Obsah (8)

§ 238§ 275§ 180§ 175§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 20.

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Aleksandr Trofimenko süüdi tunnistada Kar

S § 424 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Aleksandr Trofimenko poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Aleksandr Trofimenkole mõistetud karistust (4 kuud) Harju Maakohtu 04.03.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-218 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (3 aastat ja 4 kuud) ning mõista temale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
2. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev s.o 20.05.2020.a. 5.

§ 275

lg 1 alusel kohaldada Aleksandr Trofimenko suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, võttes Aleksandr Trofimenko vahi alla kohtusaalist. 6. Aleksandr Trofimenkolt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 242 eurot; •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 97,20 eurot; •

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

7. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 1215,20 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 101 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 104,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700017031 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-2539“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 10.06.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 10.06.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Aleksandr Trofimenko´le on esitatud süüdistus sellest, et tema juhtis 25.12.2019 kella 09.31 ajal Tallinnas Tööstuse tn suunaga Lennusadama tänava poole mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr xxxx kohaselt tuvastati isikul narkojoove: amfetamiin, metamfetamiin, metadoon), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätteid. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega Aleksandr Trofimenko pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundit, s.o pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Aleksandr Trofimenko poolt on tõendamist leidnud. 2.
4. Kuriteokoosseis 2.1.
5. Objektiivne koosseis KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo moodustab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine. Süüteo subjektiks on erilise isikutunnusega isik KarS § 24 lg 2 mõttes, s.o isik, kes on joobeseisundis. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu kui mootorsõiduki juhtimine on leidnud tõendamist Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik I Ki 25.12.2019.a ettekande ja 03.02.2020.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega. Tunnistaja I K on andnud ütlusi, mille kohaselt, olles 25.12.2019.a patrullteenistuses patrulltoimkonnas 3285 koos patrullpolitseinik V Lga teostasid nad Tallinna linnas Kalaranna tänaval liiklusjärelevalvet, kontrollides mootorsõidukijuhtide alkoholijoovet. Kell 09:31 peatas patrullpolitseinik V L Kalaranna tänaval Tööstuse tänava poolt Lennusadama tänava poole liikunud mootorsõiduki xxxx, mida juhtis A. Trofimenko, kelle kontrollimisel politsei andmebaasist selgus, et tema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus on peatunud 17.12.2012.a ehk tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks sellele esinesid A. Trofimenkol ka narkojoobe tunnused: silmade nüstagm, pupillid ei reageerinud valgusele, pupillid olid suured, isikul olid tasakaaluhäired. A. Trofimenkol olid taskus süstlad, nende kohta ütles ta, et need on pärit autoapteegist ja viimati tarvitas tema narkootikume aasta või kaks tagasi. Tunnistaja toimetas isiku Kesklinna politseijaoskonda, kus talle tehti uriinitest, mis reageeris positiivselt ainetele MDA, BAR, MET, AMP, MTD. Jaoskonnas olles ütles isik, et tarvitas hommikul metadooni 100ml. Jaoskonnast edasi liikusid nad Wismari haiglasse, kus isikule teostati ekspertiis narkojoobe tuvastamiseks. Pärast seda A. Trofimenko vabastati. Mootorsõiduk teisaldati Rahumäe tee 6/1 politseiparklasse. Tunnistaja sõnul sellel ajal, kui nad peatasid sõiduki ja kuni Wismari haiglasse saabumiseni, ei tarbinud A. Trofimenko mitte midagi, samuti alkoholi ega narkootilisi aineid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et A. Trofimenko kõrvaldati 25.12.2019.a Allveelaeva tn 1, Tallinn, Harjumaa sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna oli alust arvata et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid ning § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. A. Trofimenko mootorsõiduki juhtimiselt tabamist ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja narkootikumide tarvitamise nähtudega tõendab ka 25.12.2019.a sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. A. Trofimenko on 05.02.2020.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes kinnitanud, et juhtis mootorsõidukit. Eeltoodu tõendab A. Trofimenko poolt 25.12.2019.a mootorsõiduki juhtimise fakti. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka asjaolu, et A. Trofimenko juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. 25.12.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 25.12.2019.a 3 kell 09:51 kasutades indikaatorvahendit DrugControl Urine Cup Secure 1 (indikaatorvahendi kehtivusaeg/kasutamisaeg 2021/08) näitas indikaatorvahend positiivset näitu järgmiste ainete suhtes: BAR, MTD, MET, AMP ja MDA. Lisaks esinesid protokolli kohaselt prooviandjal ehk A. Trofimenkol narkootilise aine tarvitamise tunnused: suured silma pupillid, pupillid ei reageeri valgusele, segane kõne, koordinatsioonis kerged häired, tasakaal häiritud, käitumine rahutu ja omamehelik. A. Trofimenkol narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove olemasolu tõendavad lisaks narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 602/55, mille kohaselt tuvastati A. Trofimenkol välimuses vanad süstimisjäljed, tema pupillide suurus ja reaktsioon valgusele oli aeglustunud, tasakaal ja koordinatsioon oli ebastabiilne, sõrme-nina katse oli aeglustunud, täpsemad liigutused olid aeglustunud ja tal esines värin laugudes ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1881T, mille kohaselt fikseeriti A. Trofimenko uriinist järgmised ained: amfetamiin, metamfetamiin ja metadoon. A. Trofimenko selgitas 05.02.2020.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes, et ta tegeles 2019.a detsembri lõpus kolimisega ja kasutas selleks mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis kuulub OÜ-le xxxx ja mida ta rentis üheks päevaks. Juhtimisõigus on A. Trofimenkol peatunud aastast 2012 ja ta oli teadlik, et ta ei tohi autot juhtida juhtimisõiguse puudumise tõttu. Juhiloa ja sõiduki andmete väljavõte tõendavad, et A. Trofimenko juhtimisõigus on alates 17.12.2012.a peatunud ja et mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx omanik on xxxx OÜ. A. Trofimenko sõnul käis ta 25.12.2019.a hommikul, enne kolimisega tegelemist, metadooni keskuses ja tarbis kohapeal 130 ml metadooni. Metadooni tarbis ta raviarsti N. K ettekirjutusel igapäevaselt. Ütluste kohaselt ei tundnud A. Trofimenko ennast sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, ta arvas, et metadoon ei mõju organismile ja et ta võib autot juhtida. Raviarst ei teadnud, et A. Trofimenkol ei ole juhtimisõigust ja ta ei öelnud talle otseselt, et ta ei tohi autot juhtida peale metadooni tarbimist. A. Trofimenko sõnul tunnistas ta kinnipidamisel politseile, et tarvitas eelnevalt metadooni ja nädal aega enne kinnipidamist ka amfetamiini. A. Trofimenko kahetseb väga, et juhtis sõidukit narkojoobes. Narkootilisi aineid tarvitas ta enda sõnutsi umbes 2-3 aastat,
6. a kandis ta karistust vanglas ja narkootilisi aineid ei tarvitanud, kuid peale vabastamist 2019.a hakkas uuesti tarbima. Ütluste kohaselt tarbib A. Trofimenko viimasel ajal harva amfetamiini ja fentanüüli ning proovib tarbimisest loobuda metadooni asendusravi abil. Pärast viimast kinnipidamist 25.12.2019.a tarbis ta amfetamiini ühel korral. 19.05.2020.a kohtuistungil andis A. Trofimenko ütlusi selle kohta, et ta tegeleb oma sõltuvusega, on ravil. Narkootikume tarvitas ta viimati detsembris. Narkootikumide tarvitamisega alustas süüdistatav 15-16 aastaselt, vahepeal viibis vanglas ja ei tarvitanud üldse ning
7. a hakkas uuesti tarvitama. Eeltoodu tõendab A. Trofimenko poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. 2.1.2 Subjektiivne koosseis Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul KarS § 424 lg 1 subjektiivne koosseis samuti täidetud. Asjaolu, et süüdistatav käis enda sõnutsi vahetult enne sõitma asumist metadooni keskuses, kus tarbis 130 ml metadooni ning istus seejärel autorooli, kuigi teades, et metadoon on samuti narkootiline aine, näitab, et süüdistataval esines vähemalt kaudne tahtlus mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis ning ta teadis, et joobeseisundis juhtides teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav ei tundnud ennast sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis olevat, sest kinnipidamisel esines tal 4 tõendite kohaselt silmade nüstagm, pupillid ei reageerinud valgusele, pupillid olid suured ja tal olid ka tasakaaluhäired. Kohus leiab, et süüdistatav pidi nimetatud tunnuste tõttu aru saama, et tal esineb narkojoove. Seda enam, et süüdistatav teadvustas endale ka seda, et tal puudub juhtimisõigus ning asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Lisaks nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et A. Trofimenko on narkootikumide tarvitamise osas andnud erinevaid ütlusi. Nimelt esmalt süüdistatav eitas kinnipidamisel narkootikumide tarvitamist, seejärel muutis oma meelt, kui tulid testi tulemused ning rääkis, et tarvitas nädal enne tema kinnipidamist amfetamiini ja kinnipidamise päeval sai üksnes metadooniravi, kuid kinnipidamisel olid tal ometigi süstlad taskus. Märkimisväärne on ka asjaolu, et süüdistatav on tunnistanud, et tarbis narkootikume ühel korral ka pärast tema kinnipidamist 25.12.2019.a. Selline käitumine süüdistatava poolt näitab kohtu hinnangul kokkuvõtvalt seda, et süüdistataval esines tahtlus süüteo toimepanemiseks. 2.2 Õigusvastasus ja süü A. Trofimenko teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A. Trofimenko on süüvõimeline, sest ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS
8. peatükkis
9. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on kokkuvõttes A. Trofimenko tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk A. Trofimenko on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
10. KARISTUS KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et A. Trofimenkol on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati A. Trofimenkot Harju Maakohtu 04.03.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-218 KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat ja 10 kuud, millest koheselt kandmisele kuulus 6 kuud ning KarS § 74 sätteid kohaldades jäi ülejäänud karistus, s.o 3 aastat ja 4 kuud täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat 6 kuud (04.03.2019-03.09.2022). Lisaks kriminaalkaristustele on A. Trofimenkol 12 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri andmetes puudub info, et väärteokaristusena määratud karistused oleksid täidetud. Kohus leiab, et kuivõrd varasemad karistused ei ole mõjutanud A. Trofimenkot õiguskuulekalt käituma ja ta jätkab rikkumiste toimepanemist, siis ei ole rahaline karistus talle, kui varasemalt karistatud isikule, kohane karistuse liik. Eelneva tõttu tuleb A. Trofimenkot karistada vangistusega. Arvestades A. Trofimenko varasemaid karistusi ja uue rikkumise toimepanemist eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, siis leiab kohus, et esineb põhjendatud oht, et A. Trofimenko jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Märkimist väärib, et A. Trofimenkole on antud korduvalt võimalus mitte kanda talle mõistetud vangistust, seejuures on ta pandud vanglasse ka karistust osaliselt kandma, kuid ta on sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et käesoleva kriminaalasja aineks olev kuritegu oleks vähetähtis ja A. Trofimenko poolt toime pandud rikkumine mitteoluline. A. 5 Trofimenko asus teadlikult juhtima mootorsõidukit, ilma, et tal oleks mootorsõiduki juhtimisõigus ja olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid. Selline tegevus kujutab endast suurt ohtu ka teistele liiklejatele, võttes veel lisaks arvesse, et isik pani rikkumise toime esimese jõulupüha hommikul, s.o 25.12.2019.a kui liiklus oli tihedam võrreldes näiteks öösel toime pandud rikkumisega. A. Trofimenkole karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsust. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtu hinnangul süüdistatava süü suurus sanktsiooni keskmisest madalamasse määra. Seega määrab kohus A. Trofimenkole KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, lugedes A. Trofimenko poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendab kohus A. Trofimenkole mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.03.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-218 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (3 aastat ja 4 kuud) ning mõistab temale liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust alates kohtuotsuse tegemise päevast, s.o 20.05.2020.a.

§ 275

lg 1 alusel kohaldab kohus A Trofimenko suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, võttes A.Trofimenko vahi alla kohtusaalist. A. Trofimenko suhtes tõkendina vahistamise kohaldamine tagab, et isik ei saaks jätkata kuritegude toimepanemist. Kui tõkendit ei kohaldataks, siis esineks suur risk, et A. Trofimenko, teades eelseisvast vangistusest, võib jätkata narkootikumide tarvitamist ja seetõttu ka uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. 4. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1 Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisikuludeks joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 242 eurot, sealhulgas uriiniproovi võtmine ja arstlik läbivaatus Wismari Haiglas 96 eurot, joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1881T 94 eurot ja hinnangu isiku joobeseisundi kohta 52 eurot. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 32,40 eurot ja kohtumenetluses 64,80 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb A. Trofimenkolt välja mõista joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 242 eurot, kaitsekulu 97,20 eurot ja sundraha 876 eurot, seega kokku 1215,20 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. 1 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 6 Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 7