KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15393 Tsiviilasi M S hagi E K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 4167 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M S (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: M S (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: E K (elukoht xxxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
- Välja mõista E Klt igakuiselt elatis summas 288 eurot M S kasuks alates 03.10.2019, kuni M S täisealiseks saamiseni (s.o 02.03.2033).
- Välja mõista E Klt tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.08.2019 kuni 02.10.2019 summas 594,58 eurot M S kasuks.
- Elatise summad kanda igakuiselt kuu
- kuupäevaks M S arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „Lapse elatis“.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on M S (hageja) M S ja E K (kostja) laps. Kostja ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja igakuised vajalikud kulutused ülalpidamiseks moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 926 eurot, s.h eluasemekulud 146 eurot, kulutused toidule 175 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, kulutused tervishoiule 65 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, muud vältimatud püsikulutused (lapse huviringid) 70 eurot, lasteaed 160 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse alates 01.08.2019 kolme kuu eest summas 1389 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 463 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte postiga. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. Hageja on palunud välja mõista elatist käesoleval juhul suuremas summas kui seaduses sätestatud miinimum. Kohus on hagejale enne menetlusse võtmist selgitanud, et kui hageja soovib elatist suuremas summas, kui miinimum, siis tuleb oma kulutusi tõendada. Hageja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte. Kohtu hinnangul ei ole hageja viidanud konkreetselt milliseid asjaolusid esitatud pangakonto väljavõttega konkreetselt hageja tõendada soovib. Kohus leiab, et hageja kulud on osaliselt ülepaisutatud ja tõendamata. Kohus peab järgnevalt vajalikuks seega anda oma hinnang igakuiste kulude suuruse põhjendatusele. Eluasemekulude kohta selgitab kohus järgnevat. Vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude 2 kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Nimetatud kulutused nähtuvad ka hageja poolt esitatud konto väljavõttest. Seega on eluasemekulud põhjendatud ja usutavad 146 euro ulatuses. Hageja on märkinud söögikuludeks 175 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas on märgitud suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hageja ei ole välja toonud, et ta peaks jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks lugeda 120 eurot. Hageja on välja toonud transpordikulu 100 eurot. Kohtu hinnangul on usutav, et last on vajalik viia autoga ka lasteaeda, huviringi ning teatud bensiinikulu sellega kaasneb. Samas on 100 eurot kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks kuluks 20 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lapsel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Samas peab kohus arvestama ka asjaoluga, et paljud tervishoiuteenused on lastele tasuta. Kohtu hinnangul on seega mõistlik kulutus tervishoiule 20 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja peaks tarvitama iga kuu kalleid retseptiravimeid. Hügieenitarbed 10 euro ulatuses on kohtu hinnangul mõistlik ja eluliselt usutav. Samuti on üldtuntud asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas tuleb arvestada, et poodides on leitavad erineva hinnaklassiga riided ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Seega peab kohus mõistlikuks garderoobikuluks 70 eurot. Kohtu hinnangul võivad lapse igakuised kulud hõlmata ka huviringikulusid. Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (hobid, trennid) lapsele kasulik ning arendav. Seega ei saa seda kulu pidada iseenesest ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on hageja huviringikulu summas 70 eurot mõistlik ja usutav. Lasteaiakulud summas 160 eurot on kohtu hinnangul samuti ülepaisutatud. Kohatasu xxxx on ca 70 eurot, millele lisandub toidukulud ca 2 eurot päevas. Kohus peab seega mõistlikuks kuluks 120 eurot. Kohus arvestab, et lisaks kohatasule ja toidukulule võib lisanduda lasteaiakulule ka aegajalt nt teatrietenduse kulud. Hageja ei ole tõendanud suuremate kulude olemasolu. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 576 euro ulatuses, millest ½ on 288 eurot, mis on ligilähedane seaduses sätestatud miinimumiga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt, s.o summas 288 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 288 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise alates 01.08.2019 kolme kuu eest summas 1389 eurot. Kohtu hinnangul on tagasiulatuva elatisnõude välja mõistmine põhjendatud osaliselt. Hagi on kohtusse esitatud 03.10.2019, mistõttu on tagasiulatuva elatise nõudeperioodiks 01.08.2019-02.10.
- Seega on tagasiulatuva elatise põhjendatud suuruseks 594,58 eurot (augustis 288 eurot, septembris 288 eurot ja oktoobri 2 päeva eest 18,58 eurot). 3 Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda tulenevalt TsMS §-st 163 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4