4-20-2266/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2266 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kattre Vaher, tõlk Natalija Mehh Väärteoasi Tevan Stepanyani kaebus PPA Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsusele väärteoasjas nr 2315,20,001724 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Tevan Stepanyan (ik 38606203723, elukoht xxxx (reg.xxxx), töökoht: xxxx) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139), esindaja Silvia Kuller Asja läbivaatamine Kohtuistungil 18.06.2020 prefektuuri 30.04.2020 RESOLUTSIOON
2. Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.04.2020 otsus nr 2315,20,001724 – Tevan Stepanyanile LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas.
3. Täpsustada otsuse täitmise korda määratud rahatrahvi osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Tevan Stepanyanile mõistetud rahatrahvi summas 600 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 2 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas igal kuul 300 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber
4. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.04.2020 otsus nr 2315,20,001724 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 18.06.2020.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 10.08.2020.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.04.2020 otsusega väärteoasjas nr 2315,20,001724 karistati Tevan Stepanyani LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. 14.04.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB1489123 kohaselt 14.04.2020 kell 20:09 Tallinnas, Merivälja teel, liikudes Supluse pst suunas, juhtis Tevan Stepanyan mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,77+-0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 nr ARAF-0018, taatlemistunnistus nr TTRC-20-
5. Oma tegevusega rikkus Tevan Stepanyan LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 11.05.2020 esitas Tevan Stepanyan kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada juhiloa äravõtmise osas. Kaebuse kohaselt on selline rikkumine tema esimene üleastumine ja arvab, et talle määratud karistus on liiga karm. On nõus talle määratud rahatrahviga. Kaebuses on välja toodud, et tal on 2-aastane laps, keda on vaja sõidutada arsti juurde. Tal on ka eakad vanemad, kes on pensionärid ning keda ta samuti peab sõidutama kas polikliinikusse või poodi, sest neil on halva tervise tõttu väga raske seal ise käia. Seoses koroonaviirusega on sõit ühistranspordis ohtlik. On ainus peres, kes töötab, seetõttu taksoga sõitmine või tasuline kauba tellimine poest on liiga kallis. Usub, et tema õigusi on rikutud, sest politseinik, kes täitis protokolli, küsis tema soovi tasuta advokaadi abi kasutamiseks, kuid seda õigust talle ei väljastatud. Kaebusele on lisatud lapse sünnitunnistus (kaebuse esitaja laps on sündinud 28.04.2018) ning väljavõte rahvastikuregistrist, millest nähtuvad ka kaebuse esitaja vanemad (sünniajad 1950). Kohtumenetlus 18.06.2020.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid (kaebus lisadega, väärteoprotokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, tööülesande teavitus, väärteootsus, karistusregistri väljavõte). Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde, leides, et temale määratud lisakaristus ei ole põhjendatud. Lisaks kaebuses toodule osundas, et tal on juhtimisõigust vaja ka töökohustuste täitmiseks ning töö on vajalik elatiseks lapse ülalpidamiseks. Tunnistab oma süüd, kahetseb tehtut. Selgitas, et
6. aprillil oli neil koosolek tööl ja öeldi, et võib-olla pannakase firma seoses koroonaviirusega kinni, tal oli depressioon ja võttis esimest korda elus napsu, muidu üldse alkoholi ei tarvita. Alguses tarvitas alkoholi tänaval, siis istus ja sõitis Piritalt Kosele. Selline rikkumine oli esimene ja viimane kord. Ta ei pane enam sellist rikkumist toime, kuna sai aru üleastumise tõsidusest. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Osundas, et menetlusaluse isiku lõplik näit oli joobel 0,72 mg/l kohta, teda päästis kriminaalkaristusest üksnes laiendmääramatus ning sellest tulenevalt on ka süü suur. Määratud karistus on isiku süüga kooskõlas ja arvestab tema isikut. Sellises joobes juhtimine võib viia väga ohtlike tagajärgedeni. Menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi oma teost, vaid leiab sellele vabandusi. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus 2 väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Tevan Stepanyan LS § 69 lg 3 nõudeid ning tema tegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vaidlust ei ole selles, et 14.04.2020 kell 20:09 Tallinnas, Merivälja teel, liikudes Supluse pst suunas, juhtis Tevan Stepanyan mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,77+-0,05 mg/l. Nimetatu on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ning tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükiga. 14.04.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 14.04.2020 kell 20:16 allutas patrullpolitseinik T. Stepanyani indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 1,20 mg/l. Pärast seda tuvastati T. Stepanyanil alkoholijoove, mõõtetulemus 0,72 mg/l tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0018, vastavalt väljatrükil tehtud parandusele – 14.04.2020.a kell 20:
7. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tõendusliku alkomeetrina kasutati alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0018 ning lõplikuks alkomeetri mõõtetulemuseks on saadud 0,72 mg/l, kuid protokolli on märgitud kellaaeg 19.43, mida parandatud ei ole ja puudub kontrollile allutatud isiku allkiri protokolli ülaosas õigustega tutvumise kohta. Selline protokoll ei ole kohtukõlbulik tõend. Tõendusliku alkomeetri väljatrükis on aga märgitud kõik mõõtmise õigsust kinnitavad andmed, lisatud on ka õigustega tutvumise lisaleht, millele menetlusalune isik on alla kirjutanud. Menetlusalune isik ei ole ka oma süüd eitanud ega tõendusliku alkomeetri kasutamist vaidlustanud. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 14.04.2020 juhtis T. Stepanyan sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx ning juht kõrvaldati 14.04.2020 kell 20:16 sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust tuli alkoholilõhna. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et sõiduk xxxx reg. märgiga xxxx, mis asus xxxx, teisaldati hoiukohta Rahumäe tee 6, Tallinn, kuna on alust arvata, et juht T. Stepanyan on alkoholijoobes. Arvestades T. Stepanyani ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et T. Stepanyan juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,72 mg/l. Juhtides 14.04.2020 kell 20:09 Tallinnas, Merivälja teel, liikudes Supluse pst suunas, mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l, rikkus T. Stepanyan LS § 69 lg 3 sätestatut. Kohtu hinnangul pani T. Stepanyan väärteo toime otsese tahtlusega. Kohtul puuduvad andmed, et T. Stepanyan ei oleks enda alkoholijoobest teadlik olnud. Vastupidi, kohtuistungil antud ütluste kohaselt asus ta sõidukit juhtima pärast seda, kui oli alkoholi tarvitanud, seega juhtis ta mootorsõidukit, teades, et on alkoholi joonud. T. Stepanyan, asudes mootorsõidukit juhtima lubatud alkoholi piirmäära ületades, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on T. Stepanyan oma tegevusega täitnud LS § 224 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: 3 menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lõike 3 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras kohtuväline menetleja LS § 224 lg 2 järgi T. Stepanyanile põhikaristusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristus on määratud miinimummääras. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab Tevan Stepanyani isikule ja tema süü suurusele. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja oma käitumist õigeaegselt suunama. Samas on T. Stepanyan tehtut kahetsenud. Seetõttu saab kohus arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mida kaebuse esitaja on väljendanud. Ka ei kinnita väärteoasja materjalide juures olev karistusregistri teatis, et T. Stepanyani oleks samalaadse süüteo eest varem karistatud. Isikul on küll kaks kehtivat väärteokaristust, kuid nendest vaid üks on seotud liiklusalase rikkumisega (LS § 227 lg 2) ning süüteo toimepanemine toimus 16.06.2018, st kaks aastat tagasi (registri andmeil rahatrahv tasumata). Pärast seda on menetlusaluse isiku käitumine olnud liikluskorda arvestav. Lähtudes T. Stepanyani varasemast käitumisest ning arvestades temal tuvastatud alkoholijoovet, karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist ja õiguskorra kaitsmise huvisid, nõustub kohus T. Stepanyanile karistuseks määratud rahatrahvi suurusega. Arvestades T. Stepanyani süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et T. Stepanyani süü ei ole siiski keskmisest suurem ning tema suhtes lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu lahendi 3-1-1-18-17 p 13 kohaselt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust 4 kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-5915, p 12). Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Menetlusalust isikut ei ole lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest varasemalt karistatud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused samalaadsete rikkumiste ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Ka eelmine liiklusalane rikkumine LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteos (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) toimus ligikaudu kaks aastat tagasi ning pärast seda on T. Stepanyan liiklusnormidest kinni pidanud. Seega ei ole alust käsitada T. Stepanyani isikuna, kes sageli rikuks erinevaid liiklusnõudeid ning praegusel juhul ületavad mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku T. Stepanyani süü suurust. T. Stepanyani näol ei ole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga või väljakujunenud käitumisega isikuga, kelle puhul põhikaristuse kohaldamine tulemust ei anna. Arvestades T. Stepanyani poolt temale kohtuvälise menetleja poolt süüksarvatud teo tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, on T. Stepanyan järelikult oma võimalikust teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Kuigi T. Stepanyani poolt sooritatud väärtegu saab pidada raskeks liiklusalaseks rikkumiseks, mis nõuab kiiret asjakohast sekkumist ning vajalikku karistusõiguslikku reageerimist, piisab kohtu hinnangul antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistetud põhikaristusest. Kohus on ka seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on osundanud, et juhtimisõigus on talle vajalik, kuna tal on väike laps ning autoga liiklemine on oluline, tagamaks lapse ülalpidamine ning peresiseste kohustuste täitmine, kohtule esitatud kaebusele on lisatud ka alaealise lapse andmed. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste kohustuste täitmist. Kohus leiab, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema pereelu stabiilsuse ning mõjuda isikule ülemäära koormavalt, arvestades siinjuures T. Stepanyani süü suurust, mida kohus hindas keskmiseks. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Pärast praeguse väärteo eest karistuse saamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht juhtimisõiguse kaotamiseks on reaalne ning kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning 5 puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud lisakaristus ei vasta menetlusaluse isiku süüle ning määratud põhikaristus on piisavalt range motiveerimaks T. Stepanyani hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kohus tühistab T. Stepanyanile määratud lisakaristuse ja jätab selle kohaldamata. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada T. Stepanyani hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.04.2020 otsuse nr 2315,20,001724 Tevan Stepanyanile LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kuivõrd T. Stepanyan osundas, et tal on rahatrahv võimalik tasuda kahe kuu jooksul, täpsustab kohus ka otsuse täitmise korda määratud rahatrahvi osas ning määrab, et Tevan Stepanyanile mõistetud rahatrahvi summas 600 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Selline tähtaeg on piisav, välistamaks isiku raskesse majanduslikku olukorda sattumise, samuti arvestab menetlusaluse isiku perekondlikku olukorda ning tagab igapäevase toimetuleku. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 6