← Eesti

2-18-11333/52

Obsah (6)§ 436§ 438§ 163§ 177§ 442§ 333

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. juuli 2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaud

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kohus ei tsiteeri otsuse põhjendavas osas neid õigusnorme, mida pooled on ise menetlusdokumentides esitanud ja kohus otsuse kirjeldavas osas märkinud. Tööandja haginõude osas on kohus esitatud tõendite uurimise järgselt seisukohal, et töötaja 16.07.2018 ülesütlemisavaldus on tühine TLS § 104 lg 1 mõttes ja seega tuleb haginõue rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga: 23.
  2. Poolte vahel toimunud lepingueelsete läbirääkimiste (Facebooki vestlused) põhjal on ilmne, et hageja pakkus ja kostja nõustus sellega, et töötaja töötamise koht on Rootsi Kuningriigis xxxxxxxxxx (seal asuvad objektid, kuulutus I kd tl 96) ning kostja hakkab saama töötamise eest 12 eurot tunnis kätte ja lisaks katab tööandja tema majutus- ja sõidukulud. Ühestki esitatud tõendist ei ole võimalik teha järeldust, et kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus rõhutanud, et nimetatud summa peab olema töötasuna arvestatav (s.t et seda läheb vaja hilisemalt võimalikult suure vanemahüvitise saamiseks) või et ta peab saama lähetuse päevarahasid. Kostja on töölepingu ülesütlemisavalduses (punktid 4 ja 5) ise tunnistanud, et sellises määras tema kontole tehtud töö eest raha ka maksti (konto väljavõte haakub ka töötaja enda esitatud tunniarvestusega – vrd I kd tl 9 ja II kd tl 16-36). Samuti on töötaja kohtuistungil vande all kinnitanud, et luges tööandja poolt ettevalmistatud töölepingu teksti enne allakirjutamist läbi ja mõistis, et tegelikult on tema töötasuks miinimumpalk, millele lisanduvad preemiad ja lisatasud. Töötaja on ise kohtuistungil selgitanud, et nii 14

(17)Tsiviilasi nr 2-18-11333 tehaksegi, enda tagala kindlustamiseks. Seega ta mõistis sõlmitud kokkuleppe sisu, sai tehtud töö eest tööandjaga kokkulepitud summa ega pööranud mingit tähelepanu sellele, et kontole kandmisel märgiti selgituseks kas töötasu (11.2017) või töötasu ja päevarahad. Töölepingu järgselt palgalt on tööandja kõik maksud tasunud, selles puudub vaidlus ja seega ei ole põhjendatud ülesütlemisavalduse p
  1. Tööandja ei ole palga jt tasude maksmisel rikkunud seadust ega pooltevahelist töölepingut. 23.
  2. Töötaja töö tegemise koht oli kogu töölepingu kehtivuse ajal Rootsis, mis oli töökuulutuse järgi teada ka esialgselt ja mida ei muuda töölepingus märgitud (p 1.2.) töö tegemise koht. Seega puudus vajadus ka töölähetuse päevarahade maksmiseks ning ülesütlemisavalduse p 2 on asjakohatu. Asjas puudub vaidlus, et töötaja Eestis päevagi ei töötanud, tema töövahendid ja (tööandja tagatud) elukoht asusid Rootsis ning Rooma I määruse art 8 lg 2 järgi on see kohtu hinnangul piisav Rootsi õiguse kohaldamiseks. Samas ei ole töötaja tõendanud, et temale kohalduks Rootsi kollektiivlepinguga hõlmatud töötajatele ettenähtud miinimumtöötasu ja seega tuleb lähtuda pooltevahelisest töölepingust. Tööandja on esitanud Rootsi Töökeskkonna Ameti selgituse, et Rootsis ei ole seadusega kehtestatud miinimumtöötasu. Rootsis on töötasu maksmine reguleeritud kollektiivsete lepingutega ning kui töötaja tööandja ei ole kollektiivlepinguga seotud, siis ei saa töötaja ka nõuda kollektiivlepingus fikseeritud miinimumtasu. Töötaja ei ole suutnud kohtule tõendada, et tema või Y OÜ olnuks lepingulises suhtes ettevõtteha, kes on seotud Rootsi kollektiivlepinguga. Asjaolud, et töötaja kasutas Xxxxx xxxxx AB töötajakaarti, või et töökorraldused Xxxxx tehase platsil näitavad Xxxxxt ettevõtjana kostja suhtes, seda ei tõenda, liiatigi olukorras, kus Xxxxx xxxxx AB ja Xxxxxxx on ise andnud välja kinnituskirjad (II kd tl 120-122), milles märgivad vastavalt, et - Xxxxx xxxxx AB sõlmis koostöölepingu hagejaga pärast kostja lahkumist töölt - Xxxxxxx ei ole olnud kollektiivlepinguga seotud. Kuivõrd kohus leiab, et töötaja ülesütlemisavaldus on tühine, siis tuleb tööleping käesolevaga lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 16.07.2018 ehk ajast, mil leping lõppenuks ülesütlemisavalduse kehtivuse korral. Hageja taotletud töölepingu lõppenuks lugemist varasemast ajast (09.07.2018) seadus ette ei näe, hageja ise töölepingut üles ei öelnud.
  3. Kuna kohus on juba eelnevalt märkinud, et töötajal ei ole töötasust või tasumata päevarahadest tulenevaid rahalisi nõudeid tööandja vastu (sest tööandja on kõik tasud maksnud vastavalt pooltevahelisele lepingule), ei saa ka vastuhagi rahuldamisele kuuluda, v.a väheses osas puhkusetasu puhul. Nimelt on ka hageja ise oma 27.02.2019 menetlusdokumendis tunnistanud, et on tasunud lõpparvega vähem kui kostja keskmisest palgast ja väljateenitud töötasust saab arvutada. Selles osas tuleb vastuhagi rahuldada. Kuna kohus lõpetas töölepingu 16.07.2018, on selle kestuseks 239 päeva ja päevatasu 37.18 EUR juures pidi kostjale makstama kasutamata puhkuse kompensatsiooni 681.51 EUR (18,33 päeva). Kuna tasutud on palgalehe kohaselt 632.06 EUR, siis tuleb vastuhagi rahuldada 49.45 EUR osas. Hageja arvutusele, mis lähtub töölepingus sätestatud miinimumpalgast ja TLS § 71 sätetest, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtupraktikas on tunnistatud, et kasutamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitise maksmisel puhkusepäevi ei ümardata, vaid kasutatakse kaht kohta pärast koma.
  4. Kuna kohus rahuldas tööandja hagi täielikult ja rahuldas töötaja vastuhagi 0,32% (49.45 15 578.39 eurost) ulatuses, on

§ 163

lg 1 kohaselt õige jätta asjas kantud menetluskuludest 99,68% kostja kanda ja 0,32% ulatuses hageja kanda. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise taotlused on mahukad, neile on esitatud hulgaliselt 15

(17)Tsiviilasi nr 2-18-11333 mõlemapoolseid vastuväiteid, siis jätab kohus käesoleva otsuse kuulutamise pikemaajalise edasilükkamise vältimiseks (kohus on korra juba otsuse kuulutamist 10.07.2019 määrusega edasi lükanud) menetluskulude kindlaksmääramise hilisemaks, tehes seda

§ 177lg 2 alusel pärast asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumist.

26.

§ 442

lg 5 kohustab kohut lahendama kohtuotsuse resolutsioonis seni lahendamata taotlused. Käesoleval juhul on kostja esitanud kohtukõne kirjalike teesidega (kohus lõpetas istungi pärast sisulist arutamist ning poolte nõusolekul esitati menetluskulude nimekirjad, kohtuvaidluse teesid, repliigid ja seisukohad vastaspoole menetluskulude kohta kirjalikus menetluses) vastuväite kohtu tegevusele. Nimelt jättis kohus istungil rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks Rootsi Kuningriigist.

§ 333

lg 1 kohaselt jätab kohus vastuväite rahuldamata käesolevas otsuses, jäädes juba kohtuistungil esiletoodud põhjenduste juurde. Hageja ei ole samuti oma 01.07.2019 avaldatud arvamuses vastuväitega nõustunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:

  1. Jätta rahuldamata XX taotlus xxxxxxxx AB-lt ja Xxxxx xxxxx AB-lt andmete väljanõudmiseks selle kohta, kas, kus ja millal on kasutatud Xxxxx xxxxx AB-ga seotud XXle väljastatud kaarti ID
  3. Jätta läbi vaatamata XX vastuhagiavalduses esitatud alternatiivne nõue –tuvastada, et Y OÜ poolt XXle perioodil 01.12.2017-03.07.2018 tasutud summa 13 308 on täies ulatuses töötasu.
  4. Täpsustada Pärnu Maakohtu
  5. juuli 2019 otsuse resolutsiooni p 1 sõnastust, sõnastades see järgmiselt: „Rahuldada Y OÜ hagi ja tuvastada XX poolne 20.11.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.“
  6. Tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis osaliselt rahuldamata XX vastuhagi Y OÜ vastu kasutamata puhkuse eest hüvitise saamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas vastuhagi osaliselt ja mõistab lisaks maakohtu poolt välja mõistetud puhkusehüvitisele 49,45 eurole täiendavalt välja 661,93 eurot. Muus osas jätta otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
  7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  8. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 6.1.Rahuldada Y OÜ hagi. 6.2.Tuvastada XX 16.07.2018 esitatud 20.11.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. 6.3.Lõpetada XX ja Y OÜ vahel 20.11.2017 sõlmitud tööleping alates 16.07.
  9. 6.4.Rahuldada XX vastuhagi osaliselt. 6.5.Välja mõista Y OÜ-lt XX kasuks kasutamata puhkuse eest hüvitis 711,38 eurot (neto). 16

(17)Tsiviilasi nr 2-18-11333 6.6.Jätta rahuldamata XX vastuhagi saamata töötasu 8662 euro, puhkusehüvitise 145,01 euro ja hüvitise 6060 euro väljamõistmiseks, samuti alternatiivne nõue välislähetuse päevaraha 2863,36 euro väljamõistmiseks. 7. Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 98% ulatuses kostja XX ja 2% ulatuses hageja Y OÜ kanda. 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.