← Eesti

1-20-1071/19

Obsah (4)§ 120§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-20-1071 2 19. august 2020 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 213 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lõplik vangistus 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva, millest kohesele ärakandmisele kuulus 15 päeva. Ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 11 päeva jäetud tingimisi kohaldamata ja määratud katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded ja lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Katseaja eeldatav lõpp: 20.08.2021 Menetlustoiming Taotluse lahendamine, kohtuistung 18.08.2020 Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik kaile.keldo@just.ee) Kriminaalhooldusalune RAIT RÄTSEP isikukood 37511276034; elukoht xxxxx xx xxx-xx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx Kaile Keldo (e-post: RESOLUTSIOON Rahuldada taotlus ja pöörata Rait Rätsepale Harju Maakohtu 20.02.2020 otsusega nr 1-201071 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta, 4 kuud ja 11 päeva vangistust täitmisele. Saata käesoleva määruse jõustumisel Rait Rätsepale teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab isik karistuse kandmiseks ilmuma. Edastada kohtumäärus süüdimõistetule, Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Vanglale ja Tartu Vangla Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD 1. Harju Maakohtu 20.02.2020 otsusega mõisteti R. Rätsep süüdi

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 213 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ja karistati liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lõplikuks vangistuseks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva, millest kohesele ärakandmisele kuulus 15 päeva.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 11 päeva vangistus tingimisi kohaldamata ning määrati R. Rätsepale katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. R. Rätseppa kohustati täitma

§ 75lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

  1. Kriminaalhooldusametnik on 05.08.2020 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu R. Rätsepa kohta (tl 1-2). Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et R. Rätsep on korduvalt rikkunud temale määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
  2. Ettekande kohaselt toimus esmakohtumine R. Rätsepaga 05.03.2020, kui isikule tutvustati õiguseid ja kohustusi. Kokku on toimunud isikuga seitse kohtumist ning tulenevalt COVID-19 eriolukorrast neli telefonivestlust. Lisaks on tulnud R. Rätsep kahele registreerimisele alkoholijoobes, rikkudes sellega nii kohustust mitte tarvitada alkoholi kui ka registreerimiskohustust.
  3. Registreerimisel 09.03.2020 tuvastati indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury Nordic 10200322 alkoholisisaldus R. Rätsepa väljahingatavas õhus 0,257 mg/l (tl 4-4p). Hooldusalune põhjendas alkoholijoovet eelmisel päeval kahe kange õlle joomisega, kuna käis seltskonnaga saunas ja basseinis (tl 7). Selle eest tehti talle kirjalik hoiatus (tl 7 p).
  4. Katseaja algusest saati tunnistas isik, et viibib tihti Tallinnas seoses töötamisega ning on Tallinnas ka Töötukassas arvel. Kriminaalhooldust isik Tallinnasse viia ei soovinud. Telefoni teel läbiviidud registreerimisel 13.05.2020 väitis R. Rätsep, et viibib Võhmas enda elukohas. Ametnikud soovisid 15.05.2020 teostada kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli isiku elukohas, kuid R. Rätseppa kodus ei olnud. Uksele tuli vastu R. Rätsepa ema, kes väitis, et pole poega juba mitu nädalat näinud – hooldusalune olla lubanud 10.05.2020 liikuda Võhmasse kuid kohale ei jõudnud. Ametnik helistas kohe R. Rätsepale ning küsis selgitust, miks hooldusalune oli esitanud valeandmeid enda asukoha kohta. Telefonis selgitas R. Rätsep, et ei olnud tööandjalt rahasid kätte saanud ning polnud võimalik Võhmasse minna. Lepiti kokku, et R. Rätsep saadab järgmisel päeval ametnikule meili teel selgituse, miks on olnud elukohast eemal kauem kui 15 päeva ning miks esitas valeandmeid enda asukoha kohta. Ametnik saatis isikule selle kinnitamiseks ka koheselt sõnumi. R. Rätsep saatis järgmisel päeval ametnikule meili, kuid sealt puudus selgitus, miks esitas ametnikule valeandmeid enda asukoha kohta. Meilis kinnitas, et viibis elukohast ametnikult luba küsimata eemal kauem kui
  5. päeva (tl 9).
  6. Registreerimisel 20.05.2020 tuvastati indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury Nordic 10200322 R. Rätsepa väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,204 mg/l (tl 5-5p). R. Rätsep eitas alkoholi tarvitamist ning läks järgmisel päeval omal algatusel SynLabi vereanalüüsi tegema alkoholi liigtarvitamist näitava faktori tuvastamiseks. CDT näit oli 9.8 % (norm väärtus <1,3%), mis viitab tugevale alkoholi liigtarvitamisele (tl 10). Kuna puudub varasem näit võrdlemiseks, siis ei ole võimalik hinnata millise perioodi jooksul on vastav näit kujunenud. Isikule tehti kirjalik hoiatus kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise eest (tl 11).
  7. Kohtumisel 21.05.2020 kirjutas R. Rätsep kirjaliku selgituse, et ei tahtnud öelda, et on Tallinnas. Samuti kirjutas selgituse mitte ametliku töötamise kohta ja avaldas esimest korda enda Tallinnas viibimise aadressi (tl 9p).
  8. Nooremametnikud teostasid 07.07.2020 isiku elukohas kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli. Alkoholi sisaldus R. Rätsepa väljahingatavas õhus oli 0,503 mg/l (tl 6-6p).
  9. Registreerimisel 13.07.2020 kirjutas R. Rätsep seletuse 07.07.2020 tuvastatud alkoholijoobe kohta (tl 11p). Hooldusalune tõi alkoholi tarbimise põhjuseks hambavalu ning rahaliste võimaluste puudumise hambaarstile minekuks. Ametnik selgitas, et tegemist on kolmanda rikkumisega ning 2 küsis hooldusaluse arvamust, milline ettepanek kohtule teha alternatiivina karistuse täitmisele pööramiseks. R. Rätsep kehitas küsimuse peale õlgu. Alkoholi tarvitamise probleemi hooldusalune endal ei näe ning ravivajadust ei tunne.
  10. Registreerimisel 28.07.2020 teatas isik, et Tallinnas enam tööl ei käi ning andis ka sealse korteri ära. Hooldusalune ei osanud endiselt pakkuda alternatiive karistuse täitmisele pööramiseks.
  11. R. Rätsep on katseaja algusest saadik rääkinud, et tal on puuduv töövõime, mis ametlikult lõppes
  12. aasta augustis. R. Rätsep kinnitas, et pole endiselt suuteline täiskohaga töötama, kuid ei ole aega saanud töövõime uueks hindamiseks. Hooldusalusel on võlgnevusi kohtutäiturite käes üle 2000 euro ning lisaks veel elatisevõlgnevust üle 5500 euro. R. Rätsep ei ole väljendanud soovi neid võlgnevusi vähendama hakata. Vägivaldse kuriteo osas on R. Rätsep avaldanud arvamust, et karistus on üle pingutatud, sest ta tahtis ainult maa peale tuua naist, mitte reaalselt kõri läbi lõigata. R. Rätsep oli seisukohal, et ehitusnuga, mille ta kannatanule kõrile pani, oli liiga nüri reaalsete vigastuste tekitamiseks.
  13. Tuginedes eeltoodule teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R. Rätsepale mõistetud karistus täitmisele. R. Rätsep on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt pandud kohustusi, hoolimata tehtud hoiatustes. Ta ei ole teadvustanud enda tegude tagajärgi, sh pidanud vajalikuks muuta enda käitumismustreid. KOHTUISTUNG 18.08.2020
  14. Süüdimõistetu R. Rätsep avaldas kohtuistungil muuhulgas, et ei soovi, et karistus täitmisele pöörataks. Ta avaldas mh, et sooviks pöörduda psühholoogile. Alkoholi tarbis mh seetõttu, et oli hambavalu ning hambaarstile pole saanud minna, sest too viibis kuu aega puhkusel.
  15. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud karistuse täitmise pööramise taotluse juurde. Ametnik lisas, et kontrollnõuete sisu ja täitmise olulisust on isikule korduvalt seletatud, k.a seda, et ta elukoht on määratud Võhmasse ja kauemaks kui 15 päevaks äramineku puhul tuleb luba küsida. See takistab ka kriminaalhoolduse läbiviimist, et isik ei ela seal, kuhu kohus on määranud KOHTU PÕHJENDUSED
  16. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 16.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

  1. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud korduvate rikkumiste kirjeldust, R. Rätsepa selgitusi ja senist kriminaalhoolduse käiku, peab kohus põhjendatuks kriminaalhooldaja taotlus rahuldada. Ettekandest nähtub, et R. Rätsep ei ole võrdlemisi lühikese aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, jätnud küsimata kriminaalhooldaja loa töökoha vahetamiseks ning viibinud loata kauem kui 15 päeva kodukohast eemal. Kriminaalhooldusametnik on 07.07.2020 R. Rätsepal tuvastanud alkoholijoobe (tl 6-6p) ning samuti tuli ta 09.03.2020 ja 20.05.2020 joobes kriminaalhooldaja vastuvõtule (tl 4-5p). Eelnev kinnitab, et R. Rätsep on sihikindlalt eiranud temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu ei saa ka mh registreerimisel isikuga sisulist tööd teha. R. Rätsep on oma 3 selgitustes põhjendanud alkoholi tarvitamist eelneval päeval seltskonnas viibimisega ning hambavaluga. Kohus on seisukohal, et R. Rätsep ei teadvusta piisava tõsidusega endal esineva alkoholiprobleemi olemasolu ega ole võimeline täitma meelekindlalt talle kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, esitades alkoholi tarvitamise vajaduse õigustamiseks erinevaid talle sobilikke põhjendusi. Kohtu hinnangul ei oleks tulemuslik ka R. Rätsepa psühholoogile suunamine, sest ta ise on kinnitanud, et on pöördunud psühholoogist venna poole nõu küsimiseks, kuid seni ei ole see tema käitumismustreid muutnud. Ka ei ole R. Rätsep ise seni astunud mingeid samme, et enda probleemidega tegeleda ning abi otsida, millest võib järeldada, et ta tegelikkuses ei soovi ennast parandada ning vastavad lubadused on sisutühjad. Seetõttu on kohtu arvates tema suhtes kriminaalhoolduse jätkamine ebaotstarbekas ja perspektiivitu ning ta peab asuma kandma talle mõistetud vangistust.
  2. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on Harju Maakohtu 20.02.2020 otsusega nr 120-1071 R. Rätsepale mõistetud kandmata karistus vangistus 1 aasta 4 kuud ja 11 päeva täitmisele pöörata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.