Obsah (4)

§ 207§ 203§ 199§ 121

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1170 Haldusasi Sergei Kostini kaebus

) § 121 lg 2 p 21 alusel ning jättis määruskaebuse esitaja taotlused menetlusabi andmiseks ning tõendite väljanõudmiseks läbi vaatamata. Kohtupraktikas on alates Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 20.10.

1. a otsusest nr 7334/13 (Muršić vs. Horvaatia) kambri põrandapinna arvutamisel ja selle piisavuse hindamisel lähtutud järjepidevalt järgnevatest põhimõtetest: • WC pindala ei arvestata kambri üldise pindala sisse (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-15-17, p 12 ning seal viidatud kohtupraktika); • mööblialust põrandapinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
3. a otsus asjas nr 3-3-1-95-16, p 12); • kui kaebaja viibis tingimustes, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli rohkem kui 3 m2, tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK artikli 3 nõuetele vastavust hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega (viidatud otsus nr 3-3-1-15-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Halduskohus lähtus ka käesolevas asjas eelviidatud kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetest. Viru Vangla selgitustest lähtuvalt viibis määruskaebuse esitaja vaidlusalusel perioodil kambrites, kus oli ühe kinnipeetava kohta põrandapinda umbes 4 m
4. Halduskohtul puudub alus kahelda, et mööbliesemete paiknemisel seinte ääres saab kambris tavapärasel viisil liikuda. Kuna määruskaebuse esitaja viibis tingimustes, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli selgelt rohkem kui 3 m2, ei saa üksnes kambri pindalast järeldada määruskaebuse esitaja õiguste rikkumist. Määruskaebuse esitaja on nii kaebuses kui ka kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses märkinud kahjunõude alusena üksnes kambri põrandapinna. Halduskohus leidis, et kaebaja õigusi ei ole praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ühtlasi ei pea halduskohus hüvitamisnõude rahuldamist tõenäoliseks. Kohus ei pea vajalikuks lahendada sisuliselt kaebust, mille rahuldamine oleks tulenevalt kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetest äärmiselt ebatõenäoline. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. Määruskaebuse esitaja esitas 06.07.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja soovib halduskohtu määruse tühistamist ja haldusasja saatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ekslik halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine tulenevalt kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetest äärmiselt ebatõenäoline. Halduskohus ei ole põhjendanud õiguse riive väheintensiivsust. Halduskohus on valesti järeldanud, nagu oleks kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, et mitte mingil juhul ei tohi kambris vaba pinna arvutamisel mööblialust pinda arvestada. Vaidlustatud määruses viidatud kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et tuleb hinnata, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda või mitte. Seda, et kaebajal oli võimalus tavalisel viisil liikuda, tuvastas halduskohus oletustele tuginedes. Määruskaebuse esitaja jääb selle juurde, et kambris ei ole koos mööbliga olnud piisavalt ruumi tavalisel viisil liikumiseks. Kinnipidamistingimused ei vasta miinimumnõuetele. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid määruskaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. 9.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 199

lg 2 p-le 2 võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 10. Halduskohus on kaebuse tagastamisel tuginenud

§ 121lg 2 p-le 21.

Selle sätte kohaselt võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et nimetatud normi sõnastusest tulenevalt peavad kaebuse tagastamiseks olema täidetud mõlemad tingimused – õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtumäärusest peab nähtuma, mis põhjusel on halduskohus asunud seisukohale, et antud asjas on õiguse riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus on määruses nimetanud põhimõtted, millest kohtupraktikas on kambri põrandapinna arvutamisel ja selle piisavuse hindamisel lähtutud alates EIK 20.10.
2. a otsusest nr 7334/13 (Muršić vs. Horvaatia). Seejärel on halduskohus taasesitanud Viru Vangla 29.05.
3. a otsuse nr 6-16/42-2 selgitused ning lõpuks asunud seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ühtlasi ei pea haldusohus hüvitamisnõude rahuldamist tõenäoliseks. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on välja toonud kaebuse asjaolud ja andnud hinnangu selle kohta, et õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, kuid puudub jälgitav põhjendus selle kohta, miks halduskohus nii leiab. Halduskohtu määrus ei võimalda mõista, kuidas on halduskohus tehtud järelduseni jõudnud. Kuna halduskohtu määruses ei sisaldu eelnimetatud põhjendusi ning ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, siis tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule (

§ 199lg 2 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 3