Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 100

2-18-17796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17796 Tsiviil

) § 96 ls 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kehtestatud töötasu alammäär oli hagi esitamise ajal (25.11.2018) 500 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 on alates

1. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus. Hageja nõude aluseks on TsMS § 459 lg 1, mis näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja palub vähendada elatist kuni elatise alammäärani, mis on käesoleva aastal 270 eurot kuus. Ajal, millal pooled sõlmisid kompromissi, töötas hageja rahvusvahelises firmas. Tema sissetulek oli 1000 eurot kuus. Alates 01.02.2018 kuni 01.10.2018 oli hageja töötu. Selle kohta esitas hageja Eesti Töötukassa 13.02.2018 otsuse (tl 21), mille kohaselt hageja koondati 01.02.2018 ning ta võeti töötuna arvele 05.02.
2. Hagejale maksti otsuse alusel töötuskindlustushüvitist. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad Eesti Töötukassa makstud töötuskindlustushüvitis igakuiselt perioodil 09.05.2018-09.10.2018 (tl 22). Alates 01.10.2018 töötab hageja XXX-s ning tema töötasu on 700 eurot kuus. Selle asjaolu tõendamiseks esitas hageja Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljatrüki ning pangakonto väljavõtte (tl 25). Viimati nimetatud tõenditest nähtub, et hageja töötab alates 01.10.2018 XXX-s ning nimetatud äriühingult on oktoobrist kuni detsembrini 2018 laekumised hageja kontole summas 700 eurot. Hageja kulutused täitemenetluses, korterile ja laenu teenindamisele antud juhul tähtsust ei oma, kuna tegemist ei ole elatise suuruse muutmist tingiva asjaoluga TsMS § 459 lg 1 tähenduses. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks seetõttu, et tema sissetulek vähenes võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Kompromissi sõlmimise ajal oli hageja töötasu 1000 eurot ja alates 01.10.
3. a on tema töötasu 700 eurot. Hageja sissetulek vähenes 300 euro võrra. Tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13). Laps elab koos oma ema ja vanaemaga. Lapse ema nimetas kohtuistungil lapse kulutusteks kokku 348 eurot (toit 200 eurot, sidekulud 23 eurot, riided 60 eurot, hügieenitarbed 15 eurot ja ravikulud 30 3 eurot; korterikuludest 60 eurot 1/3 on 20 eurot). Kostja ema väitis, et ta on töötu. Ta õpib täiskasvanute gümnaasiumis (omandab keskharidust) ning on oma ema hooldaja. Nende väidete tõendamiseks esitas kostja Sotsiaalkindlustusameti 09.04.2018 otsuse, millega tuvastati XXX sügav puue kestusega 01.05.2018-30.04.

1. Lasnamäe linnaosa valitsuse 29.07.2018 otsusega seati XXX hooldus ja määrati hooldajaks XXX. Esitatud konto väljavõttest ei nähtu laekumisi töötasu näol. Kostja ema ütles istungil, et ta töötab mitteametlikult, mille eest saab 200-250 eurot kuus. Samuti saab ta eestkostja toetust 100 eurot kuus ning XXX aitab oma pensionist. Kohus leiab, et lapse kulutusi ja mõlema vanema sissetulekuid arvestades, on elatise vähendamine 330 euroni mõistlik ja lapse huve mittekahjustav. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel (seoses elatise miinimummäära tõusuga) peab kohus vajalikuks kohtuotsuse resolutsioonis märkida, et elatise suurus muutub vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13 III lõik). Hageja palus määrata elatise maksmise kuupäevaks iga kuu
2. kuupäeva. Kostja seaduslik esindaja sellel vastu ei vaielnud.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Ts

MS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga TsMS § 459 lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega tuleb vähendatud elatis välja mõista alates 26.11.2018.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kulude kostja kanda jätmine ei ole õiglane ja kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas ka riigilõiv. Käesolev nõue on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu vaba. Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega ei määra kohus menetluskulude jaotust rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4