) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. See säte kohaldub (koosmõjus
II lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu 01.11.2017 määrus kohtuasjas nr 2-172426, p 11).
lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi
Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab
lg 5 II lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 03.04.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).
lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 16.06.2020 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: märkida selged nõuded; märkida nõude aluseks olevad asjaolud; märkida ja esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates ka, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus on püüdnud toimetada hagejale käiguta jätmise määrust kätte e-toimiku kaudu alates 16.06.2020. 19.06.2020 saatis kohus määruse hagejale tema avaldatud e-posti aadressil. 25.06.2020 saatis kohus määruse hagejale tema avaldatud e-posti aadressil, märkides, et loeb kirja
järgi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui hageja ei kinnita kirja kättesaamist varem.
lg 2 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Hageja ei ole määruse kättesaamise kohta kinnitust saatnud. Seega tuleb lugeda määrus kättetoimetatuks
Hagejal tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 15.07.2020. Hageja ei ole hagiavalduses toodud puudusi kõrvaldanud, eelkõige ei ole ta esitanud selget nõuet (millise summani ja mis ajast alates ta elatise vähendamist taotleb) ega hagi aluseks olevaid asjaolusid (mis on võrreldes eelmise lahendiga muutunud ja annab alust elatist taotletavas ulatuses vähendada). Hagi tuleb jätta
lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata ning tagastada
3.
Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.