) § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peab hagejale hüvitama kahju, sest ei andnud hagejale üle kokkulepitud koguses juukseid (t.l. 5-6).
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, 2 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostja on tekitanud hagejale kahju müügilepingu mittekohase täitmisega 437,50 eurot (t.l. 64). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on nõustunud hagejale tekitatud kahju hüvitama (t.l. 5, 89). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 437,50 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 aluseid ei esine, siis jäävad menetluskulud seoses hagi osalise lõpetamisega hageja kanda ja kuna hagi ülejäänud osas rahuldab ja ülejäänud osas jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna menetluse lõpetamine 150 euro nõudes moodustab esialgsest hagihinnast 26 % ja hagi rahuldamine 437,50 euro nõudes 74 %, siis jätab kohus menetluskulud 26 % ulatuses hageja kanda ja 74 % ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 15.05.2020, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu kokku 371,12 eurot, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 587,50 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 125 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 125 eurot (t.l. 27-28). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja poolt õiguasabikulude olemasolule vaid arvetele viidates ei ole võimalik järeldada, kas hageja poolt tehtud kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud 246,12 euro ulatuses. Kohtu arvates ei saa kuidagi pidada põhjendatuks 5 euro tasumist kliendilepingu sõlmimise tasuna kui õigusabiteenuse osutamist käesolevas menetluses (t.l. 10). Samuti ei ole mõistlik arvata, et hagejal oli põhjendatud 22.04.2019 tarbijakaitseametisse pöördumine, millele kulus hageja esindajal 1 tund ja kirjavahetuse pidamine kostjaga ja kostjale kohtuvälise maksegraafiku koostamine 30.04.2019 1,5 tundi, kui kulu, mis oleks seotud käesoleva menetlusega (t.l. 11). Lähtudes eeltoodust ei ole hageja esindaja osutatud õigusteenusele kulunud 246,12 euro ulatuses tehtud kulutusi käesolevas asjas põhistatud, mistõttu ei ole ka kohtul võimalik tuvastada, kas need on olnud vajalikud kulud. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu 125 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ja ka kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulu. Seega on kostja menetluskuludeks 0 eurot. Võttes arvesse kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 92,50 eurot (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.