2-20-7747/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Ringkonnakohus Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg

1. august 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-7747 Tsiviilasi Anne Luuri hagi Realia Investeeringud OÜ vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anne Luuri määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Anne Luuri (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX) Kostja: Realia Investeeringud OÜ (registrikood 12237776) RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja Anne Luuri kanda. Kostjal Realia Investeeringud OÜ-l määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Anne Luuri (hageja) esitas
10. mail 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Realia Investeeringud OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüdi
11. veebruaril 2017 toimunud avalikul enampakkumisel hagejale kuulunud XXXXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX; kinnisasi) 1/2 suurune kaasomandi osa. Kostja ostis sellel enampakkumisel kaks kolmetoalist ahiküttega korterit (108 m²) hinnaga 88 000 eurot. Kõrvalhoonete ja elamumaa hindamist ega müüki ei olnud. Hinnati üksnes kahte kolmetoalist korterit. Ka müügihind määrati alla kinnisasja väärtust. Seega ei ole kostja elamumaad ega kõrvalhooneid ostnud ning kostja poolt ostetud pinnaulatus (108 m2) ei ole 2/4 kaasomandist. Järelikult ei ole kinnistusraamatu kanne õige. Kostja on hagejale kuulunud kinnisasja omastanud, tekitades hagejale õigusvastase kahju. MAAKOHTU SEISUKOHT
12. Tartu Maakohus keeldus
13. juuni
14. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et hageja taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei nähtu hagiavaldusest asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on hagejale tekitanud kahju lepingust või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega või et kostjal võiks olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Kostja on kinnisasja 2/4 kaasomandi osa omanikuna kinnistusraamatusse kantud
15. aprillil 2017 kohtutäituri avalduse alusel. Seega on kostja omandanud hagejale kuulunud kinnisasja enampakkumisel täitemenetluses kinnisasja võõrandamise käigus. Kaasomandiosa hõlmab eluruumi koos elamu juurde kuuluva maa ja kõrvalhoonetega. Maakohus lisas, et võlgniku õiguskaitsevahendid on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 217–
16. Kui hageja ei olnud nõus kinnisasja hindamisaktis määratud hinnaga, oli tal võimalik seda vaidlustada täitemenetluses (TMS § 74 lg 7, § 217). Samuti oli hagejal võimalik esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. Hageja esitas
18. juunil 2020 määruskaebuse, milles palub võtta hagi menetlusse. 2 Määruskaebuse kohaselt on hagiga võimalik saavutada taotletav eesmärk. Hagi menetlusse võtmata jätmine on suurendanud hagejale tekkinud kahju. Hagejale jäävad arusaamatuks kohtu selgitused hinna vaidlustamise kohta. Hageja oli kinnisasja müümise ajaks esitanud kohtusse kaks hagiavaldust tsiviilasjades nr 2-17-4389 ja 2-17-
19. Samal ajal ei oleks tohtinud kinnisasja müüki toimuda. Need tsiviilasjad on võimalik ja vajalik võtta käesoleva asja juurde. Hageja oli võtnud kaks tarbijakrediidilaenu, kuid peatas laenu tagasimaksmise alates aprillist
20. Eraisik ei pea tegema koostööd rahapesijate ja tegevusloata asutustega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust kohaldatakse kohtutäituritele ja krediidiasutustele. Hageja kinnistu ei olnud laenu tagatiseks. Hageja ei ole kinnisasja müüki lubanud ega oma õigusi loovutanud. Hindamisõiguseta kutseline maakler hindas hageja kinnisasja ilma hageja loata, kes oli ka teadlik kohtusse esitatud hagidest. Kohus saab temalt nõuda täiendavaid tõendeid. Kostja ostis teisel korrusel paiknevad kaks kolmetoalist korterit (108 m2), mis ei olnud kaasomanike vahel välja kujunenud kasutuskorra kokkuleppe alusel hageja ainukasutuses. Hagejale kuulub eramaja ja selle juurde kuuluv elamumaa ning kõrvalhooned. Kõrvalhoonete ja elumaja müüki ei toimunud. Kostja juhatuse liige on hagejale novembris 2017 teatanud, et maad ta ei ostnud. Elamumaa väljaostmise hind on 37 000 eurot. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus.
21. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
23. Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus on jätnud põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmata. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 6.
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus on õigesti leidnud, et hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejale tekitanud kahju lepingust või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega või et kostjal võiks olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise 3 kohustus. Hageja väide, et kinnisasi hinnati ja müüdi täitemenetluses ilma endise omaniku sellekohase volituseta, ei anna hagejale nõudeõigust kahju hüvitamiseks. 6.
25. Hageja etteheide seisnebki eelkõige mittenõustumises tema suhtes läbi viidud täitemenetlusega ja talle kuulunud kinnisasja avaliku enampakkumise müügi tingimustega. Hageja on tuginenud sellele, et kostja ostis enampakkumisel üksnes kaks kolmetoalist korterit, kuid elamumaad ja kõrvalhooneid ei ole kostja ostnud. Kinnistusraamatust nähtuvalt on aga kostja kogu hagejale kuulunud kinnisasja omanikuks. Seega on maakohus hagejale õigesti selgitanud, et kohased õiguskaitsevahendid on sätestatud täitemenetluse seadustikus. 6.
26. Ringkonnakohus lisab, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tsiviilasjades nr 2-17-4389, 2-17-16709, 2-19-10410, 2-19-17804 ja 2-20-2398 esitatud kostja vastu sisuliselt sama nõude. Eelnimetatud asjades on kohtud samuti jätnud hagid menetlusse võtmata, selgitades hagejale läbi viidud täitemenetlusega seotud õiguslikku olukorda.
27. Eelmärgitut arvestades on maakohus jätnud hagi põhjendatult menetlusse võtmata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
28. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja (määruskaebuse esitaja) kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
29. Seoses kohtunik Andra Pärsimägi puhkusega asendas teda määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtu kinnitatud tööjaotusplaani p 23 alusel kohtunik Viivi Tomson. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest