← Eesti

2-20-9844/7

Obsah (16)§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 135§ 148§ 168§ 170§ 205§ 208§ 33§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Harju Maakohus Andres Suik 10.08.

§ 209

lg 2);  esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

);  koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2);  koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3);  avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

);  rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1);  koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1);  esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3);  esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1);  andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

 Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²). MENETLUSE KÄIK

  1. D K (avaldaja) esitas 08.07.2020 kohtule avalduse FORMAG AGENCY OÜ (puudutatud isik) sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku osanik xxx (välisriigi registrikood xxx). Inglismaa ja Walesi äriregistri väljavõtte kohaselt on puudutatud isiku osanik kustutatud registrist alates 22.01.
  2. Seega ei ole alates 22.01.2019 puudutatud isikul osanikku ja ühing tuleks sundlõpetada.
  3. Kohus jättis avalduse 06.08.2020 määrusega ja kohustas avaldajat esitama vastused kohtu küsimustele ja avaldaja e-posti aadressi. Avaldaja esitas 07.08.2020 vastused kohtunõudele.
  4. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku likvideerijaks. Avaldaja on puudutatud isiku juhatuse liige, tal on kõrgharidus ärijuhtimise valdkonnas ja ta on osanik ning juhatuse 2

(5)2-20-9844 liige teistes ettevõttetes ning seega on ta võimeline ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Avaldaja on nõus täitma likvideerija kohustusi tasu nõudmata. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus otsustab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
  2. Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab, et puudutatud isik tuleb sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija.
  3. TsÜS § 40 lg 1 p 4 näeb ette, et juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40 lg 3 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Õiguskirjanduses on selgitatud, et nimetatud sundlõpetamise alus hõlmab kõiki neid juriidilise isiku sisemise struktuuri ja organisatsiooni mittevastavusega seotud juhtumeid, mille osas puudub seaduses eraldi sundlõpetamise alus. Silmas on peetud ühtlasi mittevastavust nendele seadusest tulenevatele nõuetele, mis on suunatud avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitsele (nt kapitalinõuded kapitaliühingutele, seadusega sätestatud organite olemasolu jms) (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Tallinn 2010, lk 166). TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 135

lg 1 järgi on osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.

§ 148

lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

§ 168

sätestab osanike pädevuse ning

§ 170

lg 1 I lause näeb ette, et osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisil.

  1. Äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isiku osanik xxx (välisriigi registrikood xxx). Avaldaja on esitanud kohtule dokumendid, millest nähtuvalt on xxx Inglismaa ja Walesi äriregistri väljavõtte kohaselt kustutatud (sundlõpetatud) 22.01.2019 (dtl 8, 13-16). Seega puudub osaühingul osanik ning osaühing ei vasta seaduse nõuetele.
  2. Avaldaja on avalduses märkinud, et puudutatud isik ei ole tegutsev äriühing, puuduvad võlad võlausaldajate ees, samuti vara ja rahalised vahendid (pangakonto on suletud). Ühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on tegemist püsivalt mittetegutseva ühinguga, mistõttu on tsiviilkäibe huvides, et äriühing kohtumäärusega lõpetatakse ja registrist kustutatakse. 9.

§ 205

sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. 10. Kohus määrab likvideerijaks täitma D Ki. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Avaldaja esitas kohtule 10.08.2020 andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta, mis võimaldavad eeldada, et ta suudab likvideerimise 3

(5)2-20-9844 vajalikul tasemel läbi viia. Samuti ei kaasne avaldaja likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid D Ki likvideerijateks nimetamise.
  1. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et sellest tulenevalt ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.
  2. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

§-s 209 –

  1. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
  2. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.
  3. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
  4. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
  5. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (

§ 208

lg 2).

§ 33lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Ts

MS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas

§ 204

lgga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral 4

(5)2-20-9844 likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel. 17. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse määratud likvideerija (TsMS § 606 lg 2, TsMS § 629 lg 5). / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.