← Eesti

2-20-1855/7

Obsah (6)§ 444§ 407§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1855 Tsiviilasi K

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Kose vald, Vardja küla, Vardja tee 8 korteriühistu esitas 04.02.2020 hagi P P vastu P. P ja hageja vahel 07.11.2019 sõlmitud kokkuleppest tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 18.02.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 10 päeva kompromissi sõlmimiseks ning vastamiseks 20 päeva alates kompromissläbirääkimisteks määratud tähtaja möödumisest. Kohus hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 17.03.
  2. Vastamise tähtaeg saabus 16.04.
  3. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  4. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2 4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulu 264,10 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. 6. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 95 eurot (ilma käibemaksuta), on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Eeltoodu alusel loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 264,10 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 489,10 eurot (225 + 264,10).
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 489,10 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.