lg 3 peaks hageja ühisvara hulka kuuluva korteriomandi jagamisel taotletud viisil hüvitama kostjale poole korteriomandi väärtusest. Hageja hinnangul ei ole kostjal õigust hüvitusele.
lg 2 tuleneb hageja õigus nõuda olukorras, kus ta kasutas oma lahusvara ühisvara huvides selle hüvitamist ühisvara arvelt. Riigikohtu 25.10.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-18828 kohaselt tuleks sellist hageja nõuet käsitleda tasaarvestusnõudena kostja võimaliku hüvitusnõudega VÕS § 197 lg 1 mõttes. Osundatud kohtulahendi p 22.2 kohaselt kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara vastavalt lahus- ja ühisvara arvelt soetati. Korteriomand vallasasjana omandati 26.09.1995 hageja lahusvara arvelt, mida hageja tõendab hagiavalduse lisaks 5 oleva tõendiga. Seega nii kostja- kui abikaasade ühisvara arvelt tehtud panus (kulutus) korteri kui vallasaja omandamisse võrdub nulliga. Korteriomandi moodustamiseks ja kinnistamiseks kortermaja elanikud kulutusi ei pidanud tegema. Seega ei peaks hageja kostjale midagi hüvitama, sest kostja ei ole panustatud oma lahusvara või pooled ei ole panustanud ühisvara korteri omandamiseks ning hageja tasaarveldab kostja võimaliku hüvitusnõude enda õigusega 2 2-18-10474 (nõudega) hüvitada ühisvarast tema lahusvara arvelt tehtud kulutus ühisvara omandamiseks. Hagiavalduses märgitud asjaolusid tõendab hageja lisatud ja hagiavalduse tekstis viidatud tõenditega. Hageja palub: jagada poolte ühisvara, jättes Tallinnas, XXX asuva korteriomandi (kinnistusregistriosa nr XXX) hageja ainuomandisse ilma hageja kohustuseta maksta kostjale omandi kaotuse eest hüvitust; tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kustutada kinnistusregistrist kinnistule nr XXX II jakku tehtud omanikukanne ja asendada kanne uue omanikukandega (XXX). Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. 18.12.2018 vastuses vaidleb XXX vastuhagile vastu. Tallinnas, XXX asuv korteriomand on poolte ühisvara. XXXi vastuses hagile p-s 7 esitatud väide, nagu XXX oleks väitnud, et korter on tema lahusvara, ei vasta tegelikkusele. Seega poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on abikaasade ühisvara hulka kuuluva korteriomandiga. Kostja korteris ei elanud, korteri ostuhinna tasumisest osa ei võtnud. Võimalikke tõendeid, et korteriomandi ostuhinda oleks tasutud abikaasade ühisvara arvelt või vähemalt osaliselt kostja lahusvara arvelt, kostja esitanud ei ole. XXX on taotlenud vara jagamist AÕS § 77 lg 2 sätestatud viisil, ehk korteriomandi jätmist tema ainuomandisse. XXX on taotlenud korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel või alternatiivselt korteriomandi jätmist XXX ainuomandisse. Sisuliselt on poolte vahel vaidlus, kas ja kui suure hüvitise omandi kaotuse eest peaks saama XXX.
lg 2 tuleneb hageja õigus nõuda olukorras, kus ta kasutas oma lahusvara ühisvara huvides selle hüvitamist ühisvara arvelt. Hageja on tõendanud korteriomandi vallasasjana omandamist hageja lahusvara arvelt. Nii kostja- kui abikaasade ühisvara arvelt tehtud panus (kulutus) korteri kui vallasasja omandamisse võrdub nulliga. Seega ei ole kostjal alust nõuda omandi kaotuse korral rahalist hüvitust. Hageja arvates ei ole kostja poolt esitatud tõenditel ehk kinnisvara müügikuulutustel tõenduslikku väärtust. Teadaolevalt toimuvad tehingud müügikuulutustes märgitust madalamal hinnatasemel. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Täiendavaid tõendeid hagejal esitada ei ole. XXXi vastus ja vastuhagi Vastuses hagile kostja ei tunnista hagi täies mahus. Kostja ei vaidlusta hagis nimetatud faktilisi asjaolusid: abielu sõlmimise aeg 04.09.1993; korter Тallinnas, XXX kui vallasasi oli erastatud 26.09.1995 hageja nimele, korteri eest maksti erastamisväärtpaberitega 12 240 krooni EVP-kroonide eest; abielu lahutati 30.10.1997; hageja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 15.05.2002; korteriomandi kinnisomand tekkis peale abielu lahutamist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna korter erastati talle kingitud EVPkroonide eest, siis on vallasasjana omandatud korter tema lahusvara. 15.05.2018 arhiiviteatis nr 7-3/18/1344, millest nähtub, et XXX kinkis oma tööaastad EVP-kroonides hageja kontole, ei ole asjakohane kinkelepingu tõendamiseks. Sel ajal kehtinud TsK § 260 lg 1 järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korter Тallinnas, XXX kui vallasasi on tema lahusvara, sest notariaalselt tõestatud kinkelepingut selle kohta, et XXX kinkis erastamisväärtpabereid (EVP) XXXle, hageja ei esitanud. Seega kooskõlas Perekonnaseaduse (1995.a redaktsioonis) § 14 lg 1 vallasasjana erastatud korter asukohaga Тallinnas, XXX poolte abielu ajal on nende ühisvara. Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 avaldatud seisukoha järgi on vallasasjana ühisvaraks olnud korter abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. 3 2-18-10474 01.10.2018 esitatud vastuhagis kostja pole nõus hageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga ning soovib jagada ühisvara muul viisil. Pooled olid abielus 04.09.1993-30.10.
) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras.
lg 1 kohaselt, kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.
lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
lg 2 kohaselt, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.
lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes
-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.
lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, 5 2-18-10474 või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse.
p 3 kohaselt, abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Poolte abielu on sõlmitud 04.09.
sätteid. Hageja XXX palub hagiavalduses jagada ühisvarana korter XXX Tallinnas XXX omandisse ilma kohustuseta maksta XXXile hüvitist omandi kaotamise eest. Kohtuistungil on XXX nõustunud ühisvara jagamisega ka viisil, et ühisomand lõpetatakse müügiga avalikul enampakkumisel. XXX palub vastuhagis jagada ühisvarana korter XXX Tallinnas viisil, et ühisomand lõpetatakse müügiga avalikul enampakkumisel või alternatiivselt, jätta korter XXX omandisse kohustusega maksta XXXile hüvitist omandi kaotamise eest summas 46 099,66 eurot. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: poolte abielu on sõlmitud 04.09.1993 ja lahutatud 30.10.1997; korter XXX Tallinnas on omandatud poolte abielu ajal vallasasjana ja kantud kinnistusraamatusse 15.05.2002, pärast abielu lõppemist; korter XXX Tallinnas on poolte ühisvara. Poolte abielu sõlmimine 04.09.1993 ja lahutamine 30.10.1997 on tõendatud Tallinna Perekonnaseisuameti 19.10.2015 tõendiga nr 49-2015/20498 ja rahvastikuregistri andmetega. Kohtule on esitatud 26.09.1995 ostu-müügileping, mille kohaselt XXX ostis vallasasjana korteri asukohaga XXX Tallinnas ja korteri müüjaks oli Põhja-Tallinna Valitsuse Hoonete Haldusosakond. Ostu-müügilepingu p 2 kohaselt oli müügihind 12 240 krooni (EEK), mis oli ostja poolt lepingu allakirjutamisel täielikult tasutud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega 12 240 EEK. Seega on korter omandatud vallasasjana poolte abielu ajal. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on korteriomand asukohaga XXX Tallinnas kantud 15.05.2002 kinnistusraamatusse 19.12.2001 kinnistamisavalduse alusel ja kinnistusregistriosa nr on XXX. Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-23-09 korranud varem antud selgitust, et korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik(ud), kes oli(d) korteri kui vallasasja omanik(ud). Riigikohtu kohtuasjas nr 3-2-1-15-06 avaldatud seisukoha järgi on vallasasjana ühisvaraks olnud korter abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. XXX on esitanud 15.05.2018 arhiiviteatise nr 7-3/1871344, millest nähtub, et Tallinna Põhjarajooni VI jaoskonna andmetel on XXXle kantud XXXilt üle osakud märkega „kinkimine“, millest 12 240 on kasutatud korteri erastamiseks. 1995.a kehtinud perekonnaseaduse (
1995, jõustunud 01.01.1995, RT I 1994, 75) § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et korteri erastamiseks kasutatud EVP-kroonid olid XXX lahusvara. Tõend, millest nähtub, et XXX kandis 1995.a oma tööaastad EVP-kroonides XXX kontole, ei ole asjakohane kinkelepingu tõendamiseks, sest sel ajal kehtinud TsK § 260 lg 1 järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis, mida on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. On üldteada 6 2-18-10474 asjaolu, et korterite erastamine toimus sümboolse hinna eest ja ühe EVP-krooni turuhind oli ~40 senti. Seega ei annaks ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks alust ka asjaolu, kui korteri erastamiseks oleks kasutatud ainult ühe abikaasa EVP-kroone. Sarnasele seisukohale on Riigikohus asunud kohtuasjas nr 3-2-1-4-09. Poolte abielu jooksul omandatud EVP-d tuleb lugeda enne 01.07.2010 kehtinud
Kuna pooled on üksmeelel selles, et korter XXX Tallinnas on poolte ühisvara ja pooled jagavad nimetatud ühisvara käesoleval ajal, tuleb omandi väärtus määrata ühisvara jagamise seisuga. XXX on esitanud kuulutused kinnisvaraportaalist kv.ee, mille alusel on ta hinnanud korteri väärtuseks 92 199,32 eurot. XXX on nimetatud hinnangule vastu vaielnud, kuid ei ole ise korteri väärtuse kohta tõendeid esitanud ning on kohtuistungil väitnud, et vajadusel võiks ühisomandi lõpetada müügiga avalikul enampakkumisel. Kohus peab põhjendatuks lõpetada poolte ühisomand korterile (kinnistusregistriosa nr XXX) XXXi poolt taotletud viisil, so korteri asukohaga XXX Tallinnas müümisega avalikul enampakkumisel, kuna sellisel viisil on võimalik teha kindlaks korteri tegelik turuväärtus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-14 märkinud, et kehtiva
juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010. Kohus on tuvastanud, et ei esine asjaolusid, mis oleks enne 01.07.2010 kehtinud
lg 2 kohaselt aluseks ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks ning poolte ühisvara, so korteriomand, tuleb vastavalt kehtiva
Kohus peab põhjendatuks jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus XXXi hagis esimesena esitatud nõude ja jätab alternatiivse nõude rahuldamata. Kuna kohus rahuldab XXXi hagi, jätab kohus XXX hagi rahuldamata. Kohus rahuldab XXXi nõude jagada ühisvara, so korteriomand müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Kinnisasja enampakkumisel müügiks ei tule teise abikaasa tahteavaldust asendada, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt asendab kohtuotsus, millega on ära määratud abikaasade ühisvara jagamise viis (vara müük enampakkumisel) abikaasa tahteavaldust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-38-14 märkinud, et iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini sätestatud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saavad abikaasad nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Kohus ei pea vajalikuks täpsustada avaliku enampakkumise korraldamise muid tingimusi, sest avaliku enampakkumise saab korraldada üldises korras, s.o täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 1 saab alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). 7 2-18-10474 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Samuti võivad pooled nimetatud korteriomandi müüa ja raha võrdselt jagada kokkuleppel ühiselt. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.