← Eesti

2-19-100880/39

Obsah (12)§ 177§ 442§ 429§ 5§ 436§ 230§ 231§ 495§ 468§ 162§ 168§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-100880 Tsiviilasi X Xe hagi

§ 177lõikele 2.

Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse 2-19-100880 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 11.01.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 10.09.2019 harju Maakohtule hagiavalduse paludes välja mõista kostjalt Z X hageja X Xe kasuks tema ülalpidamiseks alates lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o. kuni 04.04.2033.a.) igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (avalduse esitamise ajal 270 eurot kuus). Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - Hageja vanemate kooselu lõppes 2016.a jaanuaris, millest alates elab hageja koos emaga; - Vanemate lahkumineku järgselt tasus kostja mõnel korral hageja ülalpidamiseks elatist sularahas summas 50-100 eurot kuus, kuid alates maist 2018.a on elatise maksmine täielikult peatunud; - Kostja kandis perioodil september 2017-detsember 2018 hageja lasteaiakulusid summas 62 eurot kuus; alates jaanuarist 2019.a kannab kõiki hagejaga seotud kulutusi (sh lasteaiakulu) hageja seaduslik esindaja; - Hageja on esile toonud oma kulud koos hageja seadusliku esindaja kuludega, mis moodustavad kokku igakuiselt ca 1300 eurot; hageja seadusliku esindaja sissetulek on koos riikliku lapsetoetusega ca 1085 eurot kuus; puudujääva vahe kompenseerivad hagejale ja tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja elukaaslane ja vanemad; - Kostja on andnud korduvaid suusõnalisi lubadusi hageja toetamise osas, kuid pole nimetatud lubadusi täitnud. Vastusena kostja vastuväitele märkis hageja järgmist: - Kostja väide selle kohta, et vanemate vahel on sõlmitud Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist M Õ juures suhtluskorra kokkulepe, millest lähtuvalt elab hageja kuu lõikes võrdselt nii ema kui isa juures ja hagejaga seotud kulutused on seeläbi jagatud vanemate vahel võrdselt, ei vasta tõele. Nimetatud kokkuleppe sisuks oli suhtluskorra määramine ainult maiks 2019.a ning sellest lähtuvalt viibis hageja kostjaga 8 päeva ning hageja seadusliku esindajaga 22 päeva. Elatise suuruse ja tasumise osas kokkulepet antud dokument ei sisaldanud. Lisaks ei allkirjastanud hageja seaduslik esindaja mõjuva põhjuse tõttu nimetatud kokkulepet; 2

(7)2-19-100880 - Tõele ei vasta kostja väide, et hageja elab kostja juures igakuiselt 15 päeva. Hageja on kostja juures igas kuus keskmiselt 6-8 päeva ja hageja seadusliku esindaja juures 22-24 päeva. Ajal, mil hageja viibib kostja juures, kannab kostja hageja vahetud ülalpidamiskulud (kulu toidule) ning soetab vahel hageja tegelikku vajadust mittearvestava riideeseme või mänguasja. Hageja esitas 28.01.2020 hagi tagamise avalduse, milles palus kohut tagada hagi selct, et kohustatakse kostjat tasuma kohtumenetluse ajal igakuist elatist summas 292 eurot. Hageja viitas järgmistele asjaoludele: - Kostja ei ole alates 2018.a maikuust hagejale elatist andnud ning kogu kostjapoolne abi seisneb 4-5 korda kuus hageja vahetus ülalpidamises (toidukulude kandmises) ajal, mil laps viibib suhtluskorra alusel kostja juures; - Kostja tahtliku menetlusdokumentide vastuvõtmisest hoidumise tõttu on kohtuasja menetlemine veninud rohkem kui aasta ning kogu selle aja vältel ei ole kostja andnud hageja ülalpidamiseks elatist; - Kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust hageja suhtes alates maist 2018.a. Kostja on andnud katteta lubadusi elatise tasumise osas ja sellest tulenevalt on oht, et kostja ei hakka ülalpidamiskohustust ka edaspidi täitma; - Hageja arvates on hagi tagamise taotluse esitamine põhjendatud, kuivõrd selle alusel on hageja seaduslikul esindajal võimalik saada hageja ülalpidamiseks riiklikku elatisabi. Kohus lahendas hagi tagamise taotluse 29.01.2020 määrusega, jättes taotluse rahuldamata. 12.06.2020 esitas hageja seisukoha, milles tõi välja järgmised asjaolud: - 17.04.2020 jõustus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-15469, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures kaks korda kuus iga paarisnädala pühapäeva päeval alates 15:00 kuni kolmapäeva hommikul 08:30ni. Eelpooltoodust lähtuvalt veedab hageja kostjaga 6 päeva kuus (ca 20% ajast); - Ajal, mil hageja viibib kostja juures, ei vähene hageja seadusliku esindaja poolt kantavad püsikulud hageja ülalpidamiseks (lasteaiakulud, riided, jalanõud, hügieenitarbed, valdav osa eluasemega seotud püsikuludest); - Hageja nõustub vähendama elatisenõuet lähtuvalt asjaolust, et hageja viibib kuuel päeval kuus kostjaga 60 euro ulatuses (292 eurot: 30 x 6 päeva), paludes kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 232 eurot kuus. 06.07.2020. a seisukohas tõi hageja välja, et tegi kostjale kompromissettepaneku, millele kostja tähtaegselt ei vastanud ning kinnitas, et hageja jääb nõude juurde välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis summas 232 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest 10.09.2019. 2. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse raames määruskaebuse, milles vaidles nõudele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: - Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel on sõlmitud 27.03.2019 suhtluskorra kokkulepe, millest lähtuvalt elab hageja igakuiselt võrdselt hageja seadusliku esindaja ja kostja juures, kes kannavad hageja ülalpidamisega seotud kulud vastavalt sellele, kelle juures hageja kulu tekkimise hetkel viibib. - Eelpooltoodust lähtuvalt ei pea kostja põhjendatuks elatise väljamõistmist, kuivõrd ta annab lapsele ülalpidamist vahetult. 3
(7)2-19-100880 Kostja hagivastust ega omapoolset seisukohta tähtaegselt ei esitanud ega ole esitanud ka muid sisulisi väiteid peale määruskaebuses esitatud väidete. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4.

§ 442

lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõttect poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja taotlus osact hagist loobumiseks. Hageja on soovinud hagist loobuda elatisenõudes perioodi eest 11.01.2019 - 09.09.

  1. a ning alates 10.09.
  2. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 232 eurot ületavas osas. Hageja on selgitanud, et kuivõrd poolte vahel sõlmiti kohtus kompromiss suhtluskorra alusel alles 05.03.2020, ei ole põhjendatud elatist nõuda kogu miinimummäära ulatuses, vaid arvesse tuleb võtta ka kostjaga koos veedetavat aega. Samuti on hageja selgitanud, et loobub ka maksekäsust alates elatise nõudmisest, sest see paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ja ei täidaks oma eesmärki.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Seega võtab kohus hagist loobumise vastu, see pole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. 5.

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Hageja rahace sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada. 4

(7)2-19-100880 8. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja on väitnud, et kostja on tema isa ja esitanud sünnitunnistuse tõendamaks sama. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on esimene eeldus täidetud. 9. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hageja oli hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18-aasta vana. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on ka teine eeldus täidetud. 10. Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu osas saab lähtuda eeldusest, et hageja vajadused on seaduses sätestatud alammääras, kuivõrd hageja ei nõua elatist seda ületavalt (PKS § 101 lg 1). Kostja ei ole esitanud asjaolusid või väiteid, mis selle ümber lükkaks. Täiendavalt on vajalik välja selgitada, kas ja kui suures ulatuses on kostja rikkunud kohustust ülalpidamist anda. Hageja on välja toonud, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust ning hageja on täielikult oma ema C Ci ülalpidamisel. Kostja toob maksekäsu kiirmenetluses esitatud määruskaebuses välja, et täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust viidates asjaolule, et vastavalt hageja seadusliku esindaja ja kostja vahece suhtluskorra kokkuleppele, mis sõlmiti 27.03.2019 Kristiine linnaosavalitsuses, viibib hageja igakuiselt pool ajast hageja seadusliku esindaja ja pool ajast kostja juures, kes täidavad ülalpidamiskohustust hageja suhtes vahetult. Kuigi kostja hagile ei vastanud, peab kohus sellega arvestama hagimenetluses

§ 495alusel.

Hageja on nimetatud kokkuleppe osas märkinud, et kokkulepet hageja seaduslik esindaja ei allkirjastanud, kokkulepe hageja viibimiskoha osas oli sõlmitud vaid üheks kuuks ning kokkuleppest lähtuvalt ei olnud hageja viibimiskoht jagatud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel võrdselt, vaid kokkuleppest tulenevalt oli hageja kostja juures

  1. a mais 8 päeva ning hageja seadusliku esindaja juures 22 päeva (esitades ka tõendina allkirjastamata kokkulepe). Elatise suuruse või tasumise osas kokkulepet antud kokkulepe ei sisaldanud. Täiendavalt selgitas hageja, et hageja on kostja juures kuus keskmiselt 6-8 päeva ja hageja esindaja juures keskmiselt 22-24 päeva. Täiendavalt märkis hageja, et alates 05.03.
  2. a kohtumäärusest on hageja viibinud kostja juures 6 päeva kuus, v.a eriolukorra ajal, millal hageja ei viibinud ühel kuul kostja juures, esitades ka vastava määruse. Kohus andis kostjale võimaluse esitada omapoolsed asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et hageja viibib kostja juures rohkem aega. Kostja seda ei teinud, mistõttu pole kostja tõendanud, et osaleb hageja vahetus ülalpidamises suuremal määral kui on omaks võtnud hageja. Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid, millest nähtuks lisaks vahetule ülalpidamisele täiendavate hageja ülalpidamisega seonduvate kulude kandmine kostja poolt. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (RKTKo 3-2-1-165-13, p 13; RKTKo 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.3). Hageja on esitanud asjaolud, et hageja emal tuleb kanda olenemata hageja kostja juures viibimisest suhtluskorra alusel lasteaia kulud, mis 5

(7)2-19-100880 on u 63 eurot igakuiselt, esitades selles osas ka tõendid. Samuti on hageja selgitanud, et kannab olenemata kostjaga aja veetmisest ka kulusid riietele ja jalanõudele. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kommunaalkulud ja hügieenitarvete kulud tekivad eelduslikult mõlemal vanemal lapsega aja veetmisel. Seega olenemata sellest palju aega veedab laps kostjaga, tuleb hageja emal kanda ka kulud lasteaiale ja lapse riietele ja jalanõudele, seega ei saa seaduses sätestatud kogu miinimummäärast võtta veedetud aja proportsiooni, vaid sealt tuleb eelnevalt maha lahutada ka kulud lasteaiale ja lapse riietele ja jalanõudele (12.06.
  1. a seisukoha lisad). Täiendavalt on hageja märkinud, et eriolukorra tõttu vabastati küll lasteaiatasust, kuid eriolukorra ajal ei viibinud laps ka kostjaga. Kostja pole sellele vastuväidet esitanud. Hageja nõuab elatist 232 eurot, mis on 86% miinimummäärast
  2. a ja 79% miinimummäärast
  3. a ehk võtnud arvesse aega, mille hageja veedab kostjaga, samas arvestades et osad kulud tuleb hageja emal olenemata kostjaga koosveedetud ajast kanda. Seega on elatisenõudes arvestatud asjaoluga, et suhtluskorra alusel viibib kostja hagejaga. Kostja ei ole esile toonud tõendeid, mille alusel saaks kohus leida, et elatist tuleks veel väiksemas määras välja mõista põhjusel, et kostja peab hagejat suuremas osas üleval. Kostja pole ka tuginenud asjaolule, et ta oleks elatist maksnud rahas. Seega saab kohus tuvastada, et kostja on hageja poolt nõutavas ulatuses, s.o 232 eurot kuus (kus on ka arvesse võetud, et hageja viibib kostja juures suhtluskorra alusel), rikkunud ülalpidamise kohustust.
  4. Neljanda eelduse osas toob kohus välja, et kuni
  5. a vanuse lapse puhul lähtutakse abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hageja on välja toonud, et ta on valdavalt oma ema ülalpidamisel ning kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega on neljas eeldus täidetud.
  6. Kostja ei ole muid vastuväiteid hagile esitanud.
  7. Eelpooltoodust lähtuvalt on täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks ning kostjalt tuleb alaealise hageja kasuks välja mõista elatis 232 eurot kuus alates hagi esitamisest.
  8. Kuivõrd hageja märkis, et alates
  9. a juunikuust huviringide kulusid hageja ema ei kanna, ei oma tähendust nimetatud tõendid, sest nõue on alates
  10. a septembrist. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud isadusele, ei oma ka sünnitunnistus tõendina tähtsust.
  11. Hageja taotlusel tuleb kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord resolutsioonis märgitud tingimustel.
  12. Elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (

§ 468lg 3).

Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis ulatuses on otsuse viivitamatu täitmine hädavajalik. Üldjuhul ei ole otsused viivitamata täidetavad ning selleks tuleks hagejal selgitada ja tõendada, mis osas on vajalik otsuse viivitamatu täitine. Kohus on jätnud 29.01.2010. a määrusega rahuldamata ka hageja taotluse hagi tagamiseks, leides et hageja pole toonud kohtu ette asjaolusid, et on hädavajalik elatise määramine enne lõpplahendit. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine 17.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad rahuldatud nõude osas menetluskulud kostja kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5). Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud 232 eurot ületavas osas mh seetõttu, et vanemad sõlmisid kompromissi suhtluskorra osas, mille 6

(7)2-19-100880 alusel hageja hakkab veetma osa ajast koos kostjaga. Seega ei oli loobumise alus mh poolte kokkulepe, mistõttu ei oleks õiglane jätta menetluskulusid loobutud osa tõttu osact alaealise hageja kanda. Samuti on iseenesest hagejal õigus nõuda elatist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kuid hageja on vastutulekuna kostjale, et mitte panna teda raskesse olukorda, sellest loobunud kostja kasuks. Seega ei oleks õiglane ka sellega seonduvalt menetluskulusid jätta alaealise hageja enda kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 18. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

§ 177lõikele 2.

Hageja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, sh esitades kulu ka otsusega tutvumise eest. Kohus ei saa menetluskulusid kindlaks määrata, sest kohus peab menetluskulude nimekirja kätte toimetama ka kostjale. 19.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.