) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudub muu õiguslik alus.
Kostja ei ole ka töövõimetu. Kostja väiteid tema ebapiisava sissetuleku kohta ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, et elatist vähendada. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Hagejate eluvajadused on kohtult taotletud väljamõistetavast miinimummääras elatisest suuremad, kuid vaatamata sellele ei palu nad kostjalt elatise tasumist suuremas summas kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis vaid muutuks koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hagejad on nüüdseks 11- ja 16aastased teismelised, kelle kasvatamisega kaasnevad paratamatult vältimatud kulutused. Hagejate ülalpidamiseks minimaalsed igakuised vältimatud ja aasta lõikes rahalised vajadused nähtuvad hagejate 28.02.2018 seisukohas toodud tabelist ja selgitustest. Hagejate seaduslikul esindajal tuleb anda hagejatele ülalpidamist ja teha seda kostjast madalama sissetuleku juures. Hagejate seaduslik esindaja töötab müügiesindajana Elisa Eesti AS-is ja tema netopalk on kuus ca 1000 eurot. Laste kasvatamine ei ole madala kuluga tegevus ja hagejate seaduslikule esindajale on selles osas püsivalt toeks tema ema, kes on panustanud hagejate ülalpidamiseks ning kelle toetusega koos kulub kahele lapsele igakuiselt vähemalt 1117 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ei oma kinnisasju ega ka väärtuslike vallasasju. Peres on transpordivahendina kasutusel umbes 500 eurot maksev sõiduauto. Hagejate seaduslik esindaja saab küll laste kasvatamiseks 110 eurot lastetoetusi, kuid selle maksmine pole seaduslikuks aluseks elatise vähendamiseks, seda eriti olukorras, kus kostja ei pea hagejaid vahetult üleval ja tal tuleb hagejatele maksta elatist kõigest poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja maksab veel aastaid tagasi kooselu ajast kostjaga ühiselt 11 aastat tagasi võetud eluasemelaenu, millega soetati 2-toaline korter Pärnus. Kostja oli siis laenuvõtjaks ja hagejate seaduslik esindaja käendajaks. Laenuga ostetud korter müüdi maha, sest kostjal tekkis laenumaksete tasumisega võlg, mistõttu tema arved arestiti ja igakuine 200 eurone laenukohustus, mis jäi puudu korteri müügist Sampo Pangale tagastatud rahast, on senini hagejate seadusliku esindaja kanda. Nimetatud laenukohustus peetakse kinni samalt arvelduskontolt, kuhu laekuvad lastetoetused, seega kostjaga koos võetud laenukohustuse täitmiseks tuleb hagejate seaduslikul esindajal lastele makstavale lastetoetustele tegelikult lisaks veel 90 eurot igakuiselt laenumakseid tasuda. Kuna hageja I õpib juba IX klassis ja on 16-aastane noormees, siis eelmisel ja ka sel aastal toimuvad tal klassiekskursioonid Eestist väljapoole – eelmisel aastal käidi klassiga Bulgaarias, kuhu sõit maksis 600 eurot. Sel aastal sõidetakse aprillis Prahasse, mis maksab 350 eurot ning taskurahaks tuleb kaasa anda 150 eurot. Hageja II käib igakuiselt tantsulaagrites üle Eesti ja ka Eestist väljapool – nt järgmine laager toimub Lätis, millest osavõtule kulub koos taskurahaga ühes kuus u 100 eurot. Ta tantsib tantsugrupis “Dream Power”. Hageja I õpib Vene Õismäe Gümnaasiumis ja ta sõidab iga päev bussiga Maardu – Tallinn - Maardu, milleks kulub bussipiletitele 3,2 eurot päevas. Hagejad on sellises vanuses, et soovivad suhelda omaealistega, seega ei tule nad otse koolist koju, vaid jäävad sõpradega aega veetma, mille tõttu on neile vaja iga päev anda taskuraha, sest nad käivad vahepeal ka poest süüa ostmas. Hagejate sünnipäevapidude kulu moodustavad toidukulud, milleks keskmiselt kulub kokku 150 eurot. Kuna hagejad ei ole enam lasteaialapsed, siis soovivad nad endale ka uusi riideid. Paraku pole olukorras, kus kostja poolt puudub rahaline toetus, võimalik riietele ja jalatsitele suuri kulutusi teha, mis ei tähenda aga seda, et hagejad neid ei vaja. Hagejad on juba sellises vanuses, et käivad ka ise endale meeldivaid ja sobivaid esemeid poest ostmas. Ainuüksi koolis käimiseks vajavad hagejad 2-3 paari jalanõusid (sisejalanõud, spordijalatsid kehalisse kasvatusse ja kui tunnid sees, siis heleda tallaga spordijalatsid siseruumi). Hageja I vajab igal aastal uusi prille, mille maksumus on umbes 100 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED 3 2-17-17448 4. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. 5. Kostja on seisukohal, et vaatamata sellele, et hagejad taotlevad elatist miinimummääras, tuleb hagejatel enda kulutusi põhjendada. Hagejate seaduslik esindaja on hagis välja toonud, et hagejad on 11- ja 15-aastased teismelised, kelle kasvatamisel kaasnevad vältimatud kulutused. Vaatamata sellele ei ole hagejad välja toonud, mis on nende tegelikud kulud ühe kuu lõikes. Hagejatel tuleb tõendada, millised on hagejate tegelikud vajadused, millised on hagejatega koos elava kohustatud isiku võimalused hagejate ülalpidamiseks. Riigikohus on selgitanud, et nõudes seaduses sätestatud miinimumelatist ei pea lapse vajadusi tõendama, vaid piisab nende põhistamisest. Hagiavalduses ei ole hagejad eluvajadusi põhistanud. Viide kehtivale miinimumelatise suurusele ei ole vajaduste põhistamine. Tuleb arvestada ka teise vanema kohustust, kelle juures laps elab, last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisel. Vaatamata sellele, et hagejad nõuavad elatist määras, mis on sätestatud
lg-s 1, peab elatise suuruse muutmisel kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Üksnes TsMS § 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja arvamusel esinevad alused vähendada elatist alla
Kostja elab abikaasaga ja kolme lapsega korteris Soomes. Kostjal ja tema abikaasal on üks ühine laps, kuid kostja peab üleval ka abikaasa kahte last. Kostja abikaasal töökoht puudub ja tema on Soomes Töötukassas arvel. Kokku on kostja ja tema abikaasa palk ligi 2000 eurot, kuid see väheneb alates juunist ning alates juunist kostja ja tema abikaasa palk on 1500-1600 eurot. Kostja palk on sellest ligi 1200 eurot kuus (neto) ning igakuised kulutused on vähemalt järgmised: 1) korterikulud 620 eurot; 2) toidukulud 450 eurot; 3) elektriarved 56 eurot; 4) sõiduauto liising 250 eurot; 5) sõiduauto kindlustus 43 eurot; 6) teemaks 58 eurot; 7) lasteaed 106 eurot; 8) telefoni kulud (sidekulud) 142 eurot; 9) laste huviringid 210 eurot. Kokku kulud on 1935 eurot kuus perekonnale. Hagejate kasuks elatise alammääras väljamõistmisel jääksid tema teised lapsed hagejatest halvemasse varalisse olukorda. Lastele makstavaid toetusi tuleb võtta arvesse elatise väljamõistmisel. Eeltoodust lähtuvalt esinevad alused vähendada elatist hagejatele alla miinimummäära. Lisaks, kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja vanema võimalusi. Seetõttu tuleb hagejate seaduslikul esindajal välja tuua hagejate kulud ja hagejate seadusliku esindaja varaline seisund. 6. Lastele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende laste teiste vanemate panust laste ülalpidamisse. Kostjal on hagi esitamise seisuga ülalpidamiskohustus nelja alaealise lapse ees (hagejad, XXX ja laps XXX), keda kostja kasvatab. XXX sünnitunnistuses puudub isa kanne, kuid Juliana elab kostjaga ja emaga ning on kostja ülalpidamisel. XXXi igakuised kulud, mida kostja vältimatult kannab: söök (150 eurot), riided (100 eurot), tervis (27 eurot), meelelahutus ja kulud seotud lasteaiaga (25 eurot), trennid (hoki ja ujumine) 100 eurot, lasteaiatasu 100 eurot, kokku keskmiselt 500 eurot. XXX igakuised kulud, 4 2-17-17448 mida kostja vältimatult kannab: söök, k.a söök koolis (200 eurot), inglise keele tunnid (40 eurot), transport (130 eurot), hügieenitarbed 20 eurot, trennid (50 eurot), taskuraha (60-70 eurot), kokku keskmiselt 500 eurot. Kostja isiklikud vältimatud kulud kuus: teemaks (60 eurot), kütus (250 eurot), autokindlustus (70 eurot), autoliising (300 eurot), arsti visiiditasu (18 eurot kord), elekter (50 eurot), kokku keskmiselt 748 eurot. Eluasemega seotud kulud kannab kostja abikaasa. Kostja palub kohtul arvestada, et Soomes on elu üldjuhul kallim võrreldes Eestiga (hinnad on kõrgemad võrreldes Eestiga). Lisaks kostja praegune elukoht lammutatakse kevadel, mistõttu kostjal ja tema perekonnal tuleb leida uus, ning see toob kaasa suuri vältimatuid kulusid.
alusel, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamise“ alusel kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (
lg 2 kohaselt lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuivõrd hagejad elavad oma ema juures, on kostjal
MS § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, s.o 21.11.
lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused.
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures
lg 1 järgi ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Kohus märgib, et Riigikohtu 28.10.2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 p 13 kohaselt ei ole üldjuhul vaja elatise suurendamiseks
lg-s 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt
lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. 17.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja põhiliseks vastuargumendiks on asjaolu, et temalt miinimumelatise väljamõistmine kahjustaks tema enda tavalist ülalpidamist ning kostjal on veel kaks alaealist last, tema enda laps, 5-aastane XXX, ja kostja elukaaslase laps, 15-aastane XXX, mistõttu, kui kostjal tuleks tasuda mõlemale hagejale elatisena ½ kehtivast miinimumpalgast, siis jääksid teised lapsed märgatavalt halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja sissetulek võimaldab maksta mõlemale hagejale igakuiselt 150 eurot.
kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Puudub vaidlus, et kostjast põlvneb kolm, käesoleval ajal alaealist last, st hagejad ja 2013. aastal sündinud XXX. Kostja on ise märkinud, et neljas laps on kostja elukaaslase laps, kes ei põlvne kostjast, mistõttu ei ole ta selle lapse suhtes ülalpidamiskohuslane. Sega on kostjal ülalpidamiskohustus
kohaselt kolme lapse suhtes, kellest kaks on hagejad ja kolmas on kostjaga kooselav XXX. 20. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on tõendamata, et hagejatele elatise maksmisel jääb kostja kolmas laps vähemkindlustatuks. Samuti ei ole kostja majanduslik seis selline, mis ei võimaldaks hagejatele elatist miinimummääras tasuda. Kohus selgitab, et kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohus peab vajalikuks mh selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-2-1-118-12). Riigikohus on 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Samuti on Riigikohus 12.03.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkinud, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 21. Kostja arvates tuleks temalt väljamõistetavat elatist vähendada hagejate emale riigi poolt makstava lastetoetuse võrra. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p-s 14 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lgs 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine lapsetoetuse võrra. 8 2-17-17448
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.