← Eesti

2-19-126787/14

Obsah (7)§ 630§ 442§ 187§ 162§ 174§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-19-126787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtlk 21-27)

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS G4S Eesti (hageja) ja Valdo Pälli (kostja) vahel XX.XX.XXXX . a turvateenuse osutamise leping nr XXX . Kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 15 kalendripäeva jooksul. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,065% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Viivisearvestus on arvepõhine.
  2. Kostja on rikkunud lepingus kokkulepitud teenustasu maksmise kohustust. Kostjale väljastati 03.12.
  3. a pretensioonkiri, milles anti aega võlgnevuse tasumiseks kuni 11.12.
  4. a. Leping lõpetati üldtingimuste p 5.5 alusel võlgnevuse tõttu 21.12.2018 a. Kostja on rikkunud lepingut ka seadmete tagastamisega viivitamisel. Lepingu tingimuste p 2.2.8 alusel kohustus kostja seadmed tagastama kolme kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest. 21.12.
  5. a informeeriti kostjat hageja poolsest lepingu lõppemisest võlgnevuse tõttu. Seega oleks kostja pidanud seadmed tagastama hiljemalt 27.12.
  6. a.
  7. 21.01.
  8. a õnnestus hagejal kostja objektilt osaliselt valveseadmed demonteerida. Tagasi ei olnud võimalik võtta ühte andurit (maksumusega 51,60 eurot), kuna andur ei olnud kompaktne (anduri kaane kinnitusklamber oli katkine). Seadmete tagastuse järgselt kohustub kostja lepingu p 3.4 alusel tasuma lepingu lõpetamise tasu kuue kuutasu summa ulatuses, kuna leping lõpetati kostja poolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu. Antud kohustusega on ka kostja enda poolt 16.12.
  9. a esitatud maksekäsu kiirmenetluse vastuväites nõustunud.
  10. Hageja on seadmete väärtuse arvet nr XXX vähendatud ning tasumisele kuulub 387,06 eurot (seadmete väärtus 1495,27 eurot – demonteeritud seadmed summas 1443,67 eurot = 51,60 eurot + lepingu p 3.4 alusel kuue kuu kuutasu tasumise kohustus lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest, ehk kuutasu 55,91x6). Seisuga 28.01.
  11. a on kostjal maksetähtaja ületanud arveid summas 534,94 eurot, millele lisanduvad viivised 126,15 eurot.
  12. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 534,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 126,15 eurot ning täiendavalt viivise 0,065% päevas põhinõudelt hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast (s.o 29.01.
  13. a) alates kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtlk 73)
  14. Kostja tasus igakuised maksed hilinemisega, kuna oli pikalt haiguslehel. Iga kord maksete hilinemisega saadi hagejaga kokkuleppele. Viimase maksega ei saanud kokkuleppele. Kostja igakuine sissetulek on töövõimetustoetus 235 eurot, millest 50% on broneeritud kohtutäituri poolt. KOHTU SEISUKOHT
  15. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
  16. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel oli XX.XX.XXXX . a sõlmitud tähtajatu leping nr XXX (dtlk 29) koduvalve teenuse osutamiseks aadressil XXX .
  17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
  18. Lepingu lahutamatuks osaks olevate lepingu üldtingimuste (dtlk 32) p 3.1 ja 3.2 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele.
  19. Hageja on esitanud kostjale järgmised arved: XX.XX.XXXX. a nr XXX summas 55,91 eurot (dtlk 42), XX.XX.XXXX. a nr XXX summas 55,91 eurot (dtlk 43), XX.XX.XXXX. a nr XXX summas 55,91 (dtlk 44) ja XX.XX.XXXX. a nr XXX summas 1495,27 eurot (dtlk 2 45) ning kreeditarved XX.XX.XXXX. a nr XXX summas -19,85 eurot (dtlk 46), millega on krediteeritud arvet nr XXX ja XX.XX.XXXX. a nr XXX summas – 1108,21 eurot (dtlk 47), millega on osaliselt krediteeritud arvet nr XXX.
  20. Lepingu üldtingimuste p 5.5 järgi võib hageja lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui kostja viivitab teenuse eest tasumisega rohkem kui 30 kalendripäeva. Hageja on kostjale võlgnevuse kohta edastanud 01.11.
  21. a meeldetuletuse (dtlk 33), 19.11.
  22. a võlateatise (dtlk 34) ja 03.12.
  23. a pretensioonkirja (dtlk 36), milles on teavitanud, et võlgnevuse tasumata jätmise korral lõpetab alates 11.12.
  24. a lepingu. Hageja on kostjaga sõlmitud lepingu lõpetanud (dtlk 31) 21.12.
  25. a. Kostja võlgnevuse tõttu oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud leping p 5.5 alusel ühepoolselt lõpetada.
  26. Teenuse tingimuste (dtlk 30) p 2.2.8 järgi kohustus kostja seadmed tagastama kolme kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest ning p 2.2.9 järgi tasuma mitte töökorras oleva seadme eest hinna, mis on võrdne uue samaväärse soetamiseks tehtavate kulutustega. Seadmed (v.a üks liikumisandur, millel oli kaanekinnituse naga murtud) on hagejale ja võtmed on kostjale üleantud 21.01.
  27. a (dtlk 39-41). Kostja kohustus teenuse tingimuste p 3.4 järgi tasuma lepingu lõpetamise tasu kuue kuutasu ulatuses, kui leping lõpetatakse enne kliendikohustusperioodi. Lepingu järgi oli kliendikohustusperiood 36 kuud.
  28. Hageja poolt esitatud arved koosnevad igakuisest valveteenuse tasust perioodi 01.10.
  29. a kuni 21.12.
  30. a eest kogusummas 147,88 eurot, seadme väärtusest (p 2.2.9) summas 51,60 eurot ja lepingu lõpetamise tasust enne kliendikohustusperioodi lõppu (p 3.4) summas 335,46 eurot, kokku summas 534,94 eurot.
  31. Kuna kostja on lepingut rikkunud on hagejal õigus nõuda eelnimetatud arvete alusel tekkinud võlgnevuse tasumist. Kostja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlana 534,94 eurot.
  32. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  33. Lepingu üldtingimuste p 3.3.2 järgi on viivis kolmekordses seadusjärgses viivise määras tähtaegselt tasumata summast ning hageja on arvestanud viiviseid seisuga XX.XX.XXXX. a arve nr XXX eest summas 83,53 eurot, arve nr XXX eest summas 9,59 eurot, arve nr XXX eest summas 15,95 eurot ja arve nr XXX eest summas 17,08 eurot, kokku 126,15 eurot. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista täiendavalt viivise alates 29.01.
  34. a määraga 0,065% päevas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 alusel. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine on põhjendatud.

  1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 661,09 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 534,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest summas 126,15 eurot ning täiendavalt viivise 0,065% päevas põhinõudelt alates 29.01.
  2. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 19.

§ 162lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

20.

§ 174

lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3

  1. Menetluskulu nimekirja (dtlk 63-64) kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 66,60 eurot + hagimenetluses 108,40 eurot) ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot koos käibemaksuga.
  2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 788 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
  3. Kohus, lähtudes

§ 175

lg-st 1, arvestades nõude suurust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tunni ulatuses summas 180 eurot koos käibemaksuga (2 tundi x 90 eurot).

  1. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta s.o summas 150 eurot.
  2. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 325 eurot (175 eurot riigilõiv + 150 eurot lepingulise esindaja kulu).
  3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.