← Eesti

2-18-19096/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Talli

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

  1. Seega on hagejatel õigus nõuda väljamõistetud elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad on kostja ja hageja lepingulise esindaja lapsed. Samuti selles, et Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega nr 2-17-5417 kinnitas kohus vanemate kompromissi, millega kohustus kostja tasuma hagejal I elatist 156.00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja hagejale II elatist 170.00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. (tl 18-19). Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei täida ka nimetatud kohtuotsust ning hagejad ei ole otsuse sundtäitmiseks pöördunud kohtutäituri poole (vt nt tl 72 pöördel – tl 73). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast Harju Maakohtu 20.11.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-175417 on muutunud hagejate vajadused sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited 2 tuginevad. Hagejad ei ole tõendanud enda vajaduste suurenemist. Hagejate vajaduste suurenemist ei tõenda hagejate kulude võrdlustabelid (tl 80, tl 86), fotod (tl 81-82) ega üksikud arved (tl 83-84). LATK „Väike erudiit“ tõendist nähtuvalt ei ole hageja II teatristuudio kuutasu muutunud ajavahemikul 2017-2019 (tl 85). Vajaduste suurenemist ei tõenda ainuüksi LATK „Väike erudiit“ tõendid, millest nähtuvalt on hageja II klubikulud ajavahemikul 2017-2019 suurenenud 15.00 euro võrra (tl 78, tl 79). Olenemata kohtu selgitustest (vt nt tl 72-73, tl 91 pöördel) ei ole hagejad esitanud täiendavaid tõendeid vajaduste muutumise kohta. Hageja II kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit, hageja II osas on esitanud üks tõend (LATK „Väike erudiit“, tl 78, tl 79). Hagejad ei ole tõendanud asjaolude muutumist võrreldes
  2. aasta seisuga, mil pooled sõlmisid kompromissilepingu. Veelgi enam hagejad kinnitasid kohtuistungil, et kostja ei tasu vabatahtlikult Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega väljamõistetud elatist ning hagejad ei ole selle sundtäitmiseks pöördunud kohtutäituri poole (tl 72 pöördel). Seega olenemata hagejate kasuks väljamõistetud elatise summast on hagejaid ainuisikuliselt üleval pidanud hagejate seaduslik esindaja, kelle töötasu viimase kahe aasta jooksul muutunud ei ole (vt tl 72 pöördel). Ka nimetatu alusel võib kaudselt eeldada, et hagejate vajadused ei ole muutunud. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise suurendamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg g alusel poolte endi kanda, sest kostja menetluskulude väljamõistmine alaealistelt hagejatelt on nende suhtes ebamõistlik. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.