← Eesti

1-19-8770/12

Obsah (5)§ 2§ 3§ 31§ 7§ 151

1-19-8770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Tõkend Prokurör Harju Maakohus, Tallinna kohtu

) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja.

§ 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

§ 31

lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani M. Laaneväli toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud teo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo.
  3. Harju Maakohtus toimusid kohtuistungid
  4. jaanuaril ja 27-
  5. veebruaril
  6. Süüdistatav ei tunnistanud end talle etteheidetavas teos süüdi. Kohtuvaidlustes taotles prokurör süüdi tunnistada M. Laaneväli KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ja karistada teda nelja aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust tuleb KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu 22 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele pärast otsuse jõustumist. Asitõend – ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine kokaiin – konfiskeerida KarS § 191 alusel ja jätta

§ 7

lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõend – narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr xxxx tagastatud minigrip kilekotid – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Samuti palus prokurör välja mõista isikult ekspertiisikulu 84 eurot ja jätta joobe tuvastamise kulu 183 eurot riigi kanda. Kaitsja palus mõista M. Laaneväli talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ja hüvitada süüdistatavale valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 2200 eurot, sealhulgas käibemaks, ja kanda see advokaadibüroo arvele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. M. Laaneväljale heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.

§ 2

p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, 3 valdamine ja hoidmine.

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

  1. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud M. Laanevälja tegu, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Täpsemalt heidetakse M. Laaneväljale käitlemisviisidena narkootilise aine – kokaiini omandamist ja seejärel narkootilise aine enda kasutuses olevas sõidukis hoidmist.
  2. Esmalt tõendavad teo toimepanemist M. Laanevälja poolt kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja politseiametnik Martin Raamatu ütlused, kes kirjeldas üksikasjalikult M. Laanevälja juhitud sõiduki peatamise asjaolusid ja sellest narkootilise aine leidmist. 5.
  3. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta täitis tööülesandeid
  4. aprillil 2019 koos K K ja O Uga. Nad peatasid sõiduki, mis xxxx tänaval ehk kõrvalteel liikudes ei andnud teed xxxx tänaval ehk peateel liikunud politseiametnike sõidukile. Sõiduk peatati Xxxx tänaval Xxxx tänava ja Xxxx tee vahelisel alal. Kui sõiduk peatati, juhtis seda M. Laaneväli ja sõidukis oli veel 3 kaasreisijat, nende hulgas tagaistmel M N, S-E S ja juhi kõrvalistmel O S. Seejärel toimetati sõiduki läbivaatus, mille tingis see, et juhiga vestlemisel tundusid viimasel olevat narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobe tunnused ja autos oli kanepi lõhna. Vastupidiselt kaitsekõnes väidetule, kohtu hinnangul selgitas tunnistaja, et läbivaatus tehti ja narkootilise aine kahtlusega ained leiti isiku sõiduki peatamise kohas, mitte politseijaoskonnas. Tunnistaja ütluste kohaselt sõiduki läbivaatuse käigus leiti juhipoolse tulelüliti all taskust valget pulbrilist ainet, mis oli pakendatud minigrip kilekottidesse ja tagaistmel olevast rahakotist leiti ka kanepit. Sõiduk toimetati jaoskonda. Tunnistaja M.R ütlusi kinnitab
  5. aprillil 2019 koostatud vallasasja läbivaatuse protokoll (kd II, tl 1, mille kohaselt tehti samal päeval kell 19.50 korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 4 alusel valdaja nõusolekuta läbivaatus, kuna mootorsõiduki juhil olid narkootilise aine tarvitamise tundemärgid. Läbivaatuse käigus leiti juhipoolse tulelüliti alt taskust minigrip kotikesed. Kuigi protokollist nähtub, et läbivaatust tegi kiirreageerija O U ja juures viibis K K, aga kohtuistungil avaldas tunnistaja, et läbivaatust tegi tema ise, ei muuda see kohtu hinnangul tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks, kuna sündmusest on möödunud enam kui pool aastat ja tunnistaja ei pruukinud mäletada, kes politseitöötajatest täpselt ühe või teise toimingu tegi. Samuti selgitab see kohtu hinnangul, miks tunnistaja M.R mäletas istungil, et narkootilised ained jäid lihtsalt autosse, aga protokolli kohaselt pakendati neid paberkotti. Samas kohtu hinnangul ei ilmne ka vallasasja läbivaatuse protokollist, et mingrip kotikesed võeti autost välja, vaid ainult see, et neid pakendati paberkotti. 5.
  6. Kohtu hinnangul kinnitab tunnistaja ütlusi ja teo toimepanemist just M. Laanevälja poolt vähemalt kaudselt narkootilise aine sõidukist leidmise koht, s.o juhipoolse tulelüliti alune tasku. Kuna M. Laaneväli juhtis sõidukit ja valdas seda, siis oli just temal vahetu juurdepääs juhipoolsele tulelülitile ja selle all olevale taskule. Kõrvalised isikud, kes viibivad sõiduauto tagaistmel või kõrvalistmel ei kasuta üldjuhul enda esemete hoiustamiseks juhipoolset laegast, mis asub roolist vasakul, s.o ligipääsetav vaid juhile. Samuti nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, terviseseisundi kirjeldamise protokollist ja joobeseisundi tuvastamise 4 saatekirjast ning hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (kd II, tl 2, 38), et M. Laaneväljal esinesid
  7. aprillil 2019 kell 22.05 narkootilise aine tarvitamise tunnused, muu hulgas leiti tema uriinist kokaiin. Seega oli M. Laaneväli eelnevalt tarvitanud just seda ainet, mida sõidukist leiti, mis viitab samuti sellele, et aine kuulus just talle. Varem on M. Laanevälja juba karistatud kanepi, amfetamiini, MDMA ja metamfetamiini käitlemise eest (vt kd II, Tartu Maakohtu otsused, tl 16-34), seega on isik ka varem tegelenud narkootilise aine käitlemisega. Tunnistaja M.R ütluste kohaselt teised sõidukis viibinud isikud, v.a S-E S, kellelt leiti kanepit, politseinikes kahtlusi ei tekitanud ja neil lubati lahkuda. 5.
  8. Oluliseks tõendiks kriminaalasja tõendamiseseme seisukohast tuleb tunnistaja M.R ütlusi pidada kindlasti osas, mille kohaselt pärast auto läbivaatust M. Laaneväli ütles talle, et leitud valge pulbriline aine on kas kokaiin või amfetamiin ning see kuulub M. Laaneväljale endale. Süüdistatav kinnitas, et ostis aine endale tarvitamiseks. Kohtu hinnangul on ka see tunnistaja ütlus hinnatav lubatava tõendina KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel, mis kinnitab teo toimepanemist M. Laanevälja poolt, kuna sisuliselt on M. Laanevälja eeltoodud selgitus käsitatav kuriteo toimepanemise omaksvõtuna. Kuna M.R ei teinud sel ajal kriminaalasjas toiminguid menetlejana, muu hulgas ei kuulanud isikut kahtlustatavana üle, vaid tegi kriminaalasja materjali kohaselt süüdistatava sõiduki peatamise ja läbivaatuse järel korrakaitselise iseloomuga toimingu (indikaatorivahendi kasutamine, et selgitada narkootilise aine tarvitamise tunnuseid), ei ole kohtu hinnangul tegemist ka menetleja poolt oma positsiooni kuritarvitamisega ega ka sel põhjusel lubamatu tõendiga. Kohus ei näe ka muid põhjusi pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks, nimelt ei ole kohtule esitatud asjaolusid, mis viitaks tunnistaja erapoolikusele või M. Laanevälja vastu suunatud kättemaksu soovile. 5.
  9. Samuti selgitas M.R, et teine sõidukis viibinud isik, s.o S-E S andis selgitusi vaid tema enda kotist leitud kanepi kohta, kinnitades, et selle ostis ta ise endale tarvitamiseks. Selles osas kinnitab tunnistaja ütlusi ja seega tema usaldusväärsust Harju Maakohtu
  10. augusti
  11. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-6118 (kd II, tl 49-51), millega tunnistati S-E S kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne
  12. aprilli 2019 kell 19.36, suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet marihuaanat, mida hoidis enda valduses kuni
  13. aprillini 2019 kell 19.36, mil xxxx Xxxx tänaval vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema õlakotist ära 13 fooliumpaberist voldikut, milles narkootiline aine kanepiõisikud (marihuaana) kokku massiga 11,55 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%.
  14. Asitõendite vaatlusprotokoll koos fotodega (kd II, tl 11-12), tõendab, et kõik sõidukist leitud mingrip kotid olid ühesugused, s.o mõõtmetega ca 4,1x7,5, mille ülaosas on ümmargune auk ning punane triip ning allosas on valgega piktogrammid: prügi viskav minifiguur vaheldumisi kolmnurkadega. Kohtu hinnangul kinnitab see vähemalt kaudselt aine päritolu ühest ja samast allikast. Kuigi ei saa välista, et kolm isikut ostsid aine samalt müüjalt, on tõenäolisem, et aine kuulub ühele isikule, s.o praegusel juhul M. Laaneväljale.
  15. Seda, et leitud aine puhul oli tegemist just narkootilise aine ehk kokaiiniga, tõendab narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxxx (kd II, tl 9-10). Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitatud kuues soonkinnitusega kilekotis oli valge pulber massiga kokku 5,58 grammi, mis 5 sisaldab 32% kokaiinhüdrokloriidi, seega pulbris sisaldub 1,59 grammi kokaiini. Kohus möönab, et tõepoolest ei ole ekspertiisi tegemisel välja toodud, kui palju pulbrit ja puhast ainet oli igas minigrip kilekotis eraldi, kuid kohtu hinnangul ei takista see iseenesest tõendite hindamist. Samuti ei nähtu ekspertiisiaktist, et ekspertiisi käigus ilmneks erinevatest minigrip kilekottidest pärit aine erisusi, mis oleks välja tulnud analüüsi käigus isegi segunemisel. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (

) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega.

§ 3

1 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11;
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10;
  5. aprilli
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-10107, p 13;
  7. detsembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12;
  9. oktoobri
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja
  11. märtsi
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.) Seda, et sõidukist leitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus teabenõudele (kd II, tl 13-15), mille kohaselt kokaiini keskmine annus ühele inimesele on 0,065 grammi ja 10 inimesele seega 0,65 grammi. Tuvastatud kogus ületab seega enam kui kahekordselt 10 inimesele vajalikku annust. Isegi lähtudes ühe inimese maksimaalsest annusest, mis arvamuse kohaselt on 120 mg ehk 0,12 grammi, piisanuks tuvastatud kogusest vähemalt 13 inimesele.
  13. M. Laaneväli selgitas kohtuistungil antud ütlustes, et mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx kuulub tema emale ja tema ise on selle kasutaja. Süüdistatav kinnitas, et viibis sõiduki peatamisel autos, samuti viibisid selles tema sõbrad S, O ja M, keda ta pidi viima koju riideid vahetama, pärast mida oleks kõik ühiselt suundunud peole. Süüdistatav kinnitas, et märkas politseisõidukit, mis järgnes talle, suhteliselt kohe pärast seda, kui sõitis „Anna teed“ märgi alt läbi, paari minuti möödudes andis politsei peatumismärguande, misjärel teised sõidukis viibinud isikud, s.o S ja M andsid tema kätte narkootilisi aineid ehk minigrip kilekotte valget pulbriga, mida ta peitis samasse kohta, kus oli talle kuuluv aine ehk siis sahtlisse roolist vasakul. Temal endal oli eelnevalt kaks minigrippi, mille sees oli kokaiin, aga kaaslaste käest sai ta ülejäänud pakendid, kuid ei mäleta, kelle käest ja kui palju täpselt. M. Laaneväli kinnitas prokurörile vastates, et ostis enda otstarbeks narkootilisi aineid 2 päeva enne peatamist, võttis 2 minigrippi, täpsustades seejärel, et tegemist oli 2 grammi kokaiiniga, makstes grammi eest 100 eurot üksi ja see oli kaks päeva enne sõiduki peatamist. Samuti ei teadnud ta, et teistel autos viibijatel on samuti narkootilist ainet ega oska selgitada, kuidas täpselt pakendite üleandmine talle käis, vaid nentis, et „läks rahmeldamiseks“. Süüdistatav selgitas, et pärast auto peatamist tuli politsei juhipoolse akna juurde ja ta andis neile 6 dokumendid, seejärel kutsuti inimesi ühe kaupa autost välja. Süüdistatav ei olnud kohtuistungil ütluste andmisel seejuures kindel, kas ta ise ütles politseiametnik M.Rle, et leitud narkootiline aine kuulub talle endale või politseiametnik ütles, et kuna auto kuulub M. Laaneväljale, et ju siis on ka narkootiline aine tema oma. Samuti ei näinud ta, kas leitud narkootilist ainet pakendati ja kas see oli veel autos, kui nad tulid politseijaoskonda, tema hinnangul oli aine pigem autost välja võetud.
  14. Prokurör avaldas vastuolu tõttu süüdistatava
  15. augustil 2019 kohtueelses menetluses kriminaalasjas kahtlustatavana antud ütlusi, milles M. Laaneväli tunnistas teo toimepanemist, selgitades, et autos leitud kokaiini omandas ta enda tarbeks, kuna pärast viimast karistust ei ole ta narkootilise aine müügiga tegelenud. Kokaiini ostis kaks päeva enne kinnipidamist, omandades korraga seitse grammi kokaiini, mille eest maksis 90 eurot grammi eest. Süüdistatava selgituste kohaselt ei saanud ta kohtueelses menetluses aru, et tegemist on kuriteoga ega tahtnud põhjustada sõpradele probleeme. Talle öeldi, et tegemist on väärteoga ja selle eest tuleb rahatrahv. Kõigile dokumentidele, sh õiguste tutvustamist puudutavatele, kirjutas ta alla kiirustades ega süvenenud väga nende sisusse.
  16. Kohtu hinnangul ei lükka M. Laanevälja kohtuistungil antud ütlused ümber eelnevalt analüüsitud isiku süüd kinnitavaid tõendeid, kuna süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist välja jätta, v.a selles osas, et M. Laaneväli omandas kaks päeva enne kinnipidamist kokaiini ja hoidis seda kinnipidamisel oma autos, samuti et autost leiti peatamise järel 6 minigrip pakendit narkootilise ainega. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed nii osas, mis puudutab tema poolt eelnevalt omandatud aine kogust kui ka selles osas, et enne sõiduki peatamist andsid tema sõbrad S-E S ja M N talle narkootilisi aineid; samuti selles osas, mida ta avaldas sündmuskohale tunnistajale M.Rle. 10.
  17. Esiteks on süüdistatava ütlused selles osas vastuolus tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtu arvates ei ole veenvad M. Laanevälja selgitused, et ta ei süvenenud kohtueelses menetluses sellesse, mille osas teda täpselt üle kuulatakse ja milles teda kahtlustatakse. Karistusregistri väljavõtte (kd II, tl 16-19) kohaselt on M. Laanevälja kaks korda karistatud kriminaalkorras narkootilise aine käitlemise eest, samuti on tal kehtiv väärteokaristus
  18. veebruaril 2019 toime pandud teo eest, mis on kvalifitseeritud

§ 151

lg 1 alusel, s.o narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses. Seega pidanuks süüdistatav olema hästi teadlik kriminaal- ja väärteomenetluse erisustest. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et tutvus kohtueelses menetluses talle esitatud kahtlustusega, andis allkirja talle õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta ja antud ütluste kohta; kohtueelses menetluses tõi ta välja narkootilise aine konkreetse koguse ja hinna, mis ei ole seletatav kiirustamisega ega arusaamatusega. Võttes arvesse, et M. Laaneväli vabastati karistuse kandmiselt tingimisi katseajaga, mis teo toimepanemise ajal veel kestis (vt Harju Maakohtu

  1. novembri
  2. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-1302, kd II, tl 40-41) pidanuks isik olema eriti tähelepanelik talle esitatud narkootiline aine käitlemisega seotud kahtlustuse osas. Ülekuulamisega samal päeval kohaldati isikule tõkendina elukohast lahkumise keeld (kd II, tl 45-46), mida on M. Laaneväljale samuti allkirja vastu tutvustatud. Tõkendi kohaldamine väärteomenetluses ei ole võimalik ja ka seda pidanuks korduvalt kohtu all olnud süüdistatav teadma. Samuti on süüdistatava kohtumenetluses antud ütlused vastuolus tunnistaja M.R ütlustega, kelle sõnul 7 tunnistas M. Laaneväli sõiduki peatamise ja läbivaatuse järel enda süüd kogu narkootilise aine valdamises. 10.
  3. Süüdistatava versiooni narkootilise aine päritolu kohta erinevatest allikatest (osa tema enda oma, osa sõprade oma) tõepärasust vähendab ka asitõendi vaatluse protokoll, mille kohaselt on kõik mingrip kilekotid ühesugused ja ka ekspertiisiaktiga, mille kohaselt oli minigrip kilekottidest leitud aine puhul valge pulbriga, milles on 32% kokaiinhüdrokloriidi. Nagu juba eespool märgitud, isegi võttes arvesse, et ekspertiisi käigus ei hinnatud igast minigrip kilekottist pärinevat pulbrit eraldi, ilmneks ainete erinevus suure tõenäosusega analüüsi käigus. Lisaks vähendab süüdistatava väidete usutavust ka tõsiasi, et S.-E. S leiti sõiduki läbivaatuse käigus suures koguses narkootilist ainet – kanepit, mille käitlemises ta tunnistati kokkuleppemenetluses ka süüdi (vt juba viidatud kohtuotsus, kd II, tl 49-51). Ei ole põhjust arvata, et S.-E. S oli eriline huvi varjata just kokaiini käitlemist, mille kogus ei pidanud igal juhul olema eriti suur, samas jättis ta enda kätte teist narkootilist ainet suures koguses. S.-E. Sepa suhtes tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub seejuures, et teda ei ole varem karistatud narkootiline aine käitlemise eest, mistõttu võrreldes varem korduvalt karistatud M. Laaneväljaga olnuks tema jaoks teo enda peale võtmine oluliselt turvalisem (olukorras, kus teda niigi ähvardas karistus kanepi käitlemise eest). On tähelepanuväärne ka see, et uus versioon narkootilise aine (osalise) päritolu kohta esitati alles kohtumenetluses, kuigi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuviimisel pidi süüdistataval olema selge, milles teda süüdistatakse ja mis tagajärjed sellega kaasnevad. Seega on kohtu hinnangul välistatud, et narkootilist ainet oleks käidelnud keegi teine sõidukis viibinud isikutest, v.a M. Laaneväli.
  4. Kohus märgib, et kaitsja tunnistajatena kutsuti kohtuistungile ka S.-E. S ja M. N, kes mõlemad avaldasid kaitsja küsimusele vastates, et M. Laanevälja sõiduautolt leitud narkootilisest ainest kuulus neile kummalegi 2 mingrip kilekotti kokaiiniga. M. Norland vastas ka ühele prokuröri küsimusele, kinnitades, et minigrip kilekottides oli kokaiin. Järgnevalt keeldusid tunnistajad ütluste andmisest viitega sellele, et see võib süüstada neid ennast süüteo toimepanemises. Kohus möönab, et tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest, kui see võib süüstada neid ennast karistatava teo toimepanemises. Samas leiab kohus, et tunnistajad ei saa nõustuda ütluste andmisega osaliselt, s.o vastata vaid mõnele (kaitsja või prokuröri) küsimusele ja tegemist on katkestatud ristküsitlusega KrMS § 288 lg 10 tähenduses, kuna tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kontroll ristküsitluse läbi on sellistel tingimustel välistatud. Kuna prokurör ei olnud nõus enne katkestamist antud ütluste tõendina vastuvõtmisega, jätab kohus ka need ütlused tõendikogumist välja.
  5. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja tõstatanud ka selliseid kahtlusi narkootilise aine menetlejapoolse kohtlemise osas, mis annaks alust arvata, et asitõendi sisu on muudetud või selle käitlemisel on rikutud muid olulisi nõudeid. Ka süüdistatava enda sündmuste versiooni kohaselt oli sõiduautos tõepoolest 6 minigrip kilekotti, kus oli narkootilist ainet, vaidlus on vaid selles, kellele nad kuulusid. Arvestades ekspertiisi käigus tuvastatud aine kogust ja olemust, ei ole põhjust arvata, et menetluse käigus muudeti või täiendati kuidagi asitõendi sisu. Kaitsja viide sellele, et ekspertiisiaktis ei ole mainitud paberkotti, kuhu vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt minigrip kilekotid pakiti, ei muuda kohtu hinnangul olukorda. Ei saa välistada, et paberkotist võtsid minigrip kilekotid välja näiteks narkouurijad, kellele viitas oma ütlustes 8 tunnistaja M.R või et ekspertiisiasutus ei pidanud vajalikuks kirjeldada menetleja pakendit, kuid sellega ei ole kohtu hinnangul igal juhul moonutatud asitõendi enda sisu.
  6. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
  7. peatüki
  8. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Karistusregistri väljavõtte (kd II, tl 16-19) kohaselt on isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esmalt karistati M. Laanevälja Tartu Maakohtu
  9. augusti
  10. a otsusega (kd II, tl 20-34) kriminaalasjas nr 1-14-6097/62 järgi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 185 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega 5 aastat ja 6 kuud. Samuti karistati M. Laanevälja Tartu Maakohtu
  11. aprilli
  12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1302 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seega on süüdistatavat varem kahel korral karistatud karistusseadustiku
  13. peatüki
  14. jaos sätestatud kuriteo eest ja ta vastab KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.
  15. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et M. Laanevälja tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel kavatsetusega. Tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt 24 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks, mistõttu kohtu hinnangul teadis varem narkootiliste ainete käitlemisega korduvalt tegelenud süüdistatav, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus M. Laanevälja süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
  16. Kohus märgib seejuures, et kuigi kohus sellega ei nõustu, siis isegi kui pidada süüdistatava kohtumenetluses antud ütlusi usaldusväärseks ja sellest tulenevalt kirjeldatud sündmuste kulgu tõeseks, vastab tema tegu ikkagi KarS § 184 lg 2 p 2 süüteokoosseisule. Esiteks kinnitas süüdistatav kohtuistungil prokurörile vastates, et ta ise ostis ehk omandas 2 grammi kokaiini. Narkootilise aine omamine vastab käitlemise tunnustele

§ 2p 3 ja Kar

S § 184 lg 2 p 2 tähenduses. Nagu juba eelpool märgitud, tuleneb Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest teabenõudele, et suur kogus kokaiini algab 0,65 grammist. Kuigi ei saa täielikult välistada, et süüdistatav pidas silmas ostetud pulbri kogust, vastab tema nimetatud hind kohtupraktika pinnalt just puhta aine eest makstavale turuhinnale (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-2232/179, p 9). Teiseks ka olukorras, kus süüdistatav väidetavalt võttis teistelt autos viibivatelt isikutelt vastu narkootilist ainet ja peitis selle koos varem omandatud ainega enda auto laekasse, käitles ta seda ainet, s.o valdas ja hoidis seda. Isegi kui süüdistatav ei tea aine täpset kogust, kuid võtab lisaks kahele olemasolevale vastu 4 minigrip kilekotti narkootilise ainega, siis olles varem korduvalt narkootilise aine käitlemisega kokku puutunud, peab ta ilmselgelt vähemalt võimalikuks, et kokku on tegemist suures koguses narkootilise ainega – nii nagu süüdistatav selgitas ka oma kohtueelses menetluses antud ütlusi, et arvas umbes sellist kogust olevat. Tõepoolest, tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt 24 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. Seega ei välista isegi süüdistatava enda versioon sündmustest iseenesest süüteokoosseisu täitmist. Karistus
  3. KarS § 184 lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust 9 kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus nr 1-171629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
  10. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav süüdistuse kohaselt käitles, s.o vähemalt 1,59 grammi puhast ainet, oli küll suur KarS § 184 süüteokoosseisu tähenduses, kuid ei olnud selline, mis viitaks käitlemisele edasiandmise eesmärgil või tervikuna rahvatervise kahjustamisele suures ulatuses – sellest piisanuks 24 inimesele joobe tuvastamiseks. Seega on usutav, et narkootiline aine oli mõeldud eeskätt süüdistatavale isiklikuks tarbimiseks. Samas on süüdistatavat varem kaks korda karistatud narkootilise aine käitlemise eest ja viimane tegu on toime pandud katseajal, sest isikut vabastati ennetähtaegselt vangistuse kandmisest. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et ta ei tarbi enam narkootilisi aineid, tal on pere ja pool aastat tagasi sündis tal laps; samuti on tal püsiv töökoht. Kuigi süüdistatav ei tunnista ega seega ka kahetse tegu, on eeltoodust ja arvestades süüdistatava vanust võimalik järeldada, et isik on võimeline muutma edaspidi oma käitumist ja loobub narkootilise aine käitlemisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis viitaks sellele, et süüdistatav jätkab praegusel ajal narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude või väärtegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
  11. Süüdistatav pani teo toime katseajal. Harju Maakohtu
  12. novembri
  13. a määrusega kriminaalasjas nr 1-15-1302 (II kd, tl 40-41) vabastati M. Laaneväli talle Harju Maakohtu
  14. aprilli
  15. a mõistetud karistuse, s.o 5 aastat ja 6 kuud kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
  16. septembrini
  17. Isiku karistuse kandmise algus oli
  18. märts 2014 ja teda vabastati karistuse kandmiselt
  19. detsembril 2017 (vt kinnipeetava andmete päring, kd II, tl 43-44), s.o ärakandmata on 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 näeb ette, et kui süüdlane paneb vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide, mõistes liitkaristuse § 65 lg 2 alusel. Seega tuleb suurendada käesoleva otsusega mõistetud vangistust Tartu Maakohtu
  20. aprilli
  21. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu 22 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel. Vangistuse kandmist arvestada alates Martin Laanevälja karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud 10
  22. Kriminaalmenetluses tekkinud kulud on narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx tegemise kulu 84 eurot, M. Laaneväljal joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot ja valitud kaitsjale makstud tasu, mida kandis süüdistatav. Esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha on 1460 eurot. 19.
  23. Kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulu, s.o kokku 1544 eurot. Võttes arvesse süüdistatava sissetulekut (vt Maksu- ja Tolliameti tõend, kd II, tl 42) ja vangistusega seotud võimalikke majanduslikke raskusi määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et Martin Laaneväli peab tasuma menetluskulu 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 154 eurot 40 senti Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700015758 ja selgitus „Martin Laaneväli, kriminaalasi 1-19-8770, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 19.
  24. Kaitsja esitas taotluse süüdistatava õigeksmõistmisel hüvitada talle valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kokku 2200 eurot, sealhulgas käibemaks (kd I, tl 35-38). Kohus peab kaitsja tasu praeguse kriminaalasja asjaoludel mõistlikuks, kuid KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel jääb see summa süüdimõistmisel süüdistatava kanda. 19.
  25. Martin Laaneväljal narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobe tuvastamise kulu, s.o 183 eurot tuleb kohtu hinnangul KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Isikul ei tuvastatud joobe esinemist ja arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid, on põhjendatud kulu jätmine riigi kanda. Asitõendid
  26. Asitõend – ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine kokaiin tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel, sest tegemist on keelatud ainega, mille konfiskeerimine on seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta see

§ 7

lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 21. Asitõend – narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr xxxx tagastatud minigrip kilekotid – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend, kuna neid kasutati narkootilise aine käitlemiseks ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult väheväärtusliku esemega ja selle säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Anne Ojala M Montgomery Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.