4-20-301/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Menetlusalune isik Viru Maakohus

1. juuli 2020 Jõhvi kohtumaja 4-20-301 (2440,19,006391) Deniss Minzatov Piret Juuse R R kaebus Ida prefektuuri 08.01.2020 otsusele väärteoasjas nr 2440,19,006391 R R, isikukood xxx, töökoht xxx, elukoht xxx Lepinguline kaitsja Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Allan Valk PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev 27.02.2020, 29.06.2020, 9.07.2020 VTMS § 132 p 1, § 133 - § 135 kohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi OTSUSTAS: Jätta R R kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.01.2020 otsus väärteoasjas nr 2440,19,006391, millega temale määrati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas. Tasumisel märkida viitenumber 10220205002343 ja selgitus „R R 4-20-301 rahatrahv“. Lisakaristuse (3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine ) kandmise algus on alates antud kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. Kaitsja taotlus kaitsjatasu Eesti Vabariigilt R R’a kasuks välja mõistmiseks jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud, sh R.R’a enda õigusabikulud, jätta tema kanda. Kohtuotsuse ärakirjad edastada R R´ale, tema kaitsjale ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu Kseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 R R esitas 21.01.2020 kaebuse kohtuvälise menetleja (Ida prefektuuri) 8.01.2020 otsusele (tl 3). Kaevatava otsuse kohaselt 13.12.2019 kell 16.12 Alutaguse vallas, Ida-Virumaal, Jõhvi-TartuValga mnt
2. km-l juhtis R R mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 130+/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teel on 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamisel saadud tulemiga, mis on protokollitud, iseseisva tõendina käsitletava videosalvestisega, tunnistaja antud ütlustega. Rikutud õigusnorm LS § 15 lg 1 p
3. Kvalifikatsioon LS § 227 lg
4. Teo pani menetlusalune isik toime tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse menetlusaluse isiku süüd, toimepandu tõsidust, õiguskorra kaitsmise huvisid, menetlusaluse isiku eelnevaid õigusrikkumisi, määratud karistusi, võttes arvesse, et eelnevad karistused samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest ei ole oma eesmärki täitnud, rikkumiste toimepanemine jätkub. Üksikkaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku ja tema korduva teo puhul ei ole õigustatud. Menetlusalune isik ei ole oma eelnevaid rikkumisi ning kaasnevaid karistusi hinnates mitte midagi õppinud ega oma liikluskäitumist muutnud, taas on eksitud juhile seatud kohustuse vastu. Tegemist on olukorraga, mille puhul on suurima võimaliku rahalise ja suurima võimaliku lisakaristuse kohaldamine õigustatud ning vastavuses karistuse määramise mõistega. Määratud suuruses karistused on võimelised soovitud tulemust saavutama ning isik lõpetab rikkumiste toimepanemise, tehes enesele lõpuks selgeks liikluses lubatu. Karistuseks määrati R.R’ale LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. (tl 5-6, 31-32) 24.01.2020 määrusega võttis kohus R.R’a kaebuse menetlusse (tl 10). 29.01.2020 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Allan Valk täiendavad seisukohad kaebuse juurde (tl 14). Kaebuse põhjenduste kohaselt kaebaja otsuses märgitud väärtegu toime pannud pole. Rikkumise toimepanemine tõendatud ei ole. Pigem näitavad toimikus olevad materjalid vastupidist, kuna need on vastuolulised ning nende pinnalt ei ole võimalik otsuses toodud järeldusi teha. Politseiametnikud on asja liiga pealiskaudselt uurinud, jättes kogumata tõendid, millised oleksid antud juhul selgust tuua võinud. Mõõdetud kiirus ei saanud olla kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirus, kuna samal ajal liikus seal teisigi sõidukeid, mis tuleneb ka toimiku materjalidest. Politseiametnikud võisid saadud mõõtetulemuse mõõta mõnele teisele sõidukile ja seetõttu eksida kaebaja suhtes. Väärteoprotokolli järgi koostati see (väidetavalt peatati R.Ra juhitud sõiduk) JõhviTartu-Valga mnt 15-l km-l. Tegelikkuses peeti aga R.Rale üllatusena tema sõiduk Jõhvi-TartuValga mnt 14-l km-l ehk siis väidetavast rikkumise kohast pea 2 km eemal (lisa 1 – vt fotot, peatamise koht teisel pool teed valgest sõidukist). R.Rale süüks arvatud tegu on väidetavalt videosalvestatud – tegelikkuses toimiku materjalide hulgas videosalvestist pole (kohtuliku arutamise käigust loobus kaitsja viimasest väitest). Kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi väidetav kiirus mõõdeti Jõhvi-Tartu-Valga mnt 16 km kõrvalteelt. Kaebaja on omal käel üritanud seda kohta tuvastada ning avastas, et ainuke kõrvaltee, kus oleks võimalik mõõtmistoiminguid teostada on
5. km lõpus, mistõttu kaheldav on väide, et R.R’a sõiduki väidetav kiirus mõõdeti ka
6. km-l. Samas protokollis on kirjas ka see, et R.R’a sõiduki ees sõitis teine sõiduk kiirusega umbes 75 km/h. Taolisest väitest tuleneb vastuolu. Kuidas saab 126 km/h kiirusega sõiduki ees sõita 75 km/h sõitnud sõiduk ning samuti see, kuidas on mõõdetud selline nö umbes kiirus (protokollis märgitud ca). Saab kahtluse alla seada ka asjaolu, et R.Ra sõiduki kiirust mõõdeti õigesti (väidetavalt 2-3 sekundi jooksul, sest selle ajaga ei oleks võimalik möödasõitu teostada, arvestades sedagi, et patrull asus väidetavalt
7. km lõpus). 2 Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, väärteoprotokoll ja tunnistaja ütlused on omavahel väga tugevas vastuolus. Otsuses toodud süüdistusi ei ole tõsikindlalt võimalik tuvastada/kontrollida, mistõttu tuleb antud situatsiooni tõlgendada R.Ra kasuks. Kaebaja peatus kohaselt kui politseiautot märkas. Kaebaja sõiduki juurde jõudes väitis politseiametnik, et sõiduki peatamise põhjuseks oli kiiruse ületamine. Millises punktis/kohas väidetav mõõtmine täpselt toimus ning kus asus mõõtja ise, kaebajale koheselt selgitada ei osatud. Seda ei märgitud ka vastava menetlustoimingu protokolli GPS-i näitude täpsusega. R.R tuleb õigeks mõista kuna tema poolt väärteo toimepanemine pole tõendatud. R.R’a karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Lisakaristuse määramist on kohtuväline menetleja põhjendanud sellega, et kaebaja on varem samalaadseid tegusid toime pannud ning nende eest mõistetud karistused ei ole suutnud teda mõjutama seadusekuulekalt käituma. Lisakaristuse määramine taolise põhjendusega pole põhjendatud ka juhul kui kaebaja olekski toime pandud otsuses märgitud rikkumise, sest kõik eelnevad rikkumised on toime pandud rohkem kui aasta tagasi. Kaitsja palus tühistada kohtuvälise menetleja tehtud 8.01.2020 otsus ning lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu. Alternatiivselt mõista kergem põhikaristus ja jätta määramata lisakaristus. (tl 14-16) Kaebusele on lisatud foto sõiduki väidetavast peatamise kohast (tl 20). Kohtuistungil Jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja oma seisukohtade juurde (välja arvatud videosalvestise puudumise osas, milles kaitsja võttis oma etteheited tagasi). Kaitsja märkis, et sellise pimedusega ja kaugusega ei olnud tunnistaja K võimeline fikseerima auto värvi ega märki, need vastuolud tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Ei saa väita, et see sõiduk, mis peatati, oli see sõiduk, mille kiirust fikseeriti. Kiirust mõõtnud politseinikud ei saanud ega saa olla kindel, et see rikkuja oli menetlusalune isik. Isegi kui möödasõit oli, siis 9 sekundi jooksul võis mööda sõitnud auto pidurdada ja jääda teisest sõidukist maha. Kilomeetri tähised – protokolli ei saa täita, veendumata selles, kus asukoht tegelikult paikneb, ainult arvutiprogrammi järgi. Mingite programmide alusel ei saa isikut karistada, peab olema kindel, kus rikkumine aset leidis. Asjas on palju kahtlusi üleval, nende pinnalt isikut karistada ei ole võimalik. Palub tühistada otsus, lõpetada menetlus ja mõista kaebaja kasuks välja kaitsjatasu. Kui kohus siiski peaks leidma, et kaebaja süü on tõendatud, tuleb mõista kergem karistus ja jätta kohaldamata lisakaristus. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Tunnistaja K ütlustest nähtub, mis tehioludel on kiirust mõõdetud. Liikunud on aeglasem sõiduk kiirusega 70 km/h, sellele lähenes suure kiirusega 130 km/h teine sõiduk. Videost ei saagi näha kõiki asjaolusid, kaamera sinna lihtsalt ei ulatu. Tunnistaja K on kindel, et peatatud oli just see sõiduk, kelle kiirust mõõdeti ja mille juhtis menetlusalune isik. Tunnistaja rääkis, et lähtutakse andmeserveri andmetest, GPS andmed ei kattu 100% täpsusega postidega, see ei tekita kahtlust ja ei mõjuta fakti, et rikkumise koht oli 16 km. Isik pidevalt ületab sõidukiirust, eelnevad karistused mõju saavutanud ei ole, tuleb rakendada lisakaristust. Isik on kohapeal kinnitanud kiiruse ületamise põhjust, st oli teadlik oma rikkumisest. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud esitatud tõendid, leiab, et kaebus põhjendatud ei ole, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Süüdistus Väärteoprotokolli nr AB1548638 järgi koostati see 13.12.2019 Jõhvi-Tartu-Valga mnt
8. km-l R R’a suhtes, kes on juhtinud mootorsõidukit xxx, mis kuulub O R’ale ning sama päev kell 16.12, Jõhvi-Tartu-Valga mnt
9. km-l, liikudes Jõhvi suunas, on juhtinud mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 130 +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teel on 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1, kvalifikatsioon § 227 lg
10. (tl 26) Uuritud tõendid Menetlusaluse isiku ütluste järgi liikus ta kiirusega 90 km/h või isegi vähem. Maksimaalne lubatud kiirus oligi 90 km/h. Järsku oli politseiauto taga, vilkurid põlesid, pidasid kinni, et on kiirust ületanud. Politseiautosse istunes tahtis kiiruse kohta teada ja salvestist, mida ei olnud näidata. Liiklus oli tihe, võis olla muu auto kiirus. Miks peatati just tema auto ei oska öelda. Üks auto oli ees, taga paistis terve rivi tulevat. Ei oska öelda, kaugel oli eesolev auto, numbrimärki lugeda ei saanud. Arvatavasti liikus eesoleva autoga sama kiirusega. Ei jõudnud temale lähemale. Sellest autost möödasõitu ei teinud. Varem on kiiruse ületamise eest karistatud 2-3 korral, trahvid tasutud, ühte maksab kohtutäiturile. On kindel, et kiirus ei olnud suurem kui 90 km/h, jälgis kiirust, ei taha lubasid jälle ära kaotada. Töötab harvesteriga. Kiiruse näitu ei näidanud, öeldi ainult. Palus näidata videot, aga öeldi, et ei ole näidata. Lk 20 olev foto – Tartu jääb sinna poole, kus on märk, Jõhvi, kus on bussipeatus, vasakule Jõhvi, paremale Tartu. Kinni peeti valge auto vastas, teises suunas. Ei mäleta, kas Mäetagusest kuni kinnipidamise kohani sõitis kellegist mööda. Vajab igapäevaseks tööks lube. Auto oli sõidu ajal tehniliselt korras, aga tule pani korra põlema, võis õrnalt kiirust vajutada, kuid mitte nii palju nagu väidab politsei. See oli sama aeg kui politsei peatas. Kiiruse ületamist ei saanud toimuda, sest selle autoga ei saa nii kiiresti hoogu ülesse. Võis kiirust ületada, kuid mitte sellisel määral mida politsei ütleb. Kiirus võis olla 95 km/h. Reageering tehnilisele signaalile oligi selline – sidur, pidur, gaas põhja, sekundiks, sellega võis kiirus tõusta 95-ni km/h. On arutanud politseiga trahvisummat, pakuti 400 eurot, ei olnud nõus. Kui summa oleks väiksem ka siis ei oleks nõus. Kaitsja küsimusele, kas gaasi vajutamine oli tingitud tule põlemisest vastas jaatavalt. Küsimusele kui hoidis sidurit all kuidas kiirus saab tõsta, vastas, et ei tea, oletas. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt teostati Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt
11. km-l R R’a juhitud, Jõhvi suunas liikunud mootorsõiduki xxx liikumiskiiruse mõõtmist 13.12.2019 kell 16.
12. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seade on testitud 13.12.2019 kell 15.10 ja on töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse all on märgitud, et tegemist on asulavälise teega, nähtavus on hea, ilmastik on sademeteta, teekate on kattega tee, tegemist on pimeajaga, teekate on märg. Tegemist on kahesuunalise teega, sõiduradade arv 1+
13. Mõõtja asukoht: seistes, kõrvalteel. Kiirusmõõturi paigaldus: statsionaarselt. Mootorsõiduk liikus 1 vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus mitu sõidukit, jõudis järele pärissuunas ees liikuvale sõidukile, kiirus mõõdetud 2-3 sekundi jooksul ja segavaid faktoreid ei esinenud. Liikus ees üks sõiduk sõidukiirusega ca 75 km/h. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem on 130 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Lõplik 4 mõõtetulemus 126 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Juht pole seadmenäiduga nõus. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. (tl 27) Videosalvestisest (CD plaadil asuv fail nimega „R video 2019-12-13_16-10-36_1837-Cam1.avi“) on näha, et tegemist on politsei patrullautosse paigaldatud kaamera salvestisega. Ülemises vasakpoolses nurgas on näha kuupäev: 2019/12/13 ja kellaaeg sekundilise täpsusega, salvestise algusaeg on 16.10.
14. Kaamera on suunatud sõiduteele, kus on näha vastassuunas liikuvate sõiduautode tulesid. On näha, et patrullauto on pargitud ja seisab mitte sama sõidutee ääres, vaid kõrvalteel. Allpool on näha ka patrullautos paigaldatud kiirusmõõturi numbrilised näidud. Näidud ilmnevad kiirusmõõturi ekraanile praktiliselt viivitamatult kui kaamera vaatevälja sattuvad vastassuunas liikuvate sõidukite tulesid. Kaamera vaateväljast sõiduki tulede kadumisel kaovad ka kiirusmõõturi näidud. Kiirusmõõturi tablool on kaks rida ning kui järjest liigub mitu sõidukit, siis enne ilmub tabloole (vasakpoolsesse ritta) esimene näit, siis teise sõiduke kaamera vaatevälja ilmnemisel tuleb kiirusmõõturi tabloole (parempoolsesse ritta) teine näit. Kell 16.12.08 ilmuvad kaamera vaatevälja sõiduki tuled ja kiirusmõõtur fikseerib kiiruseks 75 km/h. Kell 16.12.15 ilmuvad kaamera vaatevälja lisaks veel ühe sõiduki tuled. (Esimene sõiduk jätkab seejuures liikumist sama kiirusega 75 km/h). Kiirusmõõtur hetkeks fikseerib teise sõiduki kiiruse parempoolses reas (131 km/h) ja siis näitab ainult ühe näidu vasakpoolses reas (132 km/h), siis (kell 16.12.16) näitab vasakpoolses reas esimese sõidki kiiruseks 74 km/h ja parempoolses reas teise sõiduki kiiruseks 131 km/h (järgmine sekund on see 130 km/h). Siis kell 16.12.17 mõlemad näidud kaovad kiirusmõõturi tabloolt. Kell 16.12.18 ilmub tabloole vasakpoolsesse ritta näit 131 km/h. Kell 16.12.19 parempoolsesse ritta ilmub loetamatu näit, mis kaob sekundiga ning kell 16.12.20 vasakpoolsesse ritta ilmub tagasi näit 130 km/h. Kell 16.12.23 paneb patrullauto tuled põlema, kell 16.12.27 pannakse käima ka märgutuled, patrullauto hakkab suure kiirusega liikuma kõrvalteelt sõiduteele (kell 16.12.31 on näha liiklusmärk „anna teed“ mis osutab, et enne seda politsei patrullauto on seisnud on kõrvalteel), maanteele, kell 16.12.58 sõidab ühest sõiduautost mööda, kes annab patrullautole teed, ning kell 16.13.20 jõuab tee ääres märgutuledega antud peatumismärguande peale peatunud xxx registreerimismärgiga xxx järele. (tl 33) Tunnistaja H K ütluste järgi teostas ta liiklusjärelevalvet Jõhvi-Tartu-Valga mnt 16 km-l, kella 4 paiku Tartu suunast Jõhvi poole liikus 2 sõidukit, esimese liikus oli 75 km ja teise vähemalt 130 km/h. Tagumine sõiduk jõudis eesliikuvale sõidukile, hakkas tegema möödasõidu esimesest autost. Panid tööle vilkurid, keerasid Jõhvi poole. Rikkumine leidis aset 16.km-l. Seisid kõrvalteel, maantee oli sellest kohast umbes 100 meetri kaugusel. Teised sõidukid jäid 16 km poole, nende kiiruseid ei näidanud. Möödasõit toimus nendega (tunnistajaga ja tema paarimehega) kohakuti, vasakule vaadates oli näha. Mööda sõideti autost xxx. Kiiremini sõitis valget värvi sõiduk, marki ei tuvastanud, keretüübilt oli sedaan või universaal. Kaitsja küsimustele vastates lisas tunnistaja, et istus kõrvalistmel. Mõõtmise ajal paiknesid kõrvalteel, peaaegu sirgelt, paralleelselt maanteega, vastutulijate autode poole. Kui kiirus sai fikseeritud ja nägid aknast möödasõidu siis koheselt keerasid nende järgi, keerasid vasakule. Kõrvalteelt maanteele sõitmiseks kulusid mõned sekundid. Möödasõidu nägi juhi kõrvalaknast, see toimus nendega kohakuti olles. Kuidas veendus, et peatati just möödasõidu teinud auto – oli valge värvi auto, teisest (enne möödasõidu tegemist esimesena liikunud) autost sõitsid mööda ja teisi autosid ei olnud. Ajavahe oli selline, et muude autode ilmumine on välistatud, trassi peal teisi autosid ei olnud. Vastassuunas pidi sõitma paar sekundit, siis õiges suunas. Paar sekundit ei näinud neid autosid. 5 Vaateväljas oli ainult 2 sõidukit, esimene sõitis 75-ga, teine 130-ga ja teisi sõidukeid ei olnud, peatasid autot, mis oli eespool. Mingit kõrvalteed, et keegi saaks juurde tulla, ei olnud. Ei olnud näha, et keegi oleks juurde keeranud. Kilomeetripostid ei pruugi ühtida andmebaasiga. Asukoha määravad autost väljumata arvutiprogrammi järgi. Tuvastatud asjaolud Uuritud tõendite pinnalt tuvastab kohus, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 13.12.2019 kell 16.12 Alutaguse vallas, Ida-Virumaal, Jõhvi-Tartu-Valga mnt
15. kml juhtis R R mootorsõidukit xxx reg mk xxx asulavälisel teel kiirusega 130+/- 4 km/h teelõigul, millel maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust tõendavad kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille järgi kiirusmõõturi lugem on 130 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 126 km/h. Ka tunnistaja K ütluste järgi fikseeriti teisena liikunud sõiduki kiiruseks 130 km/h, siis tunnistajaga ja tema paarimehega kohakuti olles tegi see esimesest sõidukist kiiremini liikunud auto möödasõitu ja hiljem just see, s.t 130 km/h kiirusega liikunud sõiduk oligi nende poolt maanteel peatatud ja seda on juhtinud menetlusalune isik. Tunnistaja ütlustega haakub ka patrullauto pardakaamera salvestis, millest nähtub kuidas kella 16.12 ajal fikseerib kiirusmõõtur esimesena liikunud auto kiiruseks 75 km/h, samal ajal kui teisena liikund sõiduki kiiruseks fikseeritakse 130 km/h. Peale kiiruse fikseerimist hakkab patrullauto liikuma kõrvalteelt maantee suunas, kus keerab vasakule, jõuab tumeda värvi autoni, mis on kiiruse mõõtmise ajal liikunud esimesena, sõidab sellest mööda ning jõuab heledat värvi menetlusaluse isiku juhitud autole järgi. Patrullauto maanteele välja sõitmisest kuni menetlusaluse isiku juhitud sõiduki peatumiseni ei ole näha veel ühtegi teist autot (peale 75 km/h kiirusega liikunud sõidukit). Seega loogiline ja eluliselt usutav on tunnistaja K seletus, miks ta on veendunud, et peatatud sai just see auto, mille kiiruseks mõõdeti 130 km/h. Kohtu arvates kaitsja versioon, et isegi kui möödasõit leidis aset, siis autod olid 9 sekundiks kadunud tunnistaja vaateväljast ning selle aja kestel võis möödasõidu teinud auto pidurdada ja jääda teisest sõidukist maha ei ole loogiline ega eluliselt usutav. Kui lähtuda kaitsja versioonist, et kiirusega 130 km/h on liikunud tumeda värvi sõiduk, millest politseipatrull on hiljem möödasõidu teinud, siis jääb arusaamatuks, miks selle juht pidi sellise manöövri tegema (enne sõitma tema ees liikunud autost mööda, siis koheselt ja järsku pidurdama ning andma jälle teed samale sõidukile, millest just sõitis mööda, ja seda kõike loetud sekunditega). Samuti ei haaku kaitse versioon menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille järgi tema auto oli sõidu ajal tehniliselt korras, aga siis tuli hakkas põlema, võis õrnalt kiirust vajutada, kuid mitte nii palju nagu väidab politsei. See oli sama aeg kui politsei peatas. Ehk siis ka R.R enda ütluste järgi uuritava sündmuse ajal ta ei pidurdanud, vaid hoopis võttis kiirust juurde. R.Ra ütlused selles osas haakuvad ka tunnistaja K ütlustega, mille järgi kohapeal esialgu põhjendas R.R kiiruse ületamist auto tehnilise rikkega, kuid hiljem, peale kiirusmõõturi näidu tutvustamist ja teda ähvardava karistuse suurusest teada saades eitas oma süüd. Kohus ei tuvasta menetlusõiguse rikkumisi või ebausaldusväärseid tõendeid. Tunnistaja K selgitas, et kiirusmõõturi tabloole võib ilmuda märge „HLD“ (kell 16.12.19, salvestise aja järgi 1:43), mis ei takista seadme toimimist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi seade oli testitud 13.12.2019 kell 15.10 ja oli töökorras. Videosalvestisest nähtuvalt kiirusmõõturi näidud on jälgitavad ning kohtul ei teki kahtlust selle tõendiallika usaldusväärsuses. 6 Rikkumise toimepanemise koha osas arvestab kohus tunnistaja K selgitustega, et asukoha määramisel lähtutakse GPS andmetest ning arvutiprogrammist, mis võivad erineda tee äärde paigaldatud postidest, samuti asjaoluga, et kasvõi juba videosalvestise järgi võttis patrullautol menetlusaluse isiku auto peatamine rohkem kui 30 sekundit aega, mil R.R’a sõiduk on jätkanud liikumist Jõhvi suunas, siis ongi eluliselt usutav, et selle ajaga on ta eemaldunud väärteo toimepanemise kohast 1-2 km. Seetõttu sõiduki peatamine
16. km posti juures, mis nähtub kaebusele lisatud fotost (tl 20) ei välista seda, et rikkumise toimepanemise kohaks oli 16.km. Ülaltoodu alusel need asjaolud ei tekita kahtlust väärteoprotokolli koostamise õigsuses. Väärteokoosseis LS § 227 lg 2 näeb ette vastutust mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Kohus on eelpool tuvastanud, et menetlusaluse isiku juhitud auto on liikunud kiirusega 126 km/h ning maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega ületas R.R lubatud suurima sõidukiiruse 36 km/h võrra. Sellega väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud. Menetlusaluse isiku ütluste järgi võis ta kiirust ületada ja selle põhjuseks oli väidetavalt auto tehniline rike. „Reageering auto tehnilisele signaalile oligi selline – sidur, pidur, gaas põhja, sekundiks, sellega võis kiirus tõusta 95-ni km/h“. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Vajutades gaasi põhja pidi R.R vähemalt möönma, et tema juhitud sõiduki kiirus ületab maksimaalselt lubatu ehk pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Faktiliselt möönab R.R ka ise oma ütlustes kiiruse ületamist, aga ei nõustu kiirusmõõturi näiduga, väites, et ületas kiirust tunduvalt väiksemas määras (mitte üle 95 km/h). Kohtu arvates selles osas on R.R’a ütlused ümber lükatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja tunnistaja K ütlustega, millest nähtuvalt R.R’a juhitud sõiduki kiiruseks oli mitte 95 km/h, vaid 130 km/h (+- 4 km/h). Selles osas, et gaasi ta vajutas vaid sekundiks on R.Ra ütlused ümber lükatud samade tõendiga, ning eeskätt kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest on näha, et kiirus oli mõõdetud mitme sekundi jooksul, mis lükkab ümber R.R’a versiooni, et gaasi põhja vajutamine oli lühiajaline ja kestis vaid sekundi. Samuti videosalvestisest on näha, et tema juhitud sõiduk liigub 130 km/h kiirusega mitte ühe, vaid vähemalt mitme sekundi kestel (alates kiiruse esialgsest fikseerimisest kell 16.12.16, salvestise aja järgi 1.40 ja kuni politseisõiduki liikuma hakkamiseni kell 16.12.23, salvestise aja järgi 1.48). Need tõendid kinnitavad, et R.R pani antud väärteo toime tahtlikult, s.o kaudse tahtlusega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 7 Karistus LS § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 kohaselt LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaevatava otsusega karistati R.R rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. Seega nii põhi kui lisakaristus määrati maksimaalses määras. Kehtiva kohtupraktika kohaselt põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. mai
18. a otsus nr 3-1-1-18-17, p-d 13 ja 16). RKKKo 22.03.2019-st nr 1-17-9941, p 16). Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse reeglina juhul, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv väärtegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud (RKKKo nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-122-13, p 9). Kohtu arvates R.R’a süü on tunduvalt üle keskmist määra. Tema juhitud sõiduki kiirus ületas maksimaalselt lubatud kiirust 36 km/h võrra, mis on lähedane LS § 227 lg-st 2 tuleneva kiiruse maksimaalsele määrale (21–40 kilomeetrit tunnis). Rikkumine leidis aset maanteel, kella 16.12 ajal, mil liiklus on tihe ning oma käitumisega seadus R.R ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Oma süüd R.R ei tunnista. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt R.R on varem korduvalt karistatud väärtegude eest. Tal on neli kehtivat karistust ja kõik on LS § 227 lg 2 alusel ehk samalaadsete õigusrikkumiste eest. Esimene karistus määrati Ida prefektuuri 16.11.2017 otsusega (süüteo toimepanemise kuupäev 20.10.2017, karistus rahatrahv 184 eurot, karistuse täitmise kohta info puudub). Teisel korral karistati Ida prefektuuri 23.08.2018 otsusega 2.08.2018 toimepandud väärteo eest rahatrahviga 200 eurot, trahv on tasutud 7.03.
19. Kolmas kord karistati R.R Ida prefektuuri 25.10.2018 otsusega 25.10.2018 toimepandud väärteo eest trahviga 360 eurot, trahv on tasutud 12.06.
20. Viimane karistus määrati Ida prefektuuri 23.11.2018 otsusega 2.11.2018 toimepandud väärteo eest, karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kõik karistused on kehtivad, seetõttu ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et kuna kõik rikkumised on toime pandud rohkem kui aasta tagasi, siis mõistetud karistus ei vasta süüteo raskusele. Selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on süstemaatilise kiiruse ületajaga, kelle puhul esinevad tugevad üld- ja eripreventiivsed asjaolud. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja arvamusega, et seni määratud karistused ei suutnud R.Ra käitumist parandada. Kolmel korral karistati R.R’a rahalise karistusega, neist kaks on täidetud, ühe suhtes info täitmise kohta puudub. Tuleb märkida, et varem juba kohaldati R.R’a suhtes lisakaristusena juhtimiseõiguse äravõtmist: Ida prefektuuri 23.11.2018 otsusega karistati R.R juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Vaatamata sellele pani ta uuesti samalaadse õigusrikkumise toime. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt maksimaalses määras kohaldatud põhija lisakaristus vastavad R.R’a süü raskusele ja tema toimepandud väärteo tehioludele ning lähtudes eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulebki määrata temale põhi karistus 100 trahviühiku 8 ulatuses ning lisaks sellele võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Need karistused peavad mõjutama süüdlast muutma oma käitumist liikluses ning kohus ei tuvasta alust põhi- või lisakaristuse tühistamiseks ega kergema karistuse mõistmiseks. Eeltoodud põhjendustel puuduvad, kohtu arvates, alused R.R’a suhtes menetluse lõpetamiseks VtMS § 29 lg 1 või § 30 alusel, sest R.Ra tegudes on väärteokoosseisu tunnused, tema süü on keskmisest tunduvalt kõrgem ja on olemas ka avalik menetlushuvi. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 720 eurot, mis palub mõista R.Ra kasuks välja (tl 38). Taotlusele on lisatud arved ja maksekviitungid, mis kinnitavad lepingulisele kaitsjale tasutud summasid (tl 39-40). VtMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab R.R’a kaebuse rahuldamata kõik menetluskulud, sh tema enda õigusabikulud, jäävad tema enda kanda, mistõttu kohus jätab kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 9