenust osutanud järgmiselt: • kliendiga kohtumine, suhtlemine 0:20 h; • kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs 0:40 h; • hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine, edastamine 4:00 h. Hagejale on õigusabuteenust osutatud tunnihinnaga 120 eurot/h (lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et antud kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb seetõttu menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ajakulu, mis kulus hagejal kahe eraldiseisva laenulepingu osas hagiavalduse koostamisele ning kõrvalnõuete arvutamisele. Lisaks ei saa teha etteheiteid hagejale õigusabiteenuse osutamisel kohaldatud tunnihinnale. Asjas tasutud riigilõiv 750 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjatelt hageja kasuks

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt menetluskuludena välja mõista riigilõiv 750 eurot ja esindajakulud 720 eurot (sh käibemaks;

§ 174lg 10).

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4