Obsah (9)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50§ 16§ 56§ 57§ 58

Kriminaalasi nr 1-20-2858 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2858 (19278001600) Kohtunik Koh

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav TÕNU VÄLI Isikukood 36306290292, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, XXX, XXX. Kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Anti Aasmaa 17. juuni 2020. a Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tõnu Väli

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 2 (kaks) kuud vangistust, ja mõista Tõnu Välile lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Tõnu Väli kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.

1. a kuni 26.08.
2. a, s.o 3 (kolm) päeva. Tõnu Väli ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et Tõnu Välile mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Väli ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 17.06.2020. a.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Tõnu Välilt ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel Tõnu Välilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot, ekspertiisikulu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Tõnu Välil on õigus menetluskulud kogusummas 1244 (üks tuhat kakssada nelikümmend neli) eurot 20 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Tõnu Väli on kohustatud maksma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 103 (ükssada kolm) eurot 70 senti (viimane osamakse 103,50 eurot) kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700025900. Selgitusse tuleb märkida „1-20-2858 menetluskulud, Tõnu Väli“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Tõnu Välile on esitatud süüdistus

§ 424lg 1 järgi selles, et tema 24.08.2019.

a kella 17.00 paiku juhtis Tartus Kalda tee 42 juures mootorsõidukit Volvo XC90, registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,22 mg/g kohta). Eeltooduga rikkus Tõnu Väli kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Tõnu Väli süü

§ 424lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Tõnu Väli juhtis 24.08.
2. a kella 17.00 paiku Tartu linnas Kalda tee 42 juures mootorsõidukit Volvo XC90, registreerimismärgiga XXX, alkoholijoobes. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt sõitis ta 24.08.
3. a kella 16.30 paiku Varnjast Tartu suunas ja märkas tema taga sõitvat Volvo maasturit, mis sõitis ühest teeservast teise ja millel ei põlenud juhipoolne esituli. Umbes Vara kandis sõitis Volvo jalgratturist väga lähedalt mööda. Aoveresse jõudes helistas tunnistaja Häirekeskusesse, kuna juhi sõidustiil ei läinud paremaks. Vahi küla ringteelt keeras tunnistaja Tartu suunas ja Volvo juht sõitis Lähte poole. Tartusse jõudes nägi tunnistaja sama Volvot Puiestee ja Mäe tänava ristis. Seejärel helistas tunnistaja uuesti Häirekeskusesse. Kui Volvo oli tunnistaja sõidukist möödunud, sõitis tunnistaja Volvole järgi. Jõudsid tupiktänavasse umbes kella 17.00 ajal. Kuna Volvo juht sõidukit parkida ei saanud, jättis selle keset teed. Volvost väljus umbes XXX-aastane halli peaga meesterahvas ja tuli tunnistaja juurde. Tunnistaja sai aru, et isik on alkoholijoobes, kuna ta oli uimane ja ei kõndinud sirgelt. Samal ajal rääkis tunnistaja juhtimiskeskusega. Pärast seda läks isik kortermajja. Minuti pärast jõudis politsei kohale ja hakati isikut otsima. Kella 17.20 ajal tulid politseinikud sõidukit juhtinud isikuga XXX majast välja ja küsisid, kas see isik juhtis sõidukit. Tunnistaja tundis mehe ära (tl 1-2). Tunnistaja R. R. ütlused kinnitavad eelkirjeldatud tunnistaja ütlusi. Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt sai patrull XXX kell 16.47 juhtimiskeskuselt väljakutse võimaliku joobes juhi kohta. Info pidevalt täienes, sest teataja liikus juhile järgi. Politsei asus sõidukit otsima. Kella 17.09 ajal leidsid nad sõiduki koos teatajaga XXX maja kõrval olevast parklast. Volvo, 3 registreerimisnumbriga XXX, oli pargitud teataja sõiduki ette viltuselt ja tagumise rattaga äärekivi peale. Sõidukil olid uksed lahti. Teataja osutas, millisesse trepikotta isik läks. Kell 17.15 anti teada, et arvatava juhi korter on XXX majas XXX. Korteri ukse avas hallide juustega meesterahvas. Isikul olid ilmselged joobeseisundile viitavad tunnused – ebakindel kõnnak, segane kõne, alkoholilõhn suust. Isik selgitas, et Volvoga sõitis viimati 2 tundi tagasi. Soovisid isiku viia ekspertiisi. Õue minnes kinnitas teataja, et tegemist on sama isikuga, kes juhtis Volvot. Isik toimetati Raja tn 31 ekspertiisi, kus võeti 17.45 ajal vereproov. Peale vereproovi andmist ütles isik, et ta jõi kodus peale 4,2 kraadist õlut 2-liitrisest pudelist. Isikul paluti puhuda ka tõenduslikku alkomeetrisse Lion Intoxilyzer 800, seeria nr XXX, mille lõplikuks näiduks oli 1,22 mg/l kohta. Paluti kontrollida Tõnu Väli loal patrullil kirjeldusele vastavat pudelit Tõnu Väli korteris. Seda ei leitud. Leiti 1-liitrine veinipakk, millest kolmveerand oli alles (tl 3-5). Seda, et tõendusliku alkomeetri lõplikuks näiduks oli 1,22 mg/l kohta kinnitab ka vastav väljatrükk (tl 6,7). SA Tartu Ülikooli Kliinikum joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt leiti Tõnu Väli verest etanooli 3,07+/- 0,07 mg/g kohta (tl 9-12). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli Tõnu Väli vere etanooli kontsentratsioon sõiduki juhtimise hetkel, s.o 24.08.
4. a kella 17.00 ajal ja enne Tõnu Väli ütlustes fikseeritud võimalikku alkoholi tarvitamist, arvutuslikult 2,22-2,65 mg/g. Tõnu Väli ütlustes fikseeritud tarvitatud alkohol tekitas arvutuslikult vere etanooli kontsentratsiooni 0,49-0,78 mg/g kohta (tl 16-17). Tõnu Väli kõrvaldati 24.08.
5. a kell 17.26 sõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (tl 8). Sõiduki Volvo, registreerimismärgiga XXX omanikuks on R. V. (tl 27). Tõnu Väli ütluste kohaselt on tegemist XXX. Tegelik auto omanik on Tõnu Väli, kuid ta ei ole jõudnud ümber vormistamisega tegeleda (tl 22-23). Lisaks eelkirjeldatud tõenditele kinnitab Tõnu Väli poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist ka tema enda ütlused. Tõnu Väli ütluste kohaselt oli ta 24.08.
6. a päeval maal (XXX) ja sai kokku XXX (umbes 11.00 kuni 12.00 ajal). Ta jõi ära umbes 3 liitrit Kapteni õlut. Kuna tekkis tüli, otsustas Tõnu Väli linna ära sõita. Tõnu Väli tundis, et on joobes, kuid suudab korralikult sõita. Sõidu ajal tegeles ta mobiiltelefoniga ja sellest võis olla sõidustiil häiritud. Tõnu Väli sõitis koju XXX ja parkis auto ära. Autost väljudes ütles talle üks meesterahvas, et kas ta on joonud. Tõnu Väli vastas, et ei ole joonud ja läks ära tuppa. Toas olles jõi viina ja võttis veini. Jõudis olla kodus umbes 15-20 minutit, kui koputati uksele. Tõnu Väli läks vabatahtlikult politseiga kaasa (tl 22-23). Kohtu hinnangul on eelkirjeldatut arvestades põhjendatult süüdistuses märgitud, et juhtimise ajal oli Tõnu Väli veres etanooli kontsentratsiooni vähemalt 2,22 mg/g kohta. Tõnu Välil on juhtimisõigus alates 28.06.
7. a (tl 26). Kuna Tõnu Väli juhtis 24.08.
8. a kella 17.00 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit Volvo, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobe seisundis (alkoholisisaldus veres vähemalt 2,22 mg/g kohta), on Tõnu Väli rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega on Tõnu Väli tegevuses tuvastatud objektiivne süüteokoosseis.
9. Kohus on seisukohal, et Tõnu Väli on kuriteo toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Tõnu Väli oli täielikult teadlik, et ta on alkoholijoobe seisundis (oli olnud sugulaste juures, kus tarvitas alkoholi) ja et sellises seisundis ei ole lubatud mootorsõiduk juhtida. Sellele vaatamata juhtis ta sõidukit. Tõnu Väli seadis seega sõidukit juhtima asudes 4 eesmärgiks teha seda just nimelt alkoholijoobe seisundis ja Tõnu Väli pikaajaliste kogemustega juhina teadis, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on lubamatu. 4. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 5.

§ 424

lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Oluline on arvestada Tõnu Välil tuvastatud alkoholijoobe suurust, s.o alkoholisisaldus veres vähemalt 2,22 mg/g kohta. Lisaks sellele, et Tõnu Väli alkoholijoove oli suur, asus ta sõidukit juhtima eesmärgipäraselt (kinnitanud, et sai aru, et on joobes). Sugulastega koosviibimiselt XXX soovis ta sõita enda elukohta Tartu linnas. Seega eesmärgiks oli läbida ligikaudu 30 km. Sellist pikka vahemaad läbis Tõnu Väli liigeldavatel teedel. Kuigi 24.08.2019. a oli laupäev, toimus sõit ka liigeldaval ajal (umbes 17.00 ajal). Kogutud tõenditest nähtuvalt seadis Tõnu Väli ohtu ka kaasliiklejaid – ohtlikud möödasõidud jalgratturitest, sõidu ajal mobiiltelefoniga tegelemine. Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes on võimalik arvestada puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Tõnu Välil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused (tl 24-25). Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX. a otsusega on tuvastatud Tõnu Välil XXX (kehtivusega kuni XX.XX.XXXX. a) (tl 34). Tõnu Väli XXX. Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX. a otsusega on Tõnu Välil tuvastatud XXX (tl 36). Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tõnu Väli puhul on kohaseks karistusliigiks vangistus alla keskmise määra, s.o 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3 võrra, s.o 2 kuud. Lõplikuks karistuseks jääb seega 4 kuud vangistust. Kuna Tõnu Väli oli kahtlustatavana kinni peetud 24.08.2019. a kuni 26.08.2020. a (tl 19-21), s.o 3 päeva, tuleb nimetatud aeg

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka.

Tõnu Väli ärakandmata karistuseks tuleb lugeda 3 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohus, võttes arvesse ennekõike Tõnu Väli isikut, leiab, et Tõnu Väli puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Kohtu hinnangul on võimalik kõrges eas ja kehtivaid karistusi mitteomava Tõnu Väli suhtes karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Seega leiab kohus, et Tõnu Välile mõistetav vangistus tuleb täies ulatuses jätta

§ 73lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

6. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on Tõnu Väli suhtes vajalik kohaldada

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Kohus, võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja Tõnu Väli isikut, on seisukohal, et karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik süüdistatav Tõnu Väli suhtes kohaldada ka lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Tõnu Väli poolne liiklusreeglite rikkumine ei olnud juhuslik, vaid täielikult kaalutletud otsustus (alkoholi tarvitamiselt sugulaste juurest sõita Tartu linna enda elukohta). Tõnu Väli seadis teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara suurde ohtu. Lisaks sellele, et Tõnu Väli juhtis sõidukit alkoholijoobe seisundis, tegeles ta juhtimise ajal ka teiste kõrvaliste tegevustega – mobiiltelefoni kasutamine. Tõnu Väli sõidustiil oli selline, mis tekitas kaasliiklejas suurt ohutunnet – tunnistaja M. M. helistas Häirekeskusele koguni mitu korda ja asus lõpuks sõidukile järele sõitma. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna Tõnu Väli on toime pannud üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud väga olulisi liiklusnõudeid. Sellises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav Tõnu Väli, kuid seda minimaalseks ajaks, s.o 3 kuud. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 162 eurot (tl 38-39) ning kohtumenetluses 97,20 eurot. Kokku 259,20 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe seisundi tuvastamise kulu 14 eurot (tl 9-12) ja ekspertiisikulu 95 eurot (tl 18). Kokku 109 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1244,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Tõnu Välilt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 6 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 12 kuu jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine põhjendatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi viide Tõnu Väli majanduslikule seisundile piisav selleks, et jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna muid põhistusi kohtule esitatud ei ole ja kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid Tõnu Väli majandusliku seisundi kohta, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Ositi tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul peab kohus põhjendatuks. Arvestades ainuüksi menetluskulude kogusummat, ei ole Tõnu Väli ilmselgelt suuteline tasuma menetluskulud ühe korraga. Seega tuleb määrata menetluskulude tasumine osade kaupa
2. aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 7