← Eesti

1-20-982/41

Obsah (13)§ 120§ 64§ 73§ 68§ 346§ 121§ 74§ 65§ 3312§ 214§ 16§ 56§ 58

1-20-982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-982 (19231701960) Kohtunik Marina Ninas

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 214 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Kaspar Urmas Oja Süüdistatav Rainer Skorpion Isikukood: 37411185237; xxxx; xxxx (xxxx); emakeel xxxx; töökoht xxxx; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 22.08.2019.a. (kahtlustatavana kinni peetud 20.08.2019.a); üks kehtiv kriminaalkaristus: 28.02.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-1485 tunnistati süüdi

§ 120

lg 1; § 121 lg 2 p 2 ja § 214 lg 2 p 1 järgi ning

§ 64

lg 1 sätteid kohaldades mõisteti vangistus neli aastat ja kuus kuud, mis

§ 73

lg 1, 2 alusel jäeti osaliselt täitmisele pööramata, katseajaga 5 aastat (28.02.2018-27.02.2023). Koheselt ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus ja karistuse kandmise algust loeti alates kinnipidamisest, s.o alates 07.11.2017. Samuti mõisteti Rainer Skorpion süüdi

§ 346

järgi ja teda karistati rahalise karistusega 500 eurot, tasumise tähtajaga kuus kuud, igakuiselt 50 eurot. Tõkend: viibib vahi all. Kaitsja Liis Suik 1 1-20-982 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, kohus otsustas: 1. Tunnistada Rainer Skorpion süüdi karistusseadustiku (

) § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. 2. Tunnistada Rainer Skorpion süüdi

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

3. Tunnistada Rainer Skorpion süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

4.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Rainer Skorpionile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 6.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Rainer Skorpionile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 5 (viie) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkust vangistust eelmise, s.o Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aastat vangistust) võrra ja mõista Rainer Skorpionile liitkaristusena vangistus 9 (üheksa) aastat 4 (neli) kuud. 7.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja kandmise algust alates 20.

augustist

  2. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdistatavale KrMS § 1431 lg 1 alusel kohaldatud lisapiirangud, mis jäeti Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrusega muutmata, ei kehti alates kohtuliku uurimise lõpetamisest maakohtus.
  5. Rahuldada K O tsiviilhagi osaliselt ja mõista välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel Rainer Skorpionilt kannatanu K O kasuks 37 096,40 eurot varalise kahju hüvitamiseks ja 1500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb maksta K O arveldusarvele xxxx, märkides makse tegemisel selgitus (Rainer Skorpion, kriminaalasi 1-20-982, tsiviilhagi hüvitamine).
  6. Rahuldada I Ei tsiviilhagi osaliselt ja mõista välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel Rainer Skorpionilt kannatanu I Ei kasuks välja 908,45 eurot varalise kahju hüvitamiseks ja 900 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb maksta I Ei arveldusarvele xxxx, märkides makse tegemisel selgitus (Rainer Skorpion, kriminaalasi 1-20-982, tsiviilhagi hüvitamine).
  7. KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel jätta I Ei tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata, s.o kahju nõudes summas 2 921 eurot. varalise
  8. Kriminaaltoimiku juures olevad CD- ja DVD-plaadid jätta asja materjalide juurde.
  9. Välja mõista Rainer Skorpionilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, 2 1-20-982 s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 829,20 eurot, s.o kokku 2289,20 eurot.
  10. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Rainer Skorpion võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 190,80 eurot, viimase osamakse suurus on 190,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Rainer Skorpion, kriminaalasi 1-20-982, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
  11. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  12. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu I E isikuõiguste kaitseks süüdistatav Rainer Skorpionile lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Keelata Rainer Skorpionil 1) suhelda I Eiga nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel. Muu hulgas on Rainer Skorpionil keelatud - I Eile telefoniga helistada ja talle sõnumeid saata; - saata I Eile liht- või elektronkirju; - saata I Eile sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram, vmt) kaudu. 2) viibida I Eile lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult I Eile lähemale kui 50 meetrit, tuleb Rainer Skorpionil I Eist kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures I Eiga mitte suhelda; 3) viibida lähemal kui 100 (ükssada) meetrit I Ei elu- või töökohale (hetkel asub I Ei elukoht xxxx ja töökoht xxxx).
  13. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu K O isikuõiguste kaitseks süüdistatav Rainer Skorpionile lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Keelata Rainer Skorpionil 1) suhelda K Oga nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel. Muu hulgas on Rainer Skorpionil keelatud - K Ole telefoniga helistada ja talle sõnumeid saata; - saata K Ole liht- või elektronkirju; - saata K Ole sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram, vmt) kaudu. 2) viibida K Ole lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult K Ole 3 1-20-982 lähemale kui 50 meetrit, tuleb Rainer Skorpionil K Ost kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures K Oga mitte suhelda; 3) viibida lähemal kui 100 (ükssada) meetrit K O elukohale (hetkel asub K O elukoht xxxx). Kohtu selgitus: lähenemiskeelu rikkumine on karistatav

§ 3312järgi. 17. Kannatanu K O (ik xxxx, e-post xxxx, telefon xxxx) on Kr

MS § 38 lg 5 p 2, 4 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

  1. Kannatanu I E (ik xxxx, e-post xxxx, telefon xxxx) on KrMS § 38 lg 5 p 2, 4 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks ja arvamuse avaldamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
  2. aprillil
  3. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  4. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldavat kohtulahendit, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
  5. aprillil
  6. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  7. Rainer Skorpionile esitati süüdistus

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 2. Rainer Skorpioni süüdistatakse

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise: -

  1. juunil 2018 kella 20.00 paiku xxxx asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K O kahel korral rusikaga vastu vasakut näopoolt, tekitades löömisega K Ole füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi vasaku silma ümbrusesse ja vasaku põse paistetuse. -
  2. juulil 2018 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid õhtul enne kella 23.00 xxxx, lõi enda elukaaslast K O kahel korral rusikaga näkku suu piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K Ole füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu suust, huulte paistetuse, 4 1-20-982 ülemiste igemete paistetuse, ülemise hambakaare plaatproteesi purunemise, ülemise hambakaare kahe jäävhamba kaotuse ja ühe jäävhamba liikuvuse. Samuti tekitas Rainer Skorpion löömisega K Ole hammaste raviga seotud varalise kahju 1043 euro väärtuses. -
  3. augustil 2018 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid õhtusel ajal xxxx asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K O ühel korral rusikaga näkku vasaku silma piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K Ole füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku põse paistetuse. -
  4. oktoobril 2018 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid hommikusel ajal, xxxx asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K O korduvalt rusikaga näkku ja korduvalt jalaga vasakule poole rindkere piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K Ole füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku ja parema põse paistetuse, silmade ümbrusesse verevalumid, rindkere vasakule poolele paistetuse. -
  5. veebruaril 2019 eeluurimisel täpsustamata ajal, kuid õhtusel ajal, xxxx asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K O rusikaga ühel korral vastu nägu suu piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K Ole füüsilist valu ja tervisekahjustused – lahtise põrutushaava alahuule keskosasse, alumise hambakaare kahe jäävhamba liikuvuse. Samuti tekitas Rainer Skorpion löömisega K Ole hammaste raviga seotud varalise kahju 520 euro väärtuses. -
  6. augustil 2019 kella 19:45 paiku xxxx asuvas korteris, lõi oma elukaaslast K O rusikaga ühel korral näkku vasaku silma alla. Seejärel lõi esimest löögist kükili laskunud ja käed näo ette tõstnud K O korduvalt vastu vasakut kehapoolt ja vastu vasakut küünarvart. Seejärel kella 22.04 paiku lõi K Ole korduvalt rusikaga näkku ja rindkere piirkonda. Löömisega tekitas Rainer Skorpion K Ole füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid vasaku käe õlavarrele ja küünarvarrele, vasakule küljele puusanuki piirkonda marrastused, ülahuule paremale poole limaskestale haava, nina vasakule küljele marrastuse. -
  7. augustil 2018 õhtusel ajal, viibides xxxx asuva maja teisel korrusel magamistoas, lõi temaga lähisuhtes olevat naist I Ei (E) vähemalt ühel korral rusikaga näkku vasaku põse piirkonda, seejärel lõi korduvalt peegliga ülakeha piirkonda ja jalaga korduvalt vasaku puusa piirkonda tekitades I Eile füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasaku põse piirkonda silma juurde suure hematoomi ja paistetuse, vasakule reiele verevalumi. -
  8. septembri 2018 hommikul, viibides xxxx asuvas majas, lõi temaga lähisuhtes olevat naist I Ei vähemalt kahel korral jalaga vasaku reie ja puusa piirkonda, tekitades I Eile füüsilist valu ja tervisekahjustused - hematoomid vasakule jalale ja puusale. -
  9. juulil 2019 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid õhtusel ajal xxxx asuva maja teisel korrusel, lükkas jõuliselt temaga lähisuhtes olevat I Ei vastu klaasust, mille tagajärjel tundis I E füüsilist valu ning mõranes ukseklaas. Seega Rainer Skorpion, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, pani toime teise inimese tervise kahjustamise või valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

3. Samuti süüdistatakse R. Skorpioni

§ 120lg 1 järgi selles, et tema: 5 1-20-982 - 6.

juulil 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtul enne kella 23.00 xxxx ähvardas peale füüsilise vägivalla tarvitamist K O tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes K Ole, et kui ta karjub, siis peksab ta täiesti vigaseks. -

  1. oktoobril 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid hommikusel ajal, viibides xxxx asuvas korteris, peale füüsilise vägivalla kasutamist elukaaslase K O suhtes, ähvardas K O tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes talle, et peksab teda iga kord, kui miski ei meeldi. K O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt vägivalda kasutanud. -
  2. veebruaril 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtusel ajal, viibides xxxx asuvas korteris, peale füüsilise vägivalla kasutamist elukaaslase K O suhtes, ähvardas K O tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega, öeldes K Ole, et kui ta nii jätkab ja end ei muuda vastavalt Rainer Skorpioni tahtmisele, tulistab ta K Ol põlved läbi ja K O jääb ratastooli või viib K O Männiku karjääri. K O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt vägivalda kasutanud. -
  3. augustil 2019 kella 19.45 paiku viibides xxxx asuvas korteris, peale esimest füüsilist vägivalla intsidenti elukaaslase K O suhtes, ähvardas K O läbi peksta, püstoliga jalad läbi lasta, et kannatanu eluks ajaks ratastooli panna. Samuti lubas Rainer Skorpion K O Männiku karjääris ära tappa. K O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud. -
  4. septembril 2018 hommikul ajavahemikul kella 08.00 kuni 09.00 sõites mootorsõidukiga xxxx koos temaga lähisuhtes oleva naise I Eiga, keeras xxxx lähedal olevasse metsatukka, kus ähvardas I Ei tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega, öeldes I Eile, et lööb tal näo sisse, tapab ära, kaevab sinna samasse metsa ja mitte keegi ei leia teda võsast. I E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli varasemalt tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. -
  5. septembril 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid päevasel ajal, telefonivestluse käigus I Eiga ähvardas I Ei tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes I Eile, et lööb tal näo sisse ja räägib teises keeles, kui reedeks ehk
  6. septembriks 2018 I E xxxx üürikorteri lepingut sõlminud ei ole. I E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli varasemalt tema suhtes korduvalt füüsilist vägivalda tarvitanud. -
  7. juunil 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtusel ajal, telefonivestluse käigus I Eiga ähvardas I Ei tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes I Eile, et taob tal hambad sisse kui I E kavatseb ilma temata xxxx reisile minna. I E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti
  8. juunil 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid päevasel ajal telefonivestluse käigus I Eiga ähvardas I Ei tervisekahjustuste tekitamisega, kui I E xxxx kavatseb reisile minna. I E tundis Rainer Skorpioni sõnadest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud. 6 1-20-982 Seega pani Rainer Skorpion toime tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

4. Samuti süüdistatakse R. Skorpioni

§ 214lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem Harju Maakohtu 28.

veebruari 2018. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises: - 8.

märtsil 2019 kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal, xxxx asuvas korteris, nõudis K Olt 1850 euro üleandmist ning kui K O keeldus raha üle andmisest, siis Rainer Skorpion ähvardas teda sõnadega, et leiab mooduse niikuinii, kuidas raha temalt kätte saada, millest K O sai aru, et kui ta Rainer Skorpionile raha vabatahtlikult üle ei anna, kasutab Rainer Skorpion raha kätte saamiseks tema suhtes vägivalda. Kuna Rainer Skorpion oli K O suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud, siis võttis K O tema ähvardusi reaalsena ning

  1. märtsil 2019 andis K O Rainer Skorpionile üle 1850 eurot sularahas. -
  2. mail 2019 kella 19.00 paiku, xxxx asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K O jalaga ühel korral vasakule poole rindkeresse roiete piirkonda. Jalaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K Ole füüsilist valu ja tervisekahjustuse – paistetuse rindkere vasakule poolele. Vahetult peale löömist nõudis Rainer Skorpion, et K O kirjutaks valgele A4 paberile, et K O omal vabal soovil annab pool talle aadressil xxxx kuuluvast korterist Rainer Skorpionile. Keeldumise korral ähvardas Rainer Skorpion K O tappa või vigaseks lüüa ning kuna Rainer Skorpion oli nii vahetult enne kui ka varasemalt korduvalt K O suhtes vägivalda tarvitanud, siis oli K Ol alust karta ähvarduse täideviimist ja seetõttu kirjutas K O A4 formaadis valgele paberile, et nõustub temale kuuluva xxxx korteriomandist poole andma Rainer Skorpionile.
  3. mail 2019 läks K O koos Rainer Skorpioniga notar K L notaribüroosse, kus vormistati korteriomandi mõttelise osa kinkeleping, millega Rainer Skorpion sai xxxx asuva ja K O omandis oleva korteriomandi ½ mõttelise osa omanikuks, mille väärtuseks oli 33 500 eurot. Notaritasudeks eelnimetatud tehingute eest tasumiseks andis K O Rainer Skorpionile 183,40 eurot. -
  4. juulil 2019 kella 21.00 ajal xxxx asuvas majas, nõudis I Eilt 600 euro üleandmist tema poolt I Eile antud ülesande täitmata jätmiste eest. Nimelt oli Rainer Skorpioni poolt I Eile antud ülesandeks, et
  5. juulil 2019 pidi I E temale kuuluva sauna katuselt ära ajama seal remonti teinud mehe ning tegema sellest tõestuseks video. 21.–
  6. juulil 2019 tehtud telefonivestluste käigus nõudis Rainer Skorpion I Eilt tema poolt antud ülesande täitmist või ülesande täitmata jätmise eest nn „trahvi“ tasumist, esialgu 500 euro väärtuses, mis kasvas aga nõudmise käigus 1700 euro väärtuseks. Telefonivestluse käigus ähvardas Rainer Skorpion raha mittemaksmise korral korduvalt I Ei tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega. I Eil oli alus karta Rainer Skorpioni poolt öeldud ähvarduste täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud ning seetõttu läks I E
  7. juulil 2020 koos Rainer Skorpioniga xxxx asuvasse xxxx keskusesse, kust I E võttis kell 21.07 xxxx pangaautomaadist enda deebetkaardilt välja sularaha 300 eurot ja krediitkaardilt 300 eurot ning andis kokku 600 eurot sularaha üle Rainer Skorpionile. 7 1-20-982 Sellega pani Rainer Skorpion toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Menetluse käik

  1. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega anti R. Skorpion lühimenetluses süüdistatavana

§ 121

lg 1 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises kohtu alla. Süüdistatavale kohaldatud tõkendi (vahistamine) jättis kohus muutmata.

  1. Kriminaalasja arutati lühimenetluses
  2. veebruari
  3. a kohtuistungil (protokoll II kd, tl 390 jj). Süüdistatav selgitas, et on kätte saanud süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse. Süüdistatav ja kaitsja jäid kohtuistungil selle juurde, et asja arutatakse lühimenetluses (II kd, tl 390, 390 p, 395).
  4. Prokurör taotles süüdistusaktis loetletud tõendite avaldatuks lugemist. Kohus selgitas, et kohtuistungil on tõendeid võimalik avaldada erineval moel. Täpsemalt selgitas kohus, et tõendeid on võimalik kohtuistungil refereerida, on võimalik kuvada seinale, samuti on võimalik poolte kokkuleppel lugeda need avaldatuks (II kd, tl 390 p). Prokurör ja kaitsja leidsid, et tõendid võib lugeda avaldatuks. Süüdistatav vastas, et on teadlik kohtutoimikus olevatest tõenditest. Süüdistatav ei pidanud vajalikuks, et kohus selgitaks täpsemalt tõendite sisu kohtumenetluses, oli nende sisust teadlik ja ei pidanud vajalikuks midagi välja tuua (II kd, tl 391). Samal seisukohal olid kohtumenetluse pooled ka pärast süüdistatava poolt ütluste andmist (II kd, tl 395). Seega luges kohus poolte kokkuleppel süüdistusaktis loetletud ja kohtutoimikus olevad tõendid avaldatuks (samas).
  5. R. Skorpion end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja tsiviilhagisid õigeks ei võtnud. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi ja mõista talle

§ 214

lg 2 p 1 järgi 9 aasta pikkune vangistus,

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 alusel 3 aasta pikkune vangistus ja

§ 120lg 1 järgi üheaastane vangistus. Liitkaristuseks palus prokurör süüdistatavale mõista 9 aastat vangistus, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Kaitsja palus süüdistatav õigeks mõista ja tsiviilhagid jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus käsitleb esmalt kohtule esitatud tõendeid (I). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (II) ja selgitab süüdistatavale mõistetavat karistust (III). Pärast seda käsitleb kohus kannatanute tsiviilhagisid (IV), taotlusi lähenemiskeelu kohaldamiseks (V) ja lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (VI). 8 1-20-982 (I) TÕENDID
  2. Süüdistusakti punktis 15 on loetletud kriminaalasjas kogutud tõendid, mis prokuratuuri hinnangul tõendavad R. Skorpionile esitatud süüdistust. Kaitsja hinnangul on osutatud tõendid lubatavad (II kd, tl 390). Dokumentaalsete tõendite kohtulik uurimine toimub läbi nende avaldamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-123-06, p 8). (Tõendi avaldamise erinevate võimaluste kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-90-11, p 21). Kohtuistungil olid kohtumenetluse pooled üksmeelel, et süüdistusaktis loetletud tõendid võib kohtumenetluses lugeda avaldatuks. Tõendid on järgmised: (Episoodid, milles on kannatanuks K. O) - Kannatanu K. O
  7. ja
  8. augustil
  9. a antud ütlused koos
  10. augusti
  11. a ülekuulamise protokolli lisadega (I kd, tl 44-74); Kannatanu K. O
  12. augusti
  13. a läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (I kd, tl 3-7); Korteri mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping (I kd, tl 77-83); Hagi kinnisasja väljaandmise nõue (I kd, tl 84); Makseinfo ja AS SEB Pank sularaha sissemakse kviitung (I kd, tl 75-76); AS Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonna patsiendikaart (I kd, tl 85); Teabesalvestise vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Häirekeskusele
  14. augustil 2019 tehtud kõnede helisalvestisi (lisaks CD-plaat) (I kd, tl 11-12, CD I kd esikaanel); Kahtlustatav R. Skorpioni kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (I kd, tl 13-16); Kahtlustatav R. Skorpioni
  15. augustil ja
  16. novembril 2019 antud ütlused; Tunnistaja H O (O)
  17. septembril 2019 antud ütlused (I kd, tl 86-88); Tunnistaja S S (S)
  18. septembril 2019 antud ütlused (I kd, tl 89-91); Tunnistaja R O
  19. septembril 2019 antud ütlused koos ülekuulamise protokolli lisadega (kuvatõmmised vestlustest kannatanu I. Eiga) (I kd, tl 92-116); Tunnistaja K Ke
  20. septembril 2019 antud ütlused koos ülekuulamise protokolli lisadega (I kd, tl 117-122); Tunnistaja E I
  21. septembril 2019 antud ütlused (I kd, tl 123-126);
  22. septembri
  23. a nõudekiri Kliinikpluss Hambaravile ja
  24. septembri 2019 vastus nõudekirjale koos meditsiiniliste dokumentidega (I kd, tl 168-180);
  25. septembri
  26. a nõudekiri Unimed Kliinik OÜ-le ja
  27. novembri
  28. a vastus nõudekirjale (I kd, tl 181-192); Kannatanu K. O tsiviilhagi koos lisadega (II kd, tl 247-277); (Episoodid, milles on kannatanuks I. E) - Kannatanu I. Ei
  29. augustil ja
  30. septembril 2019 antud ütlused (I kd, tl 128-131, 132161) koos
  31. septembri 2019 ülekuulamise protokolli lisadega; I. Ei
  32. oktoobril 2019 täiendavalt antud ütlused koos ülekuulamise protokolli lisadega (pangakonto väljavõtted kaarditehingutest) (II kd, tl 204-209); Tunnistaja J V
  33. septembril 2019 antud ütlused (I kd, tl 162-167); 9 1-20-982 - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega on vaadeldud xxxx valvekaamera videosalvestist. Lisana DVD-plaat (II kd, tl 203); Kannatanu I. Ei
  34. novembri
  35. a tsiviilhagi koos lisadega (II kd, tl 278-310); Kahtlustatav R. Skorpioni
  36. novembril
  37. a antud ütlused (II kd, tl 311-317). (Kriminaalmenetluse asjaolusid kinnitavad tõendid) - - Karistusregistri väljavõte (I kd, tl 25-29); Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-18-1485 väljatrükk (I kd, tl 30-34); Teatis R. Skorpioni keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II kd, tl 322); Harju Maakohtu
  38. augusti
  39. a kohtumäärus nr 1-19-6571 (II kd, tl 37-39) ja Harju Maakohtu
  40. oktoobri
  41. a määrus nr 1-19-6571 (II kd, tl 196-197);
  42. augusti
  43. a lisapiirangute kohaldamise määrus (I kd, tl 40);
  44. augusti
  45. a Riigi Õigusabi Infosüsteemi teade (I kd, tl 18); Taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks ning riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused (I kd, t 22-23, 24, 41-43, 198-200, II kd, tl 318320); Seletuskiri, millega K. O annab üle I. Ei poolt koostatud garantiikirja (II kd, tl 210-211). Tõendite asjakohasus, lubatavus ja usaldusväärsus
  46. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel annab kohus hinnangu, kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine ja tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt ning kas tõend riimub ülejäänud tõenditega.
  47. Süüdistusaktis loetletud ja kohtus avaldatud tõendite asjakohasuse ja lubatavuse kohta märgib kohus järgmist.
  48. KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. Erandina võib siiski lühimenetluses kohtulikul uurimisel süüdistatav taotleda KrMS § 237 lg 5 esimese lause alusel enda ülekuulamist. Sama sätte teise lause kohaselt järgitakse süüdistatava ülekuulamisel lühimenetluses KrMS §-s 293 sätestatut, mis tähendab, et lühimenetluses tuleb samamoodi kui üldmenetluses juhinduda süüdistatava ülekuulamisel KrMS §-st 2862 ja §-dest 288-
  49. Süüdistatava ristküsitlemise korral on tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ütluste usaldusväärsuse kontrolliks lubatav üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  50. juuni
  51. a otsus asjas nr 1-17-1629, p-d 9-10).
  52. R. Skorpion taotles kohtuistungil enda ülekuulamist. Ristküsitluse käigus ei taotlenud kohtumenetluse pooled süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist tema kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Seega saab kriminaalasjas olla lubatavaks 10 1-20-982 tõendiks vaid süüdistatava kohtus antud ütlused. Süüdistusaktis loetletud süüdistatava kohtueelse menetluse ütlused jätab kohus tõendikogumist välja.
  53. Kohus märgib, et kuigi süüdistusaktis on tõenditena loetletud ka kannatanute tsiviilhagid, siis need ei ole tõendina käsitatavad. Nimelt ei ole tsiviilhagi sarnaselt süüdistusaktiga tõend, vaid üksnes menetlust teatud osas käivitav ja menetluseset piiritlev dokument. Tsiviilhagis kajastuvaid väiteid ei saa võrdsustada kannatanu ütlustega muu hulgas põhjusel, et nende saamisel ei ole järgitud ülekuulamise reegleid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  54. novembri
  55. a otsus asjas nr 1-16-6115, p 32.3).
  56. Ülejäänud süüdistusakti punktis 15 loetletud tõendeid peab kohus asjakohasteks ja lubatavateks.
  57. Puutuvalt tõendite usaldusväärsust, märgib kohus, et alust ei ole kahelda dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses.
  58. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kui tunnistaja on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest teadlikuks kannatanu vahendusel, on tunnistajate ütlused selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitatavad (KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud aluste puudumisel) kaudse tõendina, mille abil tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Samuti võib isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel tugineda tema ütlustevälisele selgitusele (nt eksperdile, arstile öeldu) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  59. veebruari
  60. a otsus asjas nr 1-18-1247, p 37). Samuti tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (vt Riigikohtu
  61. juuni
  62. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 19).
  63. Kriminaalasjas on peamisteks otsesteks süüstavateks tõenditeks kannatanute K. O ja I. Ei ütlused. Nendega on süüdistuse sisuks olevaid faktilisi asjaolusid puudutavas osas diametraalselt vastuolus süüdistatav R. Skorpioni kohtus antud ütlused. Kohus leiab, et kannatanute ja süüdistatavate ütluste hindamisel eeltoodud põhimõtteid arvesse võttes tuleb lugeda usaldusväärseks kannatanute ütlused. K. O ütluste usaldusväärsus
  64. Kannatanu K. O on kriminaalasjas andnud ütluseid kahel korral (I kd, tl 1 jj, tl 44 jj). Kohus ei tuvastanud nendes ütlustes märkimisväärseid vastuolusid. Kannatanu ütluste usaldusväärsus on kontrollitav teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikuliste tõendiallikate kaudu. Samuti riimuvad need kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega.
  65. Isiku läbivaatuse protokollist (I kd, tl 3-7) nähtuvad K. Ol
  66. augustil 2019 fikseeritud vigastused, mis on kooskõlas tema poolt selle episoodi kohta antud ütlustega. Vigastused nähtuvad ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardilt (I kd, tl 85). Arstlik läbivaatus viidi läbi
  67. augustil 2019, kannatanul fikseeriti kätel ja kehal hematoomid, küljel marrastused, ülahuule limaskestal haav. Kannatanu ütlustega selle kohta, et süüdistatav on talle 11 1-20-982 kehalise väärkohtlemisega põhjustanud hammastega seotud vigastusi, riimuvad kannatanu ravidokumendid. K. O ütluste sisu viimase episoodi kohta kinnitab teabesalvestuse vaatlusprotokoll, millest nähtub
  68. augustil 2019 Häirekeskusesse tehtud kahe kõnesalvestise vaatlus (I kd, tl 11-12). Kõnede sisu on kooskõlas tunnistaja S S ja tunnistaja H O ütlustega.
  69. K. O ütlused
  70. augusti
  71. a episoodi kohta riimuvad tunnistaja H. Oi ütlustega (I kd, tl 86 jj), kellele kannatanu helistas ja palus politsei kutsuda. Samuti riimuvad kannatanu ütlused tunnistaja S. Si ütlustega, kes
  72. augustil 2019 kõrvalkorterist kuulis kannatanu ja süüdistatava tüli, samuti et naine karjus valust ja karjus appi, tunnistaja helistas politseisse (I kd, tl 90).
  73. K. O ütluste usaldusväärsust kehalise väärkohtlemise kohta kinnitavad tunnistaja K. Ke ütlused. Muu hulgas nähtub tunnistaja ütlustest, et ta käis kannatanu juures
  74. juunil 2018 ja tegi tema näost pildi (I kd, tl 118). Foto on lisatud tunnistaja ülekuulamise protokollile ja sellest nähtub, et kannatanul on
  75. juunil 2018 vasaku silma all hematoom (I kd, tl 121-122). K. Ke ütlused kinnitavad kannatanu ütluseid ka selles, et süüdistatav pani tema suhtes kehalise väärkohtlemise episoode korduvalt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema tööandja ja kannatanu tööandja koostööpartnerid. Kannatanu tööandja küsis tunnistajalt, kas kannatanuga on kõik korras, et tal on näos sinikad, tihti on ta kas puhkusel või haiguslehel. Kannatanu sai väga lühikese aja jooksul 3–4 korda peksa. Üks kord olid hambad sisse löödud, silm sinine jne. Tunnistaja nägi kannatanu töö juures tema sinist silma (I kd, tl 118-119).
  76. K. O ütlused kehalise väärkohtlemise ja väljapressimise kohta haakuvad ka tunnistaja E. Ii ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kannatanul suvel 2018 vigastusi: nägu oli sinine ja ülemise hambakaare hambad puudusid. Kannatanu sai iga kuu peksa, kuid tunnistaja ajaliselt ei oska välja tuua, millal ja mis toimus (I kd, tl 124). Kannatanu on tunnistajale ka võrdlemisi vahetult (s.o järgmisel päeval) pärast kehalist väärkohtlemist sellest rääkinud, näiteks annab tunnistaja selle kohta ütluseid seoses
  77. oktoobri
  78. a episoodiga. Samuti kinnitavad E. Ii ütlused kannatanu ütluseid seoses väljapressimise episoodiga, mille esemeks oli poole korteriomandi kirjutamine süüdistatava nimele (kinkeleping). Tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanu helistas tunnistajale ja rääkis, et süüdistatav on teda ähvardanud ja käskis pool korterit tema nimele kirjutada, oli agressiivne, kannatanu kartis oma elu pärast (I kd, tl 124125).
  79. Eeltoodust nähtub, et kannatanu K. O ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega, kes on näinud kannatanul kehavigastusi või kellele kannatanu on kuriteo toimepanemise järgselt või hiljem toimunust rääkinud. Kannatanu ütlusteid viimase episoodi kohta kinnitab ka kõrvalkorteris tüli pealt kuulnud tunnistaja. Sellega haakuvad ka Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised. Samuti on mitmel korral kannatanu vigastused dokumentaalselt fikseeritud: tunnistaja poolt
  80. juunil 2018 tehtud fotoga, hambaravi ravikaartidega ja
  81. augustil 2019 isiku läbivaatuse protokolliga ning EMO patsiendikaardiga. Kohtu hinnangul annab see kogumis aluse järelduseks, et kannatanu K. O ütlused on usaldusväärsed. I. Ei ütluste usaldusväärsus
  82. Kannatanu I. E on ütluseid andnud kolmel korral. Ütlused on valdavalt märkimisväärsete vastuoludeta. Mõnevõrra erinevaid ütluseid on kannatanu andnud
  83. augusti
  84. a episoodi kohta, kuid tegemist ei ole vastuoludega, mis tingiksid tema ütluste ebausaldusväärsuse. Kohtu 12 1-20-982 hinnangul on kannatanu andnud hilisemal ülekuulamisel üksikasjalikumaid ütluseid (vt ka kohtuotsuse punktid 73, 74 ja 77).
  85. I. Ei ütlused riimuvad kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu ütluseid
  86. augusti
  87. a kehalise väärkohtlemise kohta kinnitavad meditsiinidokumendid, mille kohaselt fikseeriti kannatanu hiljem vasaku silma piirkonnas hematoom (I kd, tl 143-144). Kannatanu ütluseid kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kajastatud kannatanu ja süüdistatava vaheliste telefonikõnede sisu (II kd, tl 212 jj). Kõnede sisust nähtuvad ähvardused, raha nõudmised ja kannatanu solvamised kinnitavad kannatanu ütluseid.
  88. Kannatanu ütlused haakuvad ka kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja J. Vi ütluste kohaselt nägi ta septembris 2018 kannatanu näol vigastusi. Samuti on kannatanu talle süüdistatava kehalisest väärkohtlemisest rääkinud (I kd, tl 163).
  89. Seega riimuvad kannatanu I. Ei ütlused teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mis annab aluse järelduseks, et need on usaldusväärsed. Süüdistatav R. Skorpioni ütluste usaldusväärsus
  90. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed süüdistatava ütlused. Need erinevad süüdistuse sisuks olevate asjaolude osas kannatanute ütlustest diametraalselt. Kannatanute ütlused on aga kooskõlas kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
  91. Muu hulgas on süüdistatava ütlused vastuolus kriminaaltoimikus oleva materjaliga selles, et neil ei olnud kannatanu I. Eiga lähisuhet. R. Skorpion andis kohtus ütluseid, et tema suhted I. Eiga olid täiesti kaudsed, nad kohtusid paar korda, ta on kahel korral ka kannatanu juures käinud (II kd, tl 392 p). Prokuröri küsimusele vastates märkis süüdistatav, et I. E oli pigem sõber. Süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud neil mitte midagi romantilist, seksuaalsuhet ei olnud (II kd, tl 393). Vastupidine nähtub I. Ei ütlustest (nt I kd, tl 136, II kd, tl 205). I. Ei ütluste kohaselt valdasid süüdistatavat ka armukadedushood (II kd, tl 137). Kriminaaltoimikus on I. Ei ja R. Skorpioni vahelised Gmaili kirjade väljatrükid (I kd, tl 147 jj) (süüdistusaktis märgitud kui I. Ei ülekuulamise protokolli lisad; Gmaili kirjadele viitab kannatanu ka
  92. oktoobri
  93. a ülekuulamise protokollis, II kd, tl 205 p). Kirjades on selgeid viiteid romantilisele suhtele (nt tl 148 ja 148 p, 151, 152). Nendevahelisele seksuaalsuhtele on viiteid ka nendevahelistes kõnedes, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (nt II kd, tl 220, 236). Seega tõendavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et kannatanu I. Ei ja süüdistatava vahel oli lähisuhe.
  94. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kohtuistungil süüdistatava ütlustes kõlanud versioon, et kannatanud annavad valeütluseid, mille põhjuseks on armukadedus. Tõenditest nähtub, et kannatanud said teineteisest teada juulis 2019 (I kd, tl 48, tl 93). Samas on kriminaalasjas kogutud ka selliseid kannatanute ütluseid kinnitavaid tõendeid, mis pärinevad sellele eelnevast ajast. Nii on mõlemal kannatanul enne seda fikseeritud kehavigastusi. Samuti on mitmed tunnistajad andnud ütluseid, et nad kahtlustasid või andsid kannatanud ise neile süüdistatava kehalisest väärkohtlemisest märku enne eelviidatud aega. Seega ei kinnita kriminaalasjas kogutud tõendid versiooni, et kaks kannatanut, saades teada, et mõlemal on süüdistatavaga suhe, hakkasid kooskõlastatult andma valeütluseid.
  95. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita ka süüdistatava versiooni sellest, justkui on K. 13 1-20-982 O ütluseid keegi (mõni mees) mõjutanud. Süüdistatava ütluste kohaselt muutus K. O hoiak pärast uut aastat (II kd, tl 393p). K. O muutus kinnisemaks, ei tahtnud süüdistatavaga eriti pikalt rääkida. Süüdistataval jäi arusaamatuks, kes teda kuskilt krutib (samas). Arvestades, et K. O ja R. Skorpion tutvusid mais 2018 ja R. Skorpion vahistati augustis 2019, peetakse silmas
  96. aastavahetust. See ei ole aga kooskõlas süüdistatava ütlustega selles, et kannatanu K. O tegi
  97. mail 2019 korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu vabatahtlikult.
  98. Kohus selgitab, et kuigi suur osa kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajatest on kannatanute sugulased või sõbrad, ei ole see antud kriminaalasja asjaolusid silmas pidades midagi eriskummalist ega anna alust pidada nende ütluseid ebausaldusväärseteks. Samuti on kriminaalasjas üle kuulatud ka tunnistaja S. S, kellel ei olnud K. Oga lähedasemat tutvust kui süüdistatavaga. S. Si ütlused kinnitavad aga
  99. augusti
  100. a sündmuse osas kannatanu, mitte süüdistatava ütluseid.
  101. Kohtu hinnangul viitab mõlema kannatanu ütluste usaldusväärsusele (ja seetõttu süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusele) tõik, et need haakuvad ka omavahel mitmetes süüdistatava käitumist puudutavates asjaoludes.
  102. Nii nähtub K. O ütlustest näiteks, et süüdistatav tegi talle etteheiteid, et talle helistavad liiga paljud sõbrad ja käskis tal meestuttavate kontaktid kustutada. Kui kannatanu kohe kontakte kustutama ei hakanud, viskas süüdistatav kannatanu telefoni aknast välja (I kd, tl 46-47). Samuti nähtub K. O ütlustest süüdistatava soov kontrollida, mida kannatanu räägib teiste inimestega. Nii pidi kannatanu ütluste kohaselt telefon olema valjuhääldi peal (I kd, tl 48), samuti nähtub ütlustest füüsiline konflikt, mis sai alguse küsimusest, millest kannatanu on sõbrannaga rääkinud (I kd, tl 48, tl 49). Ka kannatanu I. Ei ütlustest nähtub, et süüdistatav eemaldas I. Ei telefonist pildid, kus olid peal meesterahvad, eemaldas tema Facebooki kontolt kõik meestuttavad, telefoniraamatust kõikide meeste nimedega numbrid, kontrollis kokkusaamistel kannatanu telefoni sisu ja kirjavahetusi (I kd, tl 136; II kd, tl 206). Kannatanute ütluseid selles osas kinnitavad ka tunnistajad (H. O I kd, tl 87; R. Oja I kd, tl 93).
  103. Mõlema kannatanu ütlustest nähtub ka see, et süüdistatav võttis neilt armukadeduse hoos ära telefone. K. O ütlustest nähtub, et kui ta koheselt süüdistatava korraldusele telefonist kontakte kustutada ei allunud, viskas süüdistatav tema telefoni aknast välja (I kd, tl 46-47). Ka I. Ei ütluste kohaselt süüdistatav, leides kannatanu kontolt pildid endise abikaasaga, andis teada, et jätab karistuseks kannatanu telefonist ilma. Süüdistatav võttis kannatanu telefonid, püüdis need ära lõhkuda ja lubas viia need metsa ja maa sisse kaevata (II kd, tl 137).
  104. Kokkuvõtvalt on kriminaalasjas kogutud mitmeid isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid. Peamisteks süüstavateks tõenditeks on kannatanute K. O ja I. Ei ütlused. Kannatanute ütluste usaldusväärsus on kontrollitav teiste tunnistajate ütluste kaudu, millega kannatanute ütlused riimuvad. Samuti haakuvad need kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava ütlused erinevad süüdistuse sisuks olevate asjaolude osas muudest tõenditest diametraalselt. Versioone, mille kohaselt annavad kannatanud armukadeduse tõttu või kellegi kolmanda mõjutuste tagajärjel valeütluseid, kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita. Seega on kohtu hinnangul süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed. Ütlused, mis ei ole usaldusväärsed, jätab kohus tõendikogumist välja (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  105. mai
  106. a otsus 14 1-20-982 kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 13). (II) FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK HINNANG Süüdistuses

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad episoodid 15.

juuni

  1. a episood (kannatanu K. O)
  2. Kohtu hinnangul on kuritegu tõendatud K. O ütlustega, millega riimuvad tunnistaja K. Ke ütlused ja tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud
  3. juuni
  4. a foto, millelt nähtub kannatanu, kellel vasaku silma piirkonnas hematoom. Kannatanu andis
  5. augustil 2019 ütluseid, mille kohaselt
  6. juunil 2018 kella 20.00 paiku hakkas süüdistatav temaga kõrgendatud toonil rääkima, et talle helistavad liiga paljud sõbrad. Süüdistatav käskis need kontaktid kustutada, misjärel kannatanu pidi kontaktid kustutama, sest süüdistatava arvates ei saa naistel olla meestest sõpru. Ta lõi kannatanut kaks korda rusikaga vastu nägu, vastu vasakut põske, mille tagajärjel tekkis silma alla sinikas. Süüdistatav põhjustas kannatanule füüsilist valu, peavalu ja ka vasaku põse paistetuse. Kannatanu oli šokis ja ei julgenud rohkemat vastu öelda. Kuna kannatanu koheselt kontaktide kustutamisega ei alustanud, sai süüdistatav vihaseks ja viskas kannatanu telefoni aknast välja, mistõttu telefon purunes (I kd, tl 46-47).
  7. Tunnistaja K. Ke ütluste kohaselt helistas talle K
  8. juuni
  9. a hommikul ja oli imeliku häälega. Tunnistaja küsis, kas kõik on korras. Kannatanu vastas, et ei ole. Tunnistajale tundus, et elukaaslane Roy on kannatanu kõrval, sest ta ei suhelnud vabalt. Tunnistaja küsis kannatanult, kas ta on peksa saanud, millele kannatanu vastas, et jah. Ta läks kannatanu juurde. Royd kodus ei olnud, ta oli välja läinud Kle uut telefoni ostma, sest oli vana visanud aknast välja. K väitis, et oli seksi ja müramise käigus kogemata peksa saanud. Tunnistaja sai aru, et kannatanu valetab. Ta tegi kannatanust pildid. K palus, et tunnistaja hoiaks need pildid alles igaks juhuks (I kd, tl 118). Tunnistaja ülekuulamise protokollile on lisatud fotod, kust nähtub kannatanu K. O, kellel on vasaku silma piirkonnas hematoom. Fotodel on
  10. juuni
  11. a kuupäev (I kd, tl 120-122).
  12. Seega riimuvad kannatanu K. O ütlused tunnistaja K. Ke ütlustega. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega haakub tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud foto, millega on fikseeritud kannatanul tekkinud vigastus.
  13. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav lõi
  14. juunil 2018 kella 20 paiku xxxx asuvas korteris K. O kahel korral rusikaga vastu vasakut näopoolt, tekitades sellega K. Ole füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi vasaku silma ümbruses ja vasaku põse paistetuse.
  15. juuli
  16. a episood (kannatanu K. O)
  17. Kohtu hinnangul on kuritegu tõendatud kannatanu K. O ütlustega, mis riimuvad tunnistajate K. Ke ja E. Ii ütlustega. Kannatanule tekitatud vigastusi hammastele tõendavad hambaravi kaardid.
  18. Kannatanu ütluste kohaselt olid nad
  19. juulil 2018 teel peole, kui süüdistatav hakkas tema 15 1-20-982 peale karjuma, et kannatanu ei ole tema vastu aus olnud ja petab teda. Süüdistatav lõi kannatanut väga tugevalt rusikaga vähemalt kahel korral suu piirkonda, mille tagajärjel purunes kannatanu ülemise hambakaare protees ja ülemisel hambakaarel lisaks kaks enda hammast. Kannatanul oli kohutavalt valus ja tal tuli suust rohkelt verd. Samuti oli suu paistes. Peale löömist ei lubanud süüdistatav kannatanul karjuda, muidu peksab täitsa vagaseks (I kd, tl 47).
  20. Tunnistaja K. K andis ütluseid, et tema ja K tööandjad on partnerid. K tööandja küsis tunnistajalt, kas Kga on kõik korras, kuna tal on näos sinikad ja tihti oli ta kas puhkusel või haiguselehel. Tunnistaja andis mõista, et kõik ei ole korras ja palus tööandjal teada anda, kui midagi kahtlast nähakse. K sai väga lühikese aja jooksul vähemalt 3–4 korda peksa. Üks kord olid hambad sisse löödud, silm sinine jne. Tööandja helistas tunnistajale, et Kl on jälle silm sinine. Tunnistaja läks K töö juurde ja nägi tema sinist silma. K väitis, et kõik on korras, et ta kukkus rattaga, aga tunnistaja ei uskunud teda (I kd, tl 118-119).
  21. Tunnistaja E. Ii
  22. septembril 2019 antud ütluste kohaselt läks ta möödunud aasta suve alguses Kle külla. Korterisse sisenedes nägi ta, et K nägu on sinine ja ülemise hambakaare hambad puudusid. Tunnistaja küsis kannatanult, mis juhtus, ja kannatanu vastas, et ta kukkus rattaga. Tunnistaja sai aru, et kannatanu valetab talle. Tunnistaja küsis, miks kannatanu ei helistanud talle. Kannatanu vastas, et tema telefon purunes. Paar kuud hiljem rääkis kannatanu tunnistajale, et tegelikult tema elukaaslane Roy viskas tema telefoni rõdult alla. Roy ei tahtnud, et K telefonis on meesterahvaste kontaktid, mis ta käskis ära kustutada (I kd, tl 124).
  23. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja H. Oi ütlused, mille kohaselt rääkis ema talle pärast
  24. augustil 2019 toimunud kehalist väärkohtlemist, mida Rainer talle teinud on. Tunnistaja ütluste kohaselt ema tunnistas, et valetas, kui väitis, et kukkus jalgrattaga sõites hambad suust, tegelikkuses oli Rainer hambad välja löönud. Ema ütles, et Rainer on tema suhtes vähemalt seitsmel korral vägivalda kasutanud (I kd, tl 87).
  25. Et kannatanul olid
  26. a juuli alguses hammastega seotud vigastused, tõendab kriminaaltoimikus olev ravikaart (I kd, tl 183 jj). Ravikaardilt nähtub, et kannatanu on hambaraviga seoses käinud arsti visiidil
  27. juulil,
  28. augustil,
  29. augustil,
  30. septembril,
  31. septembril,
  32. septembril ja
  33. oktoobril
  35. juuli
  36. a visiidi juures on ravikaardil märkus, et patsient kukkus
  37. juulil rattaga sõites ja sai trauma, mille tagajärjel murdus ülemine hammas ja ülemine plaatprotees läks katki. Vaatlusel näha, et ülemine 2 sektor veidi turses, ige traumeeritud. Näha, et kukkunud välja d21 ja 22 koos juurtega, alveoolid tühjad. D11 veidi liigub (I kd, tl 185). Kuigi kannatanu andis arstile trauma kohta selgitusi, et ta kukkus rattaga, ei tingi see kohtu hinnangul tema ütluste ebausaldusväärsust. Kohtu poolt eelnevalt viidatud tõenditest tuleneb, et sellist versiooni toimunust rääkis kannatanu esialgu ka tunnistajale, kuid tunnistajad said aru, et kannatanu väide selle kohta ei vasta tõele. Hiljem on kannatanu aga avaldanud vigastuste tegeliku põhjuse.
  38. Seega on tõendatud, et
  39. juulil 2018 lõi süüdistatav K. O kahel korral rusikaga näkku suu piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu suust, huulte paistetuse, ülemiste igemete paistetuse, ülemise hambakaare proteesi purunemise, ülemise hambakaare kahe jäävhamba kaotuse ja ühe hamba liikuvuse. 16 1-20-982
  40. augusti
  41. a episood (kannatanu K. O)
  42. Tegu on tõendatud kannatanu K. O ütlustega, mis haakuvad tunnistaja K. Ke ütlustega.
  43. Kannatanu K. O ütlustest nähtub, et
  44. augustil 2018 sai süüdistatav, kuuldes, et kannatanu on käinud sõbranna juures külas, väga vihaseks ja lõi teda rusikaga näkku, täpsemalt vasaku silma alla. Süüdistatav süüdistas teda petmises. Löök oli ühekordne, kannatanul oli valus ja põsk oli paistes.
  45. augustil 2018 oli muinastulede öö ja kuna kannatanul oli põsk paistes, ei saanud nad avalikule üritusele minna (I kd, tl 48).
  46. K. O ütlused riimuvad tunnistajate K. Ke ütlustega, mille kohaselt nägi ta kannatanul korduvalt kehavigastusi, tunnistaja arvates sai kannatanu lühikese aja jooksul 3–4 korda peksa (I kd, tl 118-119).
  47. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
  48. augustil 2018 lõi süüdistatav K. O ühel korral rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku põse paistetuse.
  49. oktoobri
  50. a episood (kannatanu K. O)
  51. Tegu on tõendatud kannatanu K. O ütlustega, mida kinnitavad tunnistaja E. Ii ütlused.
  52. Kannatanu K. O ütluste kohaselt käisid nad koos süüdistatavaga
  53. oktoobril 2018 pulmas. Hommikul, kui nad koju jõudsid, läks Rainer talle kallale, ta oli purjus ja talle ei meeldinud miski kannatanu käitumises. Ta lõi kannatanut rusikaga korduvalt näkku ja jalaga korduvalt vasakule poole ribidesse. Selle tagajärjel oli kannatanul suur peavalu, mõlema põse paistetus ja silmad sinised, ribid paistes ja valutasid (I kd, tl 49).
  54. Tunnistaja E. Ii ütluste kohaselt oli
  55. oktoobril 2018 tema poja pulm, kus K käis oma elukaaslase Royga. Koju jõudes tuli Roy Kle voodis kallale ja hakkas peksma. Tunnistaja helistas Kle järgneval päeval, et küsida, kas nad jõudsid ilusti koju ja siis K rääkiski tunnistajale, mis Roy talle tegi (I kd, tl 124).
  56. K. O ütlused riimuvad tunnistajate K. Ke ütlustega, mille kohaselt nägi ta kannatanul korduvalt kehavigastusi, tunnistaja arvates sai kannatanu lühikese aja jooksul 3–4 korda peksa (I kd, tl 118-119).
  57. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et
  58. oktoobril
  59. a hommikusel ajal lõi süüdistatav kannatanu K. O korduvalt rusikaga näkku ja korduvalt jalaga vasakule poole rindkere piirkonda. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku ja parema põse paistetuse, silmade ümber verevalumid ja ringkere vasakule poolele paistetuse.
  60. veebruari
  61. a episood (kannatanu K. O)
  62. Tegu on tõendatud K. O ütlustega, millega haakuvad ravidokumendid.
  63. Kannatanu K. O ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda
  64. veebruaril 2019 rusikaga suu piirkonda nii, et alumine huul oli pooleks, katki ja kaks alumist hammast liikusid suus. Kannatanul oli kohutavalt valus. Raineri löök tema suhtes oli niivõrd tugev, et selle käigus süüdistatav vigastas oma paremat kätt (I kd, tl 49). 17 1-20-982
  65. Kannatanu ütlused riimuvad ravidokumentidega (täpsemalt Hea Lahendus OÜ ravikaart (I kd, tl 170 jj). Ravikaardilt nähtub, et kannatanu käis arsti juures visiidil
  66. märtsil,
  67. mail,
  68. juulil ja
  69. augustil
  71. märtsi
  72. a visiidi juures on märkus, et patsient on saanud 2 nädalat tagasi trauma, laps lõi peaga vastu ülemisi ja alumisi esihambaid, mille tagajärjel d11 murdunud ja veidi liikuv. Alumised intsisiivid samuti liikuvad, eriti d31, 32 rohkem liikuvad (I kd, tl 171). Asjaolu, et kannatanu arsti juures visiidil trauma tegelikku põhjust ei avaldanud, ei tingi kohtu hinnangul tema ütluste ebausaldusväärsust. Kannatanu on ütlustes selgitanud, et kartis süüdistatavat.
  73. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et
  74. veebruaril 2019 lõi süüdistatav K. O ühel korral rusikaga vastu nägu suu piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – lahtise põrutushaava alahuule keskosasse, alumise hambakaare jäävhamba liikuvuse.
  75. augusti
  76. a episood (kannatanu K. O)
  77. Tegu on tõendatud K. O ütlustega, mida kannatanule tekitatud vigastuste osas kinnitavad isiku läbivaatuse protokoll ja EMO patsiendikaart. Kannatanu ütluseid toimunust kinnitavad tunnistaja S. Si ütlused, kes naabrina kuulis toimuvat ja tunnistaja H. Oi ütlused, kellele kannatanu helistas ja palus tunnistajal helistada politseisse. Isikulisi tõendeid toetab teabesalvestise vaatlusprotokoll, milles on kajastatud
  78. augustil 2019 Häirekeskusesse tehtud kahe kõne sisu ja mis riimuvad tunnistajate ütlustega.
  79. K. O ütluste kohaselt oli
  80. augustil 2019 tema sõbranna sünnipäev, kuhu kannatanu läks. Kui ta tagasi jõudis, lõi Rainer teda rusikaga näkku, korduvalt vasakule poole vastu keha ja vastu vasakut küünarvart, sellepärast, et ta jäi tagasitulemisega hiljaks. Kella 22.00 paiku lõi süüdistatav kannatanut rusikaga mitu korda näkku ja ribidesse, sest kannatanu eelnevalt tehtud kõne tütrele ei olnud valjuhääldi peal. Sel hetkel kannatanu karjus kõvasti (I kd, 1-2, tl 51).
  82. augustil 2019 läbi viidud isiku läbivaatuse protokolli kohaselt fikseeriti K. Ol vasaku silma all ja nina vasakul poolel punetus, vasakul käsivarrel õla ja küünarnuki vahel punetus ja paistetus, paremal pool suus seespool limaskesta vigastus (I kd, tl 3-3p, lisad tl 4-7).
  83. Teabesalvestise vaatlusprotokollist nähtub, et
  84. augustil 2019 helistas Häirekeskusesse S S, kes teatas kõrval korteris toimuvast perevägivalla juhtumist. Helistaja sõnul tundub, et meesterahvas peksab naist. Helistaja kuuleb, et meesterahvas karjub. Helistaja sõnul naine karjub valust ja palub lõpetada. Meesterahva nimi Rainer Skorpion. Naisterahvas on K O (I kd, tl 11-12).
  85. Eelviidatud teabesalvestise vaatlusprotokollist nähtub seegi, et
  86. augustil 2019 helistas Häirekeskusesse H O, kes teatas, et tema emal on kodus vägivaldne mees. Ema tegi talle just veidra kõne, mille lõpus sosistas, et kutsu politsei. Ema pole meesterahvast varem politseisse andnud, aga ta on teda varem löönud. Ema nimi K O. Mehe nimi Rainer Skorpion (I kd, tl 1112).
  87. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardilt nähtub, et
  88. augustil 2019 kell 21:41 teostati K. O läbivaatus. Diagnoosina on märgitud (põhihaigus) kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigas [kirjapilt muutmata], välispõhjusena rünne kehalise 18 1-20-982 vägivallaga. Peamine kaebus: elukaaslane tuli kallale, lõi vastu pead, peavalu, teadvusekadu eitab. Objektiivne staatus: vasak käsi: 3x4 cm hematoom õlavarrel, 1x1,5 hematoom küünarvarrel. Vasakul puusanukist sentimeeter allpool 6x1,5 cm, küljel marrastused. Paremal ülahuule limaskestal haav. Ninatiivast vasakul marrastus (I kd, tl 85-85p).
  89. Tunnistaja H O ütlustest nähtub, et
  90. augustil 2019 peale kella 22.00 helistas talle ema K. O, kes rääkis imeliku häälega ja seosetut juttu. Ema möödunud talvel mainis, et kui midagi on, siis pigem helistada kui kirjutada, sest tema elukaaslane vaatab kõik ta vestlused üle ja kuulab kõrvalt kõnesid kui kodus on. Ema kõnest sai tunnistaja aru, et Rainer viibib seal kõrval, mistõttu ema ei saa temaga vabalt rääkida. Enne kõne lõppu ütles ema Rainerile, et kuule on mingi probleem, millest tahab rääkida ja seejärel sosistas hästi vaikselt, et kutsu politsei ja pani kõne ära. Tunnistaja helistas politseisse. Tunnistaja läks pärast ema juurde ja selleks ajaks oli politsei Raineri ära viinud. Ema rääkis, et põhjus, miks ta Raineri käest peksa sai, oli see, et ta hilines 15 minutit koju. Ema nägu oli peksmisest paistes, silma alune oli täiesti sinine (I kd, tl 87).
  91. Tunnistaja S S ütluste kohaselt kuulis ta
  92. augusti
  93. a õhtusel ajal korterist nr xxxx mehe valjult ja vihast rääkimist telefoniga. Sai aru, et mees rääkis oma elukaaslasega ja kokkuleppe kohaselt oleks naine pidanud 10 minutit varem kodus olema. Siis sai häälte järgi aru, et naine saabus koju ja neil hakkas kohe tüli. Umbes kella 22.00 paiku kuulis tunnistaja, kuidas naine karjus appi, ära tee ja sellele järgnesid ainult karjed, ilma sõnadeta. Tunnistajale tundus, et naine karjus valust. Sellest ta järeldas, et mees on naisele kallale läinud, mistõttu helistas tunnistaja 112 ja palus politsei sekkumist (I kd, tl 30).
  94. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et
  95. augustil 2019 lõi süüdistatav K. O rusikaga ühel korral vasaku silma alla. Seejärel lõi ta kannatanut korduvalt vastu vasakut kehapoolt ja vastu vasakut küünarvart. Hiljem lõi ta K. O korduvalt rusikaga näkku ja rindkere piirkonda. Löömisega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid vasaku käe õlavarrele ja küünarvarrele, vasakule küljele puusanuki piirkonda marrastused, ülahuule paremale poolele limaskestale haava, nina vasakule küljele marrastuse.
  96. augusti
  97. a episood (kannatanu I. E)
  98. Tegu on tõendatud kannatanu I. Ei ütlustega, mida kinnitavad meditsiinidokumendid. Kannatanu ütlused haakuvad ka tunnistaja J. Vi ütlustega.
  99. I. E andis
  100. septembril 2019 ütluseid, et R. Skorpion ründas teda esimest korda füüsiliselt
  101. augustil 2019 õhtul tema elukohas. Eelnevalt, s.o
  102. augustil oli ta sõitnud oma pojaga kannatanu juurde külla. Ütluste kohaselt ründas süüdistatav kannatanut füüsiliselt, sest kannatanu karjatas seksi ajal, et tal on valus ja süüdistatavale see ei meeldinud. Süüdistatav lõi rusikaga vastu seina, oli nii vihane. Seejärel lõi ta kannatanut rusikaga vastu näo vasakut poolt põsesarna vastu. Kannatanu keeras sel momendil nägu ja suurem löök läks näost mööda. Kannatanu üritas hoiduda järgmiste löökide eest näkku, oli paanikas ja palus süüdistatavat. See mõnevõrra hoidis teda tagasi. Süüdistatav võttis peegli, millega lõi teda ülakeha piirkonda ja seejärel lõi kannatanut jalaga mitu korda vasaku puusa piirkonda. Kui rahunes, hakkas korraldama, mida kannatanu tegema peab – haiguslehe võtma, jääkoti peale panema jne. Kannatanul oli kohutavalt valus saadud löökidest, vasak silm oli sinine, põsk oli paistes ja 19 1-20-982 sinine. Samuti oli vasak reis sinine. Järgmisel nädalal töötas kodukontoris. Teisel nädalal läks tööle. Tööl valetas, et xxxx termides laps lõi kannaga vees olles. Kolmandal nädalal käis xxxx kirurgi vastuvõtul, sest põsesarnal seisis kõva moodustis, mida kannatanu lasi kontrollida (I kd, tl 136).
  103. Kannatanu on kõnesoleva episoodi kohta andnud ütluseid ka
  104. augustil
  105. Siis selgitas kannatanu, et
  106. augustil 2018 tuli süüdistatav koos oma pojaga tema juurde külla.
  107. augustil 2018 oli kannatanu süüdistatavaga kodus. Süüdistatav hakkas tema käest seksi nõudma, kannatanu vastas eitavalt, süüdistatav muutus agressiivseks ning ründas kannatanut. Ta lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Kannatanul oli silm sinine. Süüdistatav hakkas teda süüdistama, et kannatanu oma käitumisega tekitas temas agressiivsust. Süüdistatav tõi sügavkülma koti, andis talle. Järgmisel päeval oli silma piirkonnas kõik sinine ja oli tugev peavalu. Tööandjale valetas kannatanu, et oli xxxx termides lapsega mänginud, kes teda kogemata lõi, ja palus teha tööd kodus (I kd, tl 130).
  108. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja J. Vi ütlustega (kannatanu poeg). Tunnistaja selgitas, et nägi kannatanut hiljemalt
  109. septembril 2018 ja kannatanul oli nägu vähesel määral paistes ja kollakas. Kannatanu väitis algselt, et oli kukkunud, aga hiljem kuu aja pärast rääkis kannatanu ära, mis tegelikult juhtus. Ema ja süüdistatava vahel oli tüli olnud ja teisel korrusel oli süüdistatav kannatanut kuidagi löönud (I kd, tl 163). Arvestades, et kannatanu ütluste kohaselt toimus kehaline väärkohtlemine
  110. augustil 2018, haakuvad ütlused omavahel ka selles, et kannatanu vigastus oli
  111. septembriks 2018 mõnevõrra paranenud, nagu nähtub tunnistaja ütlustest.
  112. Kannatanu ütluseid kinnitavad meditsiinidokumendid. Kriminaalasjas on kogutud saatekiri ambulatoorsele vastuvõtule, milles nähtub kannatanu arstile antud selgitus, et ta sai
  113. augustil 2018 trauma. Lisaks on anamneesi all märge: „Praegu naole vasak. põsa piirkonnas on moodustis“. Ambulatoorsest epikriisist nähtub, et kannatanul fikseeriti
  114. augustil 2018 vasaku põse piirkonnas silma juures suur hematoom (I kd, tl 143-144).
  115. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kannatanu
  116. septembril 2019 ehk hiljem antud ütlused on üksikasjalikumad kui eelnevalt
  117. augustil 2019 antud ütlused. Vastuolusid, mis annaksid aluse kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, ütlustes ei ole. Kuigi esmasel ülekuulamisel ei rääkinud kannatanu, et süüdistatav lõi teda lisaks näolöögile ka ülakeha ja puusa piirkonda, on see seletatav sellega, et hilisemad ütlused on üksikasjalikumad (mh puutuvalt ka teisi episoode).
  118. septembri
  119. a episood (kannatanu I. E)
  120. Tegu on tõendatud kannatanu I. Ei ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt läks süüdistatav
  121. septembril 2018 närvi, sest leidis kannatanu Facebooki lehelt endise abikaasa pildid aastast 2009 või
  122. Ta lõi kannatanut jalaga vähemalt kaks korda vasaku reie ja puusa piirkonda. Kannatanul oli valus ja tal tekkisid sinikad jalale ja puusale (I kd, tl 137).
  123. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
  124. septembril 2018 lõi süüdistatav I. Ei kahel korral jalaga vasaku reie ja puusa piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. 20 1-20-982
  125. juuli
  126. a episood (kannatanu I. E)
  127. Tegu on tõendatud I. Ei ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt rääkis süüdistatav
  128. juulil 2019, et otsis kannatanu maja läbi. On teinud endale majavõtmetest koopia. Käskis kannatanul pesusahtlid ja sukkpükste sahtlid tühjaks teha, sest neil oli võõraste meeste energia. Süüdistatav oli närvis, röökis kannatanu peale ja lükkas kannatanu vastu ust, mille klaas mõranes. See lüke oli täiest jõust ja kannatanul oli valus. Kui ust ei oleks olnud, oleks kannatanu maha kukkunud (I kd, tl 140). Ülekuulamise protokollile on lisatud fotod purunenud klaasiga uksest (I kd, tl 158-159).
  129. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav lükkas
  130. juulil 2019 I. Ei jõuliselt vastu klaasust, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Õiguslik hinnang 82.

§ 121

lg 1 järgi on kuriteona karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Sama paragrahvi teine lõige näeb raskema karistuse teo eest juhtudel, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes (punkt 2) või see on toime pandud korduvalt (punkt 3). Karistusena on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. 83. R. Skorpioni teod, mida kohus eelnevalt tuvastas, täidavad

§ 121lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud objektiivse koosseisu, sest K.

O erineval viisil löömisega tekitas süüdistatav kannatanule kehavigastusi, mis on käsitatav tervise kahjustamisena, samuti füüsilist valu.

  1. Samuti täidavad objektiivse koosseisu eeltoodud kehalise väärkohtlemise episoodid I. Ei vastu, sest tema löömisega on süüdistatav tekitanud kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu.
  2. Subjektiivsest küljest on teod toime pandud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

Süüdistatava eesmärk oli kannatanuid lüüa. Arvestades tegude korduvust, pidi süüdistatav teadma, et tekitab kannatanutele kehavigastusi ja füüsilist valu. Seega pidi ka see olema tema eesmärk.

  1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  2. K. O ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et K. O ja R. Skorpion olid elukaaslased ehk tegemist oli lähisuhtega

§ 121lg 2 p 2 tähenduses.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ka R. Skorpion ja I. E olid lähisuhtes (vt otsuse p 31). 88. Kriminaalmenetluse esemeks on mitmed kehalise väärkohtlemise episoodid, mistõttu on tegemist korduvusega

§ 121lg 2 p 3 tähenduses.

Samuti on R. Skorpionil kehtiv kriminaalkaristus kehalise väärkohtlemise eest (Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus).
  3. Seega on R. Skorpioni teod kvalifitseeritavad

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Süüdistus

§ 120lg 1 järgi 6.

juuli

  1. a episood (kannatanu K. O)
  2. Tegu on tõendatud K. O ütlustega. K. O andis ütluseid, et
  3. juulil 2018, pärast seda kui R. Skorpion oli teda mitmel korral rusikaga löönud, ei lubanud süüdistatav tal karjuda, muidu peksab kannatanu täitsa vigaseks (I kd, tl 47). 21 1-20-982
  4. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
  5. juulil 2018, pärast kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, ähvardas süüdistatav K. O tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes, et kui ta karjub, siis peksab ta täiesti vigaseks.
  6. oktoobri
  7. a episood (kannatanu K. O)
  8. Tegu on tõendatud K. O ütlustega. K. O ütlustest nähtub, et pärast
  9. oktoobri 2018 kehalist väärkohtlemist ähvardas R. Skorpion kannatanut iga kord peksma hakata, kui talle midagi ei meeldi. Kannatanu võttis seda väga tõsiselt, sest süüdistatav on korduvalt tõestanud talle, et ta on selleks võimeline. Pärast seda on kannatanu püüdnud end tagasi hoida ja olla süüdistatava meele järgi, sest tal oli hirm uuesti peksa saada (I kd, tl 49). (Kohus märgib, et kannatanu räägib ütlustes
  10. oktoobril 2018 toimunud pulmast ja selgitab, et kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine toimusid pärast pulmast koju jõudes hommiku poole. Seega pidid need sündmused toimuma süüdistuses näidatud kuupäeval, s.o
  11. oktoobril 2018.)
  12. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
  13. oktoobril 2018 pärast kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist, ähvardas süüdistatav kannatanut, öeldes talle, et peksab teda iga kord, kui talle miski ei meeldi. Kannatanu tundis ähvarduses reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning kartis ähvarduse täideviimist, sest süüdistatav oli tema vastu varem juba vägivalda kasutanud.
  14. veebruari
  15. a episood (kannatanu K. O)
  16. Tegu on tõendatud K. O ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt ähvardas süüdistatav teda
  17. veebruaril 2019 pärast peksmist. Süüdistatav ähvardas, et kui kannatanu nii jätkab ja ei muuda end vastavalt tema tahtmisele, siis tulistab ta kannatanu põlved läbi ja kannatanu jääb ratastooli või viib kannatanu Männiku karjääri. Kannatanu oli kohutavalt hirmunud, ta ei julgenud mitte midagi teha, kartis oma elu pärast ja allus süüdistatava tahtele. Lisaks on süüdistatav talle rääkinud, et tal on sõbra korteri keldris püstol (I kd, tl 49).
  18. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et
  19. veebruaril 2019 pärast kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist, ähvardas süüdistatav kannatanut tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes K. Ole, et kui ta nii jätkab ja end ei muuda vastavalt R. Skorpioni tahtmisele, tulistab ta K. O põlved läbi ja K. O jääb ratastooli või viib K. O Männiku karjääri. K. O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele.
  20. augusti
  21. a episood (kannatanu K. O)
  22. Tegu on tõendatud K. O ja kaude tunnistaja S. Si ütlustega.
  23. K. O andis ütluseid, et
  24. augustil 2019 pärast seda, kui kannatanu oli tulnud koju sõbranna sünnipäevalt ja saanud süüdistatavalt peksa, karjus süüdistatav 1,5 tunni vältel tema peale ja ähvardas kõikide võimalike sõnade ja ähvardustega, mis ta eelnevat on ka öelnud. Rainer ähvardas kannatanu läbi peksta, püstoliga jalad läbi lasta, et kannatanu eluks ajaks ratastooli panna ja samuti lubas kannatanu Männiku karjääris ära tappa, et tema oskab neid laipu peita. Kannatanu oli väga hirmul, süüdistatav oli kohutavalt ärritunud ja närvis, kannatanu polnud teda varem veel nii ärritatuna näinud. Kannatanu kartis, et süüdistatav viibki mõned nendest ähvardustest täide kohe samal õhtul (I kd, tl 51).
  25. Kannatanu ütlused haakuvad tunnistaja S. Si ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis 22 1-20-982 ta
  26. augustil 2019 korterist nr xxxx mehe ja naise vahelist tüli. Mees oli oli väga vihane, naise häält oli kuulda vähesel määral (I kd, tl 90).
  27. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
  28. augustil 2019 on süüdistatav pärast kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist ähvardanud. Süüdistatav ähvardas kannatanut läbi peksta, püstoliga jalad läbi lasta, et kannatanu eluks ajaks ratastooli panna. Samuti lubas ta kannatanu Männiku karjääris ära tappa. Kannatanu tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Tal oli alust karta ähvarduste täideviimist, sest süüdistatav oli tema suhtes eelnevalt korduvalt tarvitanud füüsilist vägivalda.
  29. septembri
  30. a episood (kannatanu I. E) 100.Tegu on tõendatud I. Ei ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta
  31. septembril 2018 xxxx, et vaadata üürikortereid. Kell 16 selgus, et seda korterit nad ei saa. Pühapäeva hommikul tekkis süüdistataval äkkvihahoog. Süüdistatav kamandas ta autosse. Teel xxxx teel ütles süüdistatav äkki, et keerab metsatukka (seal on vaja mahajäetud tee), ta oli nii vihane, ta ütles, et lööb kannatanul pasti (näo) sisse, tapab ära, kaevab samas metsa ära ja mitte keegi ei leia kannatanut võsast, et muidu maha ei rahune. Kannatanu oli kohutavalt hirmul, ta mõtles, et need ongi tema elu viimased minutid (I kd, tl 137). 101.Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav
  32. septembril 2018 I. Ei ähvardas tervisekahjustuste tekitamisega ja tapmisega, öeldes talle, et lööb tal näo sisse, tapab ära, kaebab sinna samasse metsa ja mitte keegi ei leia teda võsast. I. Eil oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest süüdistatav oli tema suhtes varem füüsilist vägivalda tarvitanud.
  33. septembri
  34. a episood (kannatanu I. E) 102.Tegu on tõendatud kannatanu I. Ei ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on kajastatud telefonisalvestise sisu. Kannatanu ütlustest nähtub, et nad otsisid süüdistatavaga üürikorterit. Postkasti tuli teade, et korter on ära antud. Süüdistatav hakkas sõimama ja esitas ultimaatumi – teda enam ei huvita, mis korterid maksavad ja teda ei huvita, kust kannatanu raha leiab. Reedel on tähtaeg ja kannatanu peab talle saatma näha tema nimele vormistatud korteri lepingu. Kui ei ole korteri lepingut näidata, siis reedel olgu olla 6 000 eurot. Kannatanul on olemas telefonivestluse kohta salvestis (26.09.2018) (I kd, tl 138).
  35. Kannatanu
  36. oktoobri
  37. a ütlustest nähtub, et
  38. septembril 2018 helistas ta süüdistatavale. Süüdistatav lubas kannatanul pasti ehk näo sisse lüüa. Kannatanu võttis tõsiselt süüdistatava öeldut „taon pasti sisse“, kuna ta oli eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kannatanu tundis juba seetõttu hirmu, et süüdistatav lubas xxxx kohale tulla (II kd, tl 205 p).
  39. Kannatanu ütlustega riimub asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud helisalvestise sisu. Protokolli kohaselt vaadeldi helifaili nimega 26.0918.m4a. Sellest nähtub, et R. Skorpion ütles I. Eile muu hulgas: „Ma löön sul pasti sisse nahhui ja ongi kogu moos […]“. Kõnesalvestisest nähtub, et R. Skorpion ärritub, kasutab kannatanu suunal ebatsensuurseid väljendeid ja solvab teda. Seega oli tegemist tõsiseltvõetava ähvardusega. Protokollist nähtuv kinnitab ka I. Ei ütluseid selle kohta, millest konflikt alguse sai.
  40. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
  41. septembril 2018 ähvardas R. Skorpion I. Ei 23 1-20-982 telefonivestluse käigus tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes I. Eile, et lööb tal näo sisse ja räägib teises keeles, kui kannatanu reedeks korteri üürilepingut sõlminud ei ole. I. E tundis ohtu enda tervisele, sest süüdistatav oli tema suhtes varem füüsilist vägivalda kasutanud. 27.-
  42. juuni
  43. a episood (kannatanu I. E)
  44. Tegu on tõendatud I. Ei ütlustega. Kannatanu andis ütluseid, et
  45. juuni
  46. a kõnes ütles Rainer talle, et lööb ta hambad sisse. Kannatanu teab, et kui ta nii ei tee, nagu süüdistatav tahab, siis süüdistatav tulebki ja täidab oma öeldu. Kõnes jäi kannatanu rahulikuks. Ta teadis, et anumine ja vabanduse palumine rahustab süüdistatava maha, ning ta pidi näitama, et võim on süüdistatav käes ja kannatanu allub talle. Ähvardust kannatanule liiga teha võttis kannatanu tõsiselt. Kannatanul on olemas lindistus ka
  47. juuni
  48. a vestlusest. Süüdistatav lubas teda vaeseomaks peksta, hambad kurku ajada, vaeseomaks läbi nussida jne. Lubas talle paugu kirja panna (II kd, tl 206).
  49. Kannatanu ütluseid kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud kannatanu ja süüdistatava vahelise kõne helisalvestist. Sellest nähtub, et süüdistatav on kannatanule öelnud kannatanu ütlustes viidatud ähvardusi (II kd, tl 215 jj).
  50. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et R. Skorpion ähvardas 27.-
  51. juunil 2019 kannatanut telefonivestluses tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes muu hulgas, et taob tal hambad sisse. Kannatanu tundis ähvarduse tõttu ohtu enda tervisele, sest süüdistatav oli varem tema suhtes korduvalt vägivalda kasutanud. Õiguslik hinnang 109.

§ 120

lg 1 sätestab, et tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

  1. Objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p 9.2).
  4. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatav on ähvardanud K. O ja I. Ei korduvalt tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. On tõendatud, et kannatanud kartsid ähvarduste täideviimist. Alus selleks tuleneb süüdistatava varasemast käitumist. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav kasutas kannatanute suhtes korduvalt vägivalda. Asjaoludest nähtuvalt on ähvardused mitmel korral ka järgnenud või eelnenud füüsilisele vägivallale. See aga suurendab ähvarduse tõsiseltvõetavust.
  5. Subjektiivsest küljest on teod toime pandud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

Kohtu hinnangul oli süüdistava eesmärk kannatanuid ähvardada ja ta teadis, et tekitab sellega kannatanutes hirmu. Kuna süüdistatav on kannatanute vastu füüsilist vägivalda ka tegelikult kasutanud, pidi ta aru saama, et kannatanud kardavad ähvarduste täideviimist. 113. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 24 1-20-982 114. Seega on R. Skorpioni teod kvalifitseeritavad

§ 120lg 1 järgi.

115. Kohtu hinnangul on süüdistuses

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning

§ 120lg 1 alusel süüdistatavale ette heidetud teod käsitatavad reaalkogumina.

Seda vaatamata sellele, et osa väärkohtlemise ja ähvardamise episoode on toime pandud ajaliselt lähestikku (

  1. juuli
  2. a,
  3. oktoobri
  4. a,
  5. veebruari
  6. a,
  7. augusti
  8. a episoodid). Riigikohus on selgitanud, et ähvardamine ei pruugi alati kehalises väärkohtlemises neelduda. Kui kehaline väärkohtlemine kasvab näiteks üle ähvarduseks isik tappa, on see eelnevaga võrreldes hoopis teistsuguse kvaliteediga süütegu. Kuigi ka ähvardamisega kahjustatakse isiku tervist, tuleb ähvardusega kaasneva ebaõiguse kindlaksmääramisel lähtuda ähvarduse sisust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. veebruari
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-92-07, p 6.3). Teisisõnu tuleb hinnata, kas ähvardamises sisalduv ebaõigus on piisavalt suur, et mitte võimaldada ähvardamise kui järeldelikti neeldumist põhideliktis – kehalises väärkohtlemises (samas).
  11. Kohtu hinnangul ei neeldu praegusel juhul ähvardamisega kaasnev ebaõigus kehalises väärkohtlemises. Ähvarduse sisu on teistsuguse kvaliteediga.
  12. juuli
  13. a episoodis ähvardas R. Skorpion kannatanut „täiesti vigaseks peksta“, mis on oluliselt teistsuguse kvaliteediga kui kaks lööki näkku, mis on kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena.
  14. oktoobri
  15. a episoodis ütles süüdistatav kannatanule, et peksab teda iga kord, kui miski ei meeldi, mis väljub samuti ühekordse kehalise väärkohtlemisega kaasnevast ebaõigusest.
  16. veebruari
  17. a episoodiga ähvardas süüdistatav kannatanut tapmisega.
  18. augusti
  19. a episoodis on ähvarduse sisuks tõsised ja eluaegsed tervisekahjustused: püstoliga jalgade läbilaskmine ja kannatanu ratastooli panemine.
  20. Eeltoodust tulenevalt on R. Skorpioni teod kvalifitseeritavad

§ 120lg 1 järgi.

Süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad teod 118.

§ 214

lg 1 sätestab kuriteona varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda.

§ 214

lg 2 p 1 kohaselt karistatakse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud mh väljapressimise, nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. 119. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Vara üleandmise nõudmise või vägivalla kasutamisega on koosseis täidetud (J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 214, komm 2). Vägivald

§ 214tähenduses võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline.

See võib seisneda ähvarduses tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega (samas, komm 10).

  1. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
  2. märtsi
  3. a episood (kannatanu K. O)
  4. Kohtu hinnangul on viidatud kuritegu tõendatud K. O ütlustega.
  5. Kannatanu K. O andis
  6. augustil 2019 ütluseid, mille kohaselt sai ta veebruari
  7. a lõpus müüdud eramaja, mille eest ostis ta endale korteri, kuhu koliti elama
  8. märtsil
  9. 25 1-20-982 Süüdistatav teadis, et kannatanul on sularaha, ja hakkas temalt nõudma 1850 eurot, mis temal oli vaja kiiresti maksta Maksu- ja Tolliametile. Kannatanu talle esialgu raha ei andnud. Kannatanut ei kõigutanud jutt, et tema kohustus elukaaslasena on süüdistatavat aidata või et süüdistatav jätab ta maha, kui raha ei saa. Siis tuli süüdistatav välja uue nõudva jutuga, et ta niikuinii leiab mooduse, kuidas see raha kannatanult kätte saada. Öelduga mõistis kannatanu, et süüdistatav kasutab tema vastu füüsilist vägivalda, et see raha kätte saada, kui kannatanu talle ise vabatahtlikult ei ole nõus raha andma. Kuna kannatanu oli hirmul ja kartis edaspidist vägivalda süüdistatava poolt, siis ta oli sunnitud süüdistatavale selle raha andma, et oma tervist säästa. Samuti on süüdistatav talle eelnevalt mõista andnud, et kui talle meele järgi ei olda, siis kasutab ta vägivalda (I kd, tl 50).
  10. Kannatanu ütlused riimuvad pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et kannatanu on
  11. märtsil 2019 võtnud sularahas välja 1 850 eurot (II kd, tl 255).
  12. K. O ütluseid kinnitab kaudselt ülekuulamise protokollile lisatud sularaha sissemakse kviitung, mille kohaselt tegi R. Skorpion
  13. märtsil 2019 sularaha sissemakse summas 1748 eurot, selgituseks on märgitud menetlus kriminaalasjas nr 1-18-1485 (I kd, tl 75). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et süüdistataval oli vahetult pärast talle etteheidetavat väljapressimist umbkaudselt sellises summas sularaha, nagu kannatanu ütluste kohaselt kannatanu talle nõudmise tulemusena andis.
  14. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et
  15. märtsil 2019 nõudis süüdistatav K. Olt 1850 euro üleandmist. Kui kannatanu keeldus raha andmast, siis süüdistatav ähvardas kannatanut. Kuna süüdistatav oli kannatanu suhtes eelnevalt korduvalt vägivalda kasutanud, siis võttis kannatanu süüdistatava ähvardusi reaalsena ja andis
  16. märtsil 2019 süüdistatavale sularahas 1850 eurot. Õiguslik hinnang
  17. Tegu täidab

§ 214lg-s 1 sätestatud süüteo koosseisu.

Objektiivne koosseis on täidetud, sest süüdistatav nõudis kannatanult 1850 eurot teda seejuures ähvardades. Süüdistatav ütles, et niikuinii leiab mooduse, kuidas see raha kannatanult kätte saada. Öelduga mõistis kannatanu, et süüdistatav kasutab tema vastu füüsilist vägivalda, et see raha kätte saada, kui kannatanu talle ise vabatahtlikult ei ole nõus raha andma. Arvestades asjaolu, et süüdistatav oli varem korduvalt kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, on süüdistatava öeldu selliselt tõlgendatav ka kohtu hinnangul. Kuna kannatanu oli hirmul ja kartis edaspidist vägivalda süüdistatava poolt, siis ta oli sunnitud süüdistatavale selle raha andma, et oma tervist säästa. 127. Kohtu hinnangul on süüdistatav teo toime pannud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli süüdistatava eesmärk nõuda kannatanult sularaha, teda seejuures ähvardades ja talle hirmu tekitades.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 12.–
  2. mai
  3. a episood (kannatanu K. O)
  4. Kohtu hinnangul on osutatud kuritegu tõendatud K. O ütlustega. Kannatanu K. O andis 26 1-20-982
  5. augustil 2019 ütluseid, et
  6. mail 2019 tuli ta maalt ja koju jõudes hakkas süüdistatav teda süüdistama, et ta jõudis liiga hilja koju. Kannatanu ei olnud esikust kaugemale saanud, kui ta lõi kannatanut jalaga ribidesse vasakule poole. Löök oli ühekordne, kuid väga valus, tekkis ka väike paistetus ja valulikkuse tõttu vasaku külje peal magada ei saanud. Samal õhtul nõudis süüdistatav, et kannatanu kirjutaks valgele A4 paberile täpse kuupäeva, mis ajaks ta oma vabal soovil teeb korteri kaasomandisse ja mis ajaks peab olema notaris asi vormistatud. Samas ähvardas ta kannatanut tappa või vigaseks lüüa, kui ta seda ei kirjuta või kui ta sellest kinni ei pea. Ähvardusele lisaks ütles ta, et mis kannatanu arvas, et ta oma vabast tahtest teeb remonti. Kannatanu tundis sel hetkel reaalset ohtu enda elule ja tervisele ning kartis, et süüdistatav võib ähvarduse ellu viia ja temast invaliidi teha, mistõttu oli kannatanu sunnitud nõus olema ja paberile kirjutama nõusoleku.
  7. Kannatanu ütluste kohaselt valis süüdistatav notari, kelle juurde läksid nad kinkelepingut vormistama
  8. mail 2019, millega kannatanu andis ½ korterist kaasomandisse. Notaritasud summas 183,40 eurot maksis kannatanu, mille võttis sularahas pangaarvelt. Juba kuu aja pärast tuli teade kohtutäiturilt, et süüdistatava osa korterist on arestitud. Sellest kuu aja pärast tuli teade, et tuleb oksjon, mille toimumisaeg on
  9. august kuni
  10. september 2019 (I kd, tl 50-51).
  11. Kannatanu eelviidatud ütluseid kinnitavad tunnistaja E. Ii
  12. septembril 2019 antud ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas kannatanu talle ja ütles, et Roy läks lolliks, oli teda ähvardanud ja käskis kirjutada pool korterit tema nimele. Tunnistaja ütles kannatanule, et miks sa alla kirjutasid. Kannatanu vastas, et E sa ei kujuta ette, milliseks ta muutub agressiivsena. K kirjeldas teda kui saatanat, ainult sarved puudusid. K ütles, et ta pidi sellele alla kirjutama, kuna ta kartis oma elu pärast, kui ta poleks kirjutanud, siis Roy oleks ta ära tapnud. Samuti oli Roy pannud aja tuttava notari juurde kirja, kus asi ametlikuks tehti. K rääkis, et Roy nagu kahestub, kord on väga armastav ja hooliv mees, järgmisel hetkel, kui miski teda endast välja ajab, siis on kui deemon (I kd, tl 125).
  13. Asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav sõlmisid
  14. mail 2019 korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli ½ suurune mõtteline osa korteriomandist aadressil xxxx, tõendab vastab leping (I kd, tl 77 jj).
  15. Kannatanu ütlused, et ta sõlmis kinkelepingu just seepärast, et kartis süüdistatava ähvardusi ja seda, et süüdistatav ähvardused teoks teeb, riimuvad tunnistaja E. Ii ütlustega. Asjaolu, et korteriomandi osa kinkeleping on sõlmitud notariaalselt, ei välista tõsikindlalt, et leping oleks sõlmitud ähvarduse tõttu. Kuna kannatanu ja süüdistatava suhe oli pikaajaline ja kõnesolevale episoodile eelnenud kehaline väärkohtlemine korduv (mh kasutas süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ka eelnevalt samal õhtul), on kohtu hinnangul usutav, et kannatanu ei julgenud notarile oma tõelist tahet avaldada. See oleks küll välistanud kinkelepingu sõlmimise, kuid oleks jätnud kannatanu hiljem süüdistatava ees siiski kaitseta.
  16. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et
  17. mail 2019 lõi süüdistatav kannatanu K. O ühel korral jalaga vasakule poole rindkeresse roiete piirkonda. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse – paistetuse rindkere vasakul pool. Samal õhtul nõudis süüdistatav, et kannatanu kirjutaks paberile, et annab oma korteri aadressil xxxx süüdistatavale kaasomandisse. Keeldumise korral ähvardas süüdistatav kannatanut tappa või vigaseks lüüa, 27 1-20-982 mistõttu kannatanu nõutu ka paberile kirjutas. Tuvastatud on ka see, et
  18. mail 2019 läksid kannatanu ja süüdistatav notaribüroosse, kus vormistati korteriomandi mõttelise osa kinkeleping (eseme väärtus 33 500 eurot), millega süüdistatav sai korteriomandi ½ mõttelise osa omanikuks. Kannatanu ütlustega, millega riimuvad tunnistaja ütlused, on tõendatud, et ta võttis süüdistatava ähvardusi tõsiselt ja kartis ähvarduste täideviimist. Korteriomandi kinkelepingu tegi kannatanu just ähvarduste tõttu. Õiguslik hinnang
  19. Täidetud on

§-s 214 sätestatud süüteo objektiivne koosseis. Süüdistatav nõudis kannatanult varalise kasu üleandmist, s.o kannatanule kuuluva korteriomandi ½ mõttelise osa kinkimist süüdistatavale. Vahetult enne kasutas süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Varalise kasu nõudmise ajal ähvardas süüdistatav kannatanut keeldumise korral tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Kannatanu kartis ähvarduste täideviimist ja sõlmis ähvarduste tõttu 29. mail 2019 kinkelepingu. 136. Kohus selgitab, et

§ 214

lg-s 1 sätestatud koosseis on täidetud juba sellega, kui nõutakse varalist kasu, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Teisisõnu ei ole

§ 214

lg 1 koosseisu jaatamiseks vajalik, et kannatanu teeks ilmtingimata varakäsutuse. Koosseis on täidetud juba vara üleandmise nõudmise või vägivalla kasutamisega. Tagajärjena varalise kasu saamine toimepanija poolt ei ole koosseisu täidetuse seisukohalt oluline. (J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 214 komm 2). Teisisõnu oleks

§-s 214 sätestatud koosseis täidetud ka juhul, kui kannatanu ei oleks

  1. mail 2019 toimunud ähvarduste järgselt
  2. mail 2019 mingil põhjusel kinkelepingut sõlminud. Kohus tuvastas tõenditele tuginedes siiski vastupidist, et kannatanu just nende ähvarduste mõjul seda tegi.
  3. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine oli süüdistatava eesmärk, samuti oli tema eesmärgiks, et kannatanu ähvarduste täideviimist kartes korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu sõlmiks, s.o annaks üle varalise kasu.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.
  2. juuli
  3. a episood (kannatanu I. E)
  4. Kohtu hinnangul on osutatud kuritegu tõendatud kannatanu I. Ei ütlustega, mis riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.o hoovi vaatlusprotokolliga, kõnesalvestisega ja tunnistaja J. Vi ütlustega.
  5. Kannatanu I. Ei ütluste kohaselt nägi R. Skorpion
  6. juulil 2019 ühe pildi kaudu, et kannatanu sauna katusel on mehed, kes aitavad katust teha. Süüdistatav sai vihaseks ja oli armukade. Süüdistatav sai teada, et üks on naabrimees politseinik, keda ta käskis ära ajada. Kannatanu ei olnud nõus. Süüdistatav läks närvi, et kannatanu seda ei teinud ja hakkas selle eest kannatanult raha nõudma. Seejuures survestas süüdistatav kannatanut, et kannatanu teab, et süüdistataval on kõik võtmed olemas. Süüdistatav ähvardas kannatanule peksa anda, kui ta meest minema ei aja. Kannatanu ülesanne oli ment katuselt minema ajada ja kuna ta seda ülesannet ei täitnud, pidi esmalt maksma trahvi 500 eurot, seejärel tõusis 1700 euro peale. Siis 28 1-20-982 jäi ikkagi 500 eurot ja lõpuks nõudis 600 eurot, kuna tema kohale tulek maksab.
  7. juulil 2019 tegi ta kannatanule äkkvisiidi. Süüdistatav kamandas kannatanut, et kas raha on hakkama pandud. Kannatanu ütles, et tal raha anda ei ole. Süüdistatav ütles, et ta hoiatas kannatanut enda tulekust, et teda ei huvita, kannatanu läheb ja laenab selle raha. Kannatanu oli suluseisus, ta teadis, et kui ta süüdistatavale seda raha ei anna, siis võtab süüdistatav tema auto, kuna auto tagavaravõtmed on tal olemas. Kannatanu võttis krediitkaardi ja deebetkaardi, et anda süüdistatavale 600 eurot xxxx keskuse xxxx juures asuvast xxxx pangaautomaadist. Kannatanu andis süüdistatavale raha üle. Süüdistatav jäi ööseks. Süüdistatav ütles, et kättemaksuks teeb kannatanule terve öö vaimset terrorit. Kannatanu oli pärast seda endast väljas (I kd, tl 141).
  9. oktoobri
  10. a ütlustes selgitab kannatanu, et on kõnesoleva episoodiga seoses salvestanud telefonikõnesid süüdistatavaga. Kannatanu selgitas ütlustes, et
  11. juulil nõudis süüdistatav, et kannatanu ajaks katuselt mendi minema, muidu peab maksma trahvi. Süüdistatav ütles, et tuleb kannatanu juurde, siis enam normaalselt ei räägi, vaid räägib teistmoodi. Taob kannatanul pea lõhki, kannatanu peaks endale haiglasse aja kinni panema ja uute hammaste raha peab ka kõrvale panema, sest need taob süüdistatav välja. Süüdistatav esitas ultimaatumeid. Kõne jätkus ähvardustega, kus süüdistatav lubab kannatanu maha lüüa, vaeseomaks piinata. Kannatanu peab tema ees kohe vabandama ja ta ei rahune enne kui on kannatanul ribid sisse löönud. Et oli ammu aeg kannatanu vaeseomaks peksta. Süüdistatav nõudis raha. Kannatanu võttis süüdistatava ähvardusi tõsiselt, sest süüdistatav oli eelnevalt kannatanu suhtes vägivaldne olnud ja ajalugu on näidanud, et ta on ka teiste naistega vägivaldne olnud. Kannatanu ei tahtnud talle raha maksta, ega ka peksa saada.
  12. juulil ilmus süüdistatav kannatanu koju, kus nõudis 600 eurot. Kannatanu mõtles, et kui ta süüdistatavale raha ei anna, siis ta kas annabki kannatanule seal samas peksa või võtab hoovist kannatanu auto. Kannatanu oli hirmul, et mitte peksa saada ja autost ilma jääda, ainuke väljapääs oli soovitud summa anda. (II kd, tl 206).
  13. Kannatanu I. Ei ütluseid kinnitavad pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et
  14. juulil 2019 on ta välja võtnud sularaha 300 eurot, samuti teinud kaarditehingu summas 300 eurot. ATM teenustasu 9.45 eurot (II kd, tl 208-209).
  15. Kannatanu ütluseid kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub kannatanu ja süüdistatava vahel tehtud kõnede helisalvestiste vaatlus (II kd, tl 228 jj). Protokollis on mh vaadeldud helifaili nimega 21.07_500 trahv.m4a. Protokollist nähtub, et R. Skorpion nõudis kannatanult raha (nt tl 234, 235). Kannatanu väljendab, et ei mõista, miks peab süüdistatavale raha maksma (nt II kd, tl 230).
  16. Protokollist nähtuvad järgmised R. Skorpioni poolt I. Eile öeldud ähvardused: „Mind ei huvita, ära räägi telefonis seda kuradi debiil raibe nahhui noh, ma taon sul pea lõhki nahhui.“ (tl 233) „Ja pea meeles, kui mina juba kohal olen ja siis sa mõtle ise kolm korda mis saama hakkab. Pane endale haiglasse igaks juhuks aeg kohe ka kohe pane aeg paika ja pane omale uued hambarahad ka paika, need taon ma sul välja.“ (tl 233) „Ma ei hakka elu sees rahunema. Ma rahunen siis maha, kui ma su värdjat näkku näen vaatan otse silma sisse ja siis võid sellega kolm korda arvata, mis siis saama hakkab.“ (tl 29 1-20-982 233) „Tead värdjas ma taon su hambad sisse raibe, ma löön sulle…“ (tl 235) „Ma taon su klahvid nii sisse nahhui, ma piinan su vaeseomaks nah“ (tl 235) „No kuule värdjas, kas sa saad aru, ma tambin su vaeseomaks jälle nahhui“ (tl 236) „Ma sul rahunen, ma rahunen sul niimoodi, et vaatame löön sul ribid sisse siis vaatame, kes siis rahuneb.“ (tl 236) „Ma ei viitsi suga rohkem kammima hakata. Tuleb jutt lühidalt teha ja ongi kogu moos. Mul oli ammu juba aeg su vaeseomaks peksta. Nüüd seekord läheb siis asi nii, aitab. Rohkem sul taganemisteed enam ei ole.“ „Sest arvesta sellega arvesta sellega värdjas, mul on sinust olemas kuradi suhu imemis pildid ja asjad…“ (tl 236) „Sind tuleb ära koolitada nahhui. Peast välja peksta igasugused mõttetud lollid jutud nahhui.“ (tl 236) „Mind ei huvita, kui sa ei suuda maksta seda raha, siis me teeme paneme selle asja teistmoodi kehtestama ja sa hakkad niimoodi maksma, et sa ise ka ei usu seda. Pea seda meeles, sa hakkad mulle ori olema nahhui.“ (tl 237) „Sa oled debiil, ma tahan su kasti taguda lihtsalt, sa oled haige inimene lihtsalt ja me kohtume see nädal. See on selge sott aga siis räägime teises keeles.“ (tl 237) „Aga sinusuguseid tulebki lahendada läbi rusikatega.[…] Ja ütlen sulle kindlalt veel, ma üks kord seisan su ees ja siis rohkem me ei räägi enam sõnadega, vaid hakkame kehakeeles rääkima. […] ja teengi ja pane omale haiglasse koht ka valmis ja päris pikaks ajaks kohe. […]“ (tl 245)
  17. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja J V ütlused, mille kohaselt oli juulis 2019 olukord, kus ema pidi välja võtma Rainerile suurusjärgus 600 eurot pangaautomaadist. Tunnistajal on olemas turvakaamera videosalvestus, kus nad koos lahkuvad majast, istuvad autosse ja sõidavad ära, kust liikusid xxxx kaubanduskeskusesse (I kd, tl 165). Kannatanu ja tunnistajate ütlustega riimub ka asitõendi vaatlusprotokolli, milles on kajastatud hoovi turvakaamera salvestise vaatlust (II kd, tl 203).
  18. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et 21.-
  19. juulil 2019 nõudis R. Skorpion I. Eilt ülesande täitmist (kannatanu pidi temale kuuluva sauna katuselt ära ajama remonti tegeva mehe) või ülesande täitmata jätmise eest nn „trahvi“ tasumist, esialgu 500 eurot, mis kasvas nõudmise käigus 1700 euroni. Telefonivestluse käigus ähvardas Rainer Skorpion raha mittemaksmise korral korduvalt I Ei tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega. I Eil oli alus karta Rainer Skorpioni poolt öeldud ähvarduste täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud. Seetõttu läks I. E
  20. juulil 2019 koos R. Skorpioniga pangaautomaadi juurde ja võttis välja sularaha kokku 600 eurot ja andis R. Skorpionile. 30 1-20-982 Õiguslik hinnang
  21. Tegu täidab

§ 214lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu.

Süüdistatav nõudis kannatanult raha, ähvardades teda seejuures tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, kui kannatanu raha ei maksa. Seega on täidetud objektiivne koosseis. 148. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Süüdistatava eesmärk oli kannatanult varalist kasu, s.o raha nõuda, seejuures teda ähvardades.

  1. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Vahekokkuvõte
  2. Süüdistatavale etteheidetavad
  3. märtsi, 12.-
  4. mai ning
  5. juuli
  6. a episoodid on kvalifitseeritavad

§ 214lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatav on toime pannud mitu väljapressimise episoodi, samuti on teda eelnevalt Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsusega

§ 214

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o väljapressimise eest kriminaalkorras karistatud. (III) KARISTUS 151. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 152. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28). Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6). Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides. 153.

§ 214

lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ettenähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.

§ 214lg 2 p 1 kontekstis on R.

Skorpioni süü keskmine. Süüdistatava süüd hinnates arvestab kohus, et R. Skorpion on toime pannud kolm episoodi kahe kannatanu suhtes, millega on kannatanutele tekitatud märkimisväärne varaline kahju ja hirm. Ühes episoodis nõudis süüdistatav korteriomandist 1/2 mõttelise osa üleandmist, mille väärtus oli 33 500 eurot. 154. Süü juures arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Isik ei ole süüd tunnistanud ega oma 31 1-20-982 tegusid kahetsenud ning puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58p 4 alusel süüteo toimepanemist süüdlasega kooselava isiku suhtes.

Vaidlust ei ole (ja seda kinnitavad ka tõendid), et K. O oli süüdistatava elukaaslane. 155. Samuti arvestab kohus ka seda, et süüdistatavat on varem väljapressimise eest

§ 214

lg 2 p 1 alusel karistatud ning praegused teod on toime pandud just selle viimase kohtuotsusega määratud katseajal. Sestap ei ole varasem karistus isikule mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab samalaadsete tegude toimepanemist. Seega nähtub nii antud kriminaalasjast kui ka R. Skorpioni eelnevast karistatusest, et isikul on kalduvus kasutada vägivalda või sellega ähvardades saada varalist kasu. 156. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 8 aastat. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei tule sellise karistuse puhul kõne alla isiku vabastamine karistuse kandmisest tingimisi ja kohtu hinnangul ei oleks see praeguses asjas igal juhul ka põhjendatud, arvestades isiku varasemat karistatust ja teosüüd. 157.

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest on ettenähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus tegude rohkusest ja tervisekahjustuste intensiivsusest. Süüdistatav on toime pannud 9 erinevat vägivallategu, mille tagajärjel on kannatanud tundnud valu ning neile on tekitatud tervisekahjustused. R. Skorpioni teosüü on liiga suur selleks, et mõista talle rahaline karistus. Arvestades ka teo toimepanemise asjaolusid – spontaanne ja ilma põhjuseta teise isiku ründamine, kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil – leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. 158. R. Skorpionile vangistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isiku süü on keskmisest suurem. Süüdistatava süü suurusele viitab tema poolt toime pandud kuriteoepisoodide arv ning asjaolu, et süüdistatava tegevus mahub umbes ühe aasta pikkusesse perioodi, osutades, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi tegevusega. Viimati esitatud seisukohta tõendab ilmekalt ka asjaolu, et karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud just samalaadsete kuritegude (sh § 121 lg 2 p 2) toimepanemise eest ning asjaolu, et uued, s.o antud kriminaalasja esemeks olevad teod on ta toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega nähtub nii antud kriminaalasjast kui ka R. Skorpioni eelnevast karistatusest, et isikul on kalduvus vägivaldsusele. Samuti arvestab kohus R. Skorpioni süü suurusele hinnangut andes arvesse asjaolu, et R. Skorpioni teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis väljendub korduvuses ja süüteo toimepanemises lähisuhtes. Kahe kvalifitseeriva tunnuse sedastamine viitab suuremale süüle. Kohus ei ole tuvastanud kehalise väärkohtlemise episoodide toimepanemise osas kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav enda süüd ei tunnista. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada R. Skorpionit

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kolme aasta pikkuse vangistusega.

159.

§ 120

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on ettenähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Isiku teosüü on liiga suur selleks, et mõista talle rahaline karistus. 32 1-20-982 Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus tegude rohkusest ning ähvarduste intensiivsest sisust.

§ 120lg 1 kontekstis on R.

Skorpioni süü suur. R. Skorpion on toime pannud 7 erinevat ähvardamise episoodi ja seda ca ühe aastase perioodi jooksul. Taaskord annab see kinnitust, et Rainer Skorpioni tegevus ei ole ühelgi juhul juhuslikku laadi, vaid eesmärgipärane ning R. Skorpioni käitumises on olemas käitumismuster. Nimetatut kinnitab ilmekalt ka asjaolu, et süüdistatavat on ka eelmise kohtuotsusega karistatud ähvardamise eest

§ 120lg 1 järgi.

Kõik eeltoodu kinnitab kohtu veendumust, et varasem karistus ei ole isikule mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab samalaadsete tegude toimepanemist. Sarnaselt kehalise väärkohtlemise episoodidega ei ole ka ähvardamise episoodide puhul tuvastatavad karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada isikut

§ 120lg 1 järgi kümne kuu pikkuse vangistusega.

160.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes, loeb kohus kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõistab liitkaristusena 8 aastat vangistust. Tegemist on olemuslikult sarnaste korduvate vägivalda sisaldavate või vägivallaga ähvardavate käitumisaktidega samade kannatanute suhtes, mistõttu on põhjendatud kergemate karistuste kaetuks lugemine raskeima karistusega. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes R. Skorpionile liitkaristuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Teod on toime pandud eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsusega nr 1-18-1485 määratud katseajal (katseaja kestus 28. veebruar 2018 kuni 27. veebruar 2023).

§ 74

lg-st t tuleneb, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristust vastavalt sama seadustiku

§ 65

lg-s 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 9 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja kandmise algust alates 20.

augustist

  1. (IV) TSIVIILHAGID K. O tsiviilhagi
  2. Kannatanu K. O esitas R. Skorpioni vastu tsiviilhagi, milles taotletakse kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 37 136,40 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kokku palub K. O hüvitada 39 136,40 eurot. Tsiviilhagis viidatakse võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja palutakse hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju.
  3. - - Varalise kahju nõue koosneb tsiviilhagist nähtuvalt järgmistest nõuetest:
  4. juuli
  5. a ja
  6. veebruari
  7. a kehalise väärkohtlemise episoodidega (näo piirkonda tehtud löökide) tagajärjel kannatanu hammastel tekkinud vigastuste tõttu hammaste ravile tehtud kulud 1043 eurot ja 520 eurot. Veebruari
  8. a episoodiga põhjustatud kahju – süüdistatav nõudis kannatanult ähvarduste saatel raha, mistõttu võttis kannatanu
  9. märtsil 2019 pangakontolt 1850 eurot, mille andis sularahas süüdistatavale. 33 1-20-982 -
  10. mai –
  11. juuli
  12. a väljapressimise tulemusena oli kannatanu sunnitud minema süüdistatavaga notarisse ja sõlmima kinkelepingu, millega kinkis süüdistatavale ½ mõttelise osa korterist, mille väärtuseks oli 33 500 eurot. Notaritasudele kulus 183,40 eurot. Korteri ½ osa tagasisaamiseks on kannatanu pöördunud juristide poole ja kulutanud 40 eurot.
  13. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
  14. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  15. novembri
  16. a otsus asjas nr 3-2-1-101-16, p 15).
  17. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures langeb VÕS § 1045 lg 1 p 2 alla isikukahju ka siis, kui tegemist on pelgalt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega karistusõiguse tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. novembri
  19. a otsus asjas nr 1-18-7833, p-d 24-25).
  20. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
  21. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Tervise kahjustamisega põhjustatud varaline kahju
  22. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatav lõi
  23. juulil 2018 K. O kahel korral rusikaga näkku suu piirkonda, millega tekitas talle füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu suust, huulte paistetuse, ülemiste igemete paistetuse, ülemise hambakaare plaatproteesi purunemise, ülemise hambakaare kahe jäävhamba kaotuse ja ühe jäävhamba liikuvuse. K. O ütlustest nähtub, et süüdistatava kehalise väärkohtlemise tagajärjel on ta pidanud korduvalt hambaid vahetama (I kd, tl 2). Et
  24. juuli
  25. a kehalise väärkohtlemise tagajärjel purunes kannatanul ülemise hambakaare protees ja ülemisel hambakaarel kaks enda hammast, nähtub kannatanu
  26. augustil 2018 antud ütlustest (I kd, tl 48). Osutatud ütlustest tuleneb, et seoses selle vigastusega käis kannatanu Unimed hambaarsti juures
  27. juulil 2018 ja tehti röntgenpilt. Raviga ei saanud koheselt alustada, sest igemed olid paistes ja põletikulised (samas).
  28. Kohtule on K. Ole tekitatud tervisekahjustuse tõendamiseks esitatud meditsiinidokumente:
  29. juuli
  30. a röntgenpilt ülemisest ja alumisest hambakaarest (I kd, tl 55-57, 73-74); samuti KliinikPluss/Hea Lahendus OÜ ravikaart, millest nähtuvad kannatanul 34 1-20-982 tekkinud vigastused (ravikaart I kd, tl 170 jj, tl 182 jj). Tsiviilhagile on lisatud Unimed Kliinikud OÜ arved, millest nähtuvad K. Ol hambaravile tekkinud järgmised kulud:
  31. juuli
  32. a arve summas 43 eurot,
  33. augusti
  34. a arve summas 25 eurot,
  35. septembri
  36. a arve summas 723 eurot,
  37. septembri
  38. a arve summas 84 eurot,
  39. septembri
  40. a arve summas 84 eurot,
  41. oktoobri
  42. a arve summas 84 eurot (II kd, tl 250-252). Seega on kohtu hinnangul kannatanu ütlustega kogumis dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et süüdistatav tekitas K. Ole
  43. juulil 2018 toime pandud kehalise väärkohtlemisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses õigusvastaselt varalist kahju summas 1043 eurot. Süü puudumist ei ole tõendatud.
  44. Kohus tuvastas eelnevalt, et
  45. veebruaril 2019 lõi süüdistatav K. O rusikaga ühel korral vastu nägu suu piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: lahtise põrutushaava alahuule keskossa, alumise hambakaare kahe jäävhamba liikuvuse. Et süüdistatava kannatanule
  46. veebruari
  47. a kehalise väärkohtlemisega osutatud vigastusi põhjustas, nähtub kannatanu ütlustest (I kd, tl 49). Vigastusi tõendab ka ravikaart (I kd, tl 170 jj). Kannatanu selgitas, et tal ei olnud võimalik koheselt arsti juurde minna. Arsti juurde läks ta
  48. märtsil 2019, mil alustas uuesti hambaraviga ja tehti ka uus röntgenpilt (samas). Seda toetab ka ravikaardist nähtuv, et esimesel visiidil on tehtud märge, et trauma toimus 2 nädalat tagasi (I kd, tl 171). Tsiviilhagile lisatud Hea Lahendus OÜ (Kliinikpluss hambaravi) arvetest nähtuvad kannatanu hambaravile kulunud järgmised kulud:
  49. märtsi
  50. a arve summas 238 eurot,
  51. mai
  52. a arve summas 96 eurot,
  53. juuli
  54. a arve summas 76 eurot,
  55. augusti
  56. a arve summas 110 eurot ( II kd, tl 253-254p). Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kannatanule tekitati
  57. veebruari
  58. a kehalise väärkohtlemisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses õigusvastaselt varalist kahju summas 520 eurot. Süü puudumist ei ole tõendatud.
  59. märtsi
  60. a väljapressimisega põhjustatud varaline kahju
  61. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
  62. Kohus tuvastas eelnevalt, et
  63. märtsil 2019 nõudis süüdistatav K. Olt 1850 eurot üleandmist ja kui K. O keeldus raha üleandmisest, siis süüdistatav ähvardas teda. Kuna süüdistatav oli kannatanu suhtes varasemalt vägivalda kasutanud, mõistis kannatanu olukorda selliselt, et kui ta raha vabatahtlikult üle ei anna, siis kasutab süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanu andis
  64. märtsil 2019 süüdistatavale ähvarduse mõjul 1850 eurot. Seda tõendavad kannatanu ütlused (I kd, tl 50). Tsiviilhagile on lisatud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kannatanu on
  65. märtsil 2019 võtnud sularahas välja 1 850 eurot (II kd, tl 255). Samuti on tsiviilhagile lisatud SEB panga sularaha sissemakse õiend, millest nähtub, et R. Skorpion tegi
  66. märtsil 2019 sissemakse summas 1 748 eurot (II kd, tl 257). Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et süüdistatav nõudis kannatanult ähvardusega raha üleandmist, mistõttu andis kannatanu süüdistatavale sularahas 1850 eurot. Kuna kannatanul ei olnud võimalik seda raha (s.o oma omandit) vabalt kasutada ja käsutada, oli süüdistatava tegevus kannatanu omandiõigust rikkuv ja sellega tekitatud kahju seega õigusvastane VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Süü puudumist ei ole tõendatud. 35 1-20-982
  67. ja
  68. mai episoodiga põhjustatud varaline kahju
  69. Kohus tuvastas eelnevalt, et
  70. mail 2019 kasutas süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, nõudes samal õhtul, et kannatanu peab vormistama oma korteri süüdistatavaga kaasomandisse, teisisõnu sõlmima temaga korteriomandi ½ mõttelise osa kinkelepingu. Süüdistatav ähvardas seejuures kannatanut tappa või vigaseks lüüa. Kannatanu tundis reaalset ohtu enda elule ja tervisele ning kartis, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia.
  71. mail 2019 läksid kannatanu ja süüdistatav notarisse, kus tegid kinkelepingu.
  72. Kriminaalasja materjalides on
  73. mail 2019 sõlmitud korteriomandi mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping. Lepingu esemeks on xxxx asuv korteriomand, eluruum xxxx. Lepingu esemeks on ühe kahendiku (1/2) suurune mõtteline osa korteriomandist. Kinkija on K. O ja kingisaaja R. Skorpion. Lepingu eseme väärtus on 33 500 eurot.
  74. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või nõuda samas peatükis sätestatud alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab samas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Teisisõnu välistab osutatud säte kahju õigusvastasest tekitamisest ning lepingust tulenevate kahju hüvitamise nõuete konkurentsi.
  75. Kuigi K. O ja R. Skorpioni vahel on
  76. mail 2019 sõlmitud kinkeleping, ei ole kohtu hinnangul tegemist VÕS § 1044 lg-s 2 sätestatud olukorraga. Asjaolud, mida süüdistatavale tsiviilhagis kõnesoleva kahju hüvitamise nõude puhul ette heidetakse, ei ole käsitatavad süüdistatava lepingulise kohustuse rikkumisena.
  77. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et tuvastatud asjaoludel võiks kõne alla tulla ka võimalus kinkelepingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 tähenduses. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. […] Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt saab tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1032 lg 2 sätestab, et kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Tehingu tühistamise kord on sätestatud TsÜS §-s
  79. Kohus võtab arvesse aga seda, et kannatanu on tsiviilhagis esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 alusel. Kuigi kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille hageja oma nõudele annab (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  80. detsembri
  81. a otsus asjas nr 3-2-1-134-05, p 16), ei ole kohtu hinnangul põhjust kannatanu nõudele anda teistsugust õiguslikku hinnangut. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kannatanul süüdistatava vastu lepingulist nõuet, mis välistaks VÕS § 1044 lg 2 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Et kannatanu ei ole esitanud avaldust tehingu tühistamiseks, on kannatanu valik. Kannatanu esitatud nõuet õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks see ei välista. Arvestades, et R. Skorpionile kingitud korteri kaasomandi osa on avaliku enampakkumisel juba ka maha müüdud (vt kohtuotsuse p 179), on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue kannatanu õiguste kaitseks võimalik valik. 36 1-20-982
  82. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegu – kannatanult korteri 1/2 kaasomandist enda nimele kirjutamise nõudmine (teisisõnu ½ suuruse mõttelise osa korteriomandist kinkimise nõudmine), ähvardades samal ajal kannatanut tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel kannatanu vastava kinkelepingu sõlmis – käsitatav õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses, sest sellega jäi kannatanu ilma eelnevalt enda omandis oleva korteri ½ mõttelisest osast. Riigikohtu praktika kohaselt saab VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane tegu olla kahju tekitaja niisugune tegevus, mis tõi kaasa hageja omandiõiguse alusetu kitsendamise, mh võimaluse kaotuse enda omandit vabalt kasutada ja käsutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  83. veebruari
  84. a otsus asjas nr 2-15-7163, p 15). Ähvarduse mõjul tehtud kinkelepingu tagajärjel on kannatanu korteriomandi osast ilma.
  85. Riigikohus on selgitanud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  86. novembri
  87. a otsus asjas nr 3-2-1-101-16, p 18). Kuna kannatanu tegi
  88. mai
  89. a kinkelepingu ähvarduse mõjul, on kahju tekkimine süüdistatava õigusvastase teoga põhjuslikus seoses. Ilma ähvarduseta ei oleks kannatanu kinkelepingut sõlminud. Kannatanu tsiviilhagile on lisatud
  90. septembril 2019 koostatud vara enampakkumise akt täiteasjas 034/2018/
  91. Sellest nähtub, et kohtutäitur müüs enampakkumisel täitemenetluses, milles on võlgnikuks R. Skorpion, ½ kaasomandiosa kinnisasjast asukohaga xxxx. Ostja on S OÜ. Seega on kannatanu ½ korteriomandi mõttelisest osast ilma jäänud. Kuna
  92. mail 2019 sõlmitud kinkelepingu kohaselt oli ½ korteriomandi mõttelise osa väärtus 33 500 eurot, on kannatanule selles summas tekitatud VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses õigusvastaselt kahju.
  93. Kannatanu on tsiviilhagile lisanud Harju Maakohtu
  94. septembri
  95. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-13445, millega rahuldati kannatanu hagi tagamise avaldus enampakkumise peatamiseks täiteasjas nr 034/018/634 (II kd, tl 265). Tsiviilhagis selgitab kannatanu, et kahjuks tsiviilasjas jäi tema nõue tagajärjetuks, sest korteri omandi osa oli enampakkumisel juba jõutud maha müüa. Seda kinnitab ka vara enampakkumise akt. Sellelt nähtub, et enampakkumise akt on koostatud
  96. septembril 2019 ja selleks hetkeks oli korteriomandi osa juba müüdud (II kd, tl 271 jj). Kohtule ei ole esitatud väiteid, et kohtu menetluses oleks juba samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mis välistaks kannatanu tsiviilhagi menetlemise käesolevas kriminaalasjas.
  97. Otseseks varaliseks kahjuks on VÕS § 128 lg 3 alusel ka ähvarduse mõjul sõlmitud kinkelepingu sõlmimisega kaasnevad kulud.
  98. mai
  99. a lepingust nähtuvalt tuli kanda lepingu sõlmimisega seotud kulu 183,40 eurot (II kd, tl 262-263).
  100. Samas ei ole VÕS § 128 lg 3 alusel õigusvastaselt tekitatud otseseks varaliseks kahjuks 40 eurot, mis kulus kannatanul õigusabiteenuse eest tasumiseks (II kd, tl 270).
  101. Süüdistatav ei ole tõendanud süü puudumist. Mittevaralise kahju hüvitis
  102. K. O on esitanud süüdistatava vastu mittevaralise kahju nõude summas 2000 eurot. Tsiviilhagis märgitakse, et süüdistatav on kannatanut korduvalt ähvardanud, põhjustanud 37 1-20-982 füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vägivald on toimunud pikalt, s.o 14 kuu vältel ja jätnud jälje tema emotsionaalsesse seisundisse. Tervisekahjustuste tõttu näo piirkonnas on ta pidanud varjama nägu avalikes kohtades, mis on põhjustanud ebamugavust ja häbi. Hirmu all elamise tõttu pidi kannatanu loobuma suhetest sõpradega ja vähendama miinimumini suhtlust perega. Korterist ilmajäämine tekitab närvipinget, muret ja teadmatust. Tekkinud on suur stress.
  103. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  104. VÕS § 127 lg 6 ls 1 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
  105. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuste tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
  106. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine,

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.