KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1018 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Tsiviilasi Siseministri hagi XXX vaidlustamiseks XXX suhtes Menetlusosalised ja nende Hageja Siseminister (e-post info@siseministeerium.
- ee)esindajad Hageja esindajad Merje Joll (e-post merje.joll@siseministeerium.
- ee)ja Helena Lepper (e-post helena.lepper@siseministeerium.
- ee)vastu kostja isaduse Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht teadamata) Kolmas isik XXX (isikukood XXX) Kolmanda isiku seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX) Kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post tiinamare.hiob@gmail.com) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada 2. Tuvastada, et XXX (isikukood XXX) ei põlvne XXX’st (isikukood XXX). 3. Tunnistada ebaõigeks sünniakti ja rahvastikuregistrisse tehtud kanne, mille kohaselt on XXX isa XXX. 4. Jõustunud kohtulahend on aluseks kandemuudatuste tegemiseks XXX sünniaktis ja registriandmetes. 5. Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2-19-1018 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE Siseminister on esitanud Harju Maakohtule hagi XXX vastu kostja isaduse vaidlustamiseks XXX suhtes. XXX sünd registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX ning tema isaks märgiti lapse ema abikaasa XXX. Lapse ema XXX esitas 24.09.2018 Siseministeeriumile avalduse, milles palub, et siseminister esitaks lapse XXX (edaspidi ka laps) kaalukaid huve järgides Harju Maakohtusse hagi XXX (edaspidi ka kostja) omaksvõtu teel tekkinud isaduse vaidlustamiseks. 16.10.2018 ja 08.01.2019 esitas XXX täiendused 24.09.2018 esitatud avaldusele. Tutvunud XXX 24.09.2018 avalduses ja selle lisades toodud asjaoludega, vestelnud Maardu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna lastekaitse peaspetsialist XXX (edaspidi lastekaitse spetsialist) ning võttes arvesse lapse kaalukaid huve ja asjaolu, et isaduse vaidlustamise hagi esitamine on siseministri pädevuses ning isaduse vaidlustamiseks sätestatud tähtaeg ei ole möödunud, esitas siseminister kostja isaduse vaidlustamiseks hagi. Hagi esitatakse lapse kaalukaid huve järgides. XXX24.09.2018 esitatud avaldusest ning sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostja tegevus kahjustab last ning seab ohtu lapse vaimse tervise, stabiilse elukorralduse ja turvatunde. XXX kardab oma väidetavat isa ja tema ebamõistlikke eluplaane, ei tunnista kostjat isana ega soovi temaga suhelda. Eeltoodud seisukohta toetab tsiviilasjas nr 2-16-18959 riigiõigusabi korras lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi 17.07.2018 Harju Maakohtule saadetud seisukoha punktis 2.16 märgitu. Seda, et XXX ei soovi isaga suhelda ning temast rääkimine muudab lapse närviliseks, nähtub ka Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Reet Aljase 13.07.2018 tsiviilasjas nr 2-1618959 antud seisukohast nr 10-4.7/2701-3. XXX ei soovi kostjaga suhelda ega temaga kohtuda ning on kinnitanud seda nii lastekaitse spetsialistile, kui ka riigiõigusabi korras määratud vandeadvokaadile. Harju Maakohtu 08.03.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 216-18959 kinnitati lapse ema XXX ja kostja vaheline kompromiss, milles lepiti muuhulgas kokku, et lapse emal on otsustusõigus XXX elukoha üle Eesti Vabariigis, samuti XXX hariduse, huvitegevuse, tervise, toitlustuse, hügieeni, vara ja suhtlusringi küsimustes ning isal on õigus lapsega suhelda telefoni või Skype´i teel kahel korral päevas pärast kella 17:00, kui laps on vestluseks vaba (st ei ole koolis, huviringis vms). Vaatamata kokkuleppele saadab kostja lapsele ja XXX lugematus hulgas ebaselge sisuga kirju, sms-e ja sõnumeid, milles ta ähvardab XXX hooldusõiguse täieliku äravõtmisega, sundraviga ja kriminaalkaristustega. Lisaks ähvardab kostja last koolivahetuse, elukorralduse muutmise ja teise riiki äraviimisega, kinnitab, et jälgib järjepidevalt XXX ja lapse kodu ning väidab omavat nende allutamiseks soodsaid ja soosivaid eelkokkuleppeid kohtu, justiitsministri, nelja advokaadi ja politseiga. Sellisest otstarbetult pealetükkivast, manipuleerivast ja kontrollivast tegevusest tingitult on lapse igapäevaelu tõsiselt häiritud ning ka see on tekitanud temas ebamõistlikku ja ebavajalikku stressi. Lapse erutuse- ja hirmuseisund on ka põhjuseks, miks Maardu Linnavalituse Sotsiaalabi osakond suunas ta koos ema XXX pereteraapiasse, kus nendega tegeleb psühholoog. Pärast seda, kui Harju Maakohus 27.06.2018 tsiviilasja nr 2-18-9552 määrusega kohaldas kostjale lähenemiskeelu ja keelas tal kuni nimetatud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni viibida XXX ja XXX elukoha ja kooli ümbruses 100 meetri raadiuses, hakkas kostja erinevatele riigiasutustele esitama XXX ja lapse kohta valekaebusi. Nii nähtub XXX vandeadvokaadist esindaja 24.09.2018 esitatud avaldusest, et kostja kirjutas ja esitas alusetuid süüdistusi XXXsuhtes Prokuratuuri, Tervisekaitseametisse ja ka Eesti 2
(6)2-19-1018 Vabariigi Presidendile. Peamised väited on, et XXX on alkoholijoobes, juhib kõrge vererõhuga autot ja tahab nii lapse ära tappa, et laps on üksinda järelevalveta kodus, et XXX peksab last, väärkohtleb last seksuaalselt jne. Kaebustest tingituna on politsei teostanud XXX juures läbiotsimisi, käinud öösel XXX, last ja korterit kontrollimas, kuid mingit võimalikku väidetud süütegu lapse suhtes ei ole kunagi tuvastatud. Eelnimetatud avaldusest nähtub veel, et kõigi nende läbiotsimiste ajal on laps samal ajal kodus viibinud ja külastusi ning läbiotsimisi pealt näinud – mis on lapse hirmusid isa ees veelgi suurendanud. Seda, et tegemist on olnud valekaebustega, tõendab ka asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet on 10.10.2018 Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna päringule kirjas nr 2.1-3/28503-2 „Vastus järelepäringule“ vastanud, et muuhulgas on XXX esitanud XXX suhtes süstemaatiliselt valekaebusi lapse väärkohtlemise kohta, mille tõttu on XXX ja tema kodu korduvalt kontrollitud ning leitud, et tegemist on alusetute valesüüdistustega. Veel nähtub nimetatud vastusest, et 03.02.2017, 15.04.2018, 21.04.2018 XXX ik XXX tegi väljakutsed politseile väidetes, et XXX on probleem alkoholiga ning lapse elu ema pärast ohus. Iga pöördumine oli politsei poolt kontrollitud. Patrulli saabumisel aadressile XXX, Maardu linn, lapse ema oli kaine ja lapsega kõik korras. Laps tundis end kodus turvaliselt ja hästi. Ka Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond saab iganädalaselt kostja kirju ning telefonikõnesid, milles ta esitab hulgaliselt väiteid ja seisukohti ning etteheiteid, et last ei kohelda õigesti ja laps kannatab oma ema ahistamise all. Harju Maakohtule 13.07.2018 tsiviilasjas nr 2-16-18959 saadetud seisukohas nr 10-4.7/2701-3 on märgitud, et Maardu Linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist on pidevalt kontaktis lapse XXX ja tema ema XXX. XXX täidab korralikult oma kohustusi lapsevanemana, lastekaitse peaspetsialistil pole alust olukorda sekkuda. Seega häirib kostja pahatahtlik tegevus lapse igapäevaelu ning põhjustab talle ebavajalikku stressi. Lapse huvisid kahjustab oluliselt ka asjaolu, et avalikus internetiruumis on kostja blogi, milles ta laimab XXX ja last ning avaldab tõele mittevastavaid faktiväiteid Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitsetöötajate ning Eesti Vabariigi õiguskaitseorganite ja eestkosteasutuste kohta. Lisaks nurub kostja nimetatud lehel annetusi, et abistada toimetulematut XXX ja kannatavat last, kes vajab abi ja kes elavad justkui puuduses. Kuna veebileht on avalikult kättesaadav ning sellele on ligipääs ka lapse klassikaaslastel ja sõpradel, põhjustab see lapsele üleelamisi ning kahjustab seeläbi oluliselt lapse heaolu ja huvisid. Laps ei tohi olla ärakasutamise ning ebatõeste andmete avaldamise objekt, mille kaudu teenida endale sissetulekuid. Hageja leiab, et esitatud dokumentidest ja kinnitustest nähtub, et XXX rasestus spermadoonorlust kasutades ja sünnitas poja XXX. Lisaks nimetatud faktile väidab XXX veel, et kostja keeldus temaga last saamast, ja et väidetav hoolimine lapsest algas hetkest, mil ta põgenes lapsega kostja juurest. Seega on põhjendatud alus arvata, et laps ei põlvne kostjast. Hageja leiab, et eelkirjeldatud kostja tegevusest tulenevalt saab järeldada, et ta on hakanud asjaolu, et ta on rahvastikuregistrisse kantud XXX isana, lapse huvide vastaselt ära kasutama ning lapsest on saanud nö kinnisidee, keda pidevalt jälgida ja kontrollida, kelle vahendusel teenida sissetulekuid ning häirida endise abikaasa igapäevaelu. Selline tegevus ei ole kuidagi kooskõlas lapse huvidega. Kui lisaks eeltoodule võtta arvesse, et XXX on varasemate menetluste käigus korduvalt märkinud, et ta ei soovi kostjaga suhelda, näitab see selgelt, et kostja ja lapse vahel ei ole tekkinud sellist vaimset, emotsionaalset ja füüsilist sidet, mis võib tekkida lapse ja vanema omavahelisest suhtlemisest. Hageja leiab, et tagamaks XXX jätkuvat füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset heaolu, tuleb tunnistada ebaõigeks rahvastikuregistrisse tehtud kanne XXX isa XXX kohta. Rahvastikuregistrisse tehtud kande ebaõigeks tunnistamine tagab lapse huvide kaitse ning välistab võimaluse, et kostja saaks tulevikus pöörduda kohtusse avaldusega hooldus- ja/või suhtlusõiguse muutmiseks ning last oma isiklikest huvidest lähtuvalt jätkuvalt ära kasutada. Kõigi eeltoodud asjaolude pinnalt ei pea hageja käesoleval juhul põhjendatuks ega mõistlikuks oodata isaduse vaidlustamisega ajani, mil alaealisel lapsel endal on täisealiseks saamisel võimalus isadust vaidlustada. Oluline on kaitsta XXX huvisid ning tagada tema heaolu, mistõttu on oluline, et rahvastikuregistrisse 3
(6)2-19-1018 tehtud ebaõige kanne saaks asjas tehtava kohtuotsuse alusel muudetud. Hagi rahuldamise korral ei saaks kostja enam XXXt oma isiklikes huvides ära kasutada. Eeltoodust lähtuvalt leiab hageja, et XXX huve ja õigusi ei riiva olukord, kui rahvastikuregistrisse tehtud kanne isa XXX kohta tunnistatakse ebaõigeks. Samuti ei oleks sellest ohustatud XXX moraalne ega füüsiline heaolu, vaid see tagaks talle kindlustunde ja kaitstuse kostja tegevuse eest. Lähtuvalt eeltoodust taotleb siseminister, et kohus tuvastaks, et XXX ei põlvne XXXst ja et kohus tunnistaks ebaõigeks rahvastikuregistrisse tehtud kande XXX isa XXX kohta. KOSTJA SEISUKOHT Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on avaldanud, et ei vaidle vastu, et ta ei ole lapse bioloogiline isa ning kinnitab, et laps sündis spermadoonorlusega. Kostja leiab, et ta on lapse isa juriidilises mõttes ning et temalt isaduse äravõtmine ei ole õigustatud. Kostja leiab et lapse mõlemal vanemal on õigused ja ei saa õige olla, et ühel vanemal on õigus teiselt vanemalt vanemlust ära võtta. Kostja leiab, et isaduse vaidlustamine ei ole lapse huvides. Kostja väidab, et lapse ema kahtlustatakse lapse kuritarvitamises ja et laps viibis isegi haiglas ning leiab, et selline inimene pole õige esindama lapse huvisid. Kostja väidab ka, et Maardu Linnavalitsus on korrumpeerunud ja et lapse ema on andnud lastekaitsele altkäemaksu, et saada dokumente, et ta on hea ema. Kostja on seisukohal, et tema isadust ei saa vaidlustada ka lapse topelt kodakondsuse tõttu. Lapse isa on Rootsi kodanik, mistõttu on lapsel kostja hinnangul nii Eesti kui ka Rootsi kodakondsus. Kostja on esitanud omapoolse tõendi topelt kodakondsuse kohta. Kostja väidab, et Rootsi seaduse kohaselt saab laps esitada vanema õiguse peatamiseks avalduse peale 18-aastaseks saamist. Siin peaks kehtima Euroopa seadus, mida Rootsi järgib. Kuna on topelt kodakondsus, siis Eesti ei saa ise otsustada, sest laps on kaitstud ka Rootsi poolt. Kostja leiab, et kui Eestis võetakse kostja isadus ära võib see jääda kehtima Rootsis. Kostja leiab, et kui tuvastatakse, et laps ei põlvne kostjast, kaotab laps Rootsi kodakondsuse, kuid kelleltki ei tohi kodakondsust ära võtta. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT Puudutatud isik toetab hagi rahuldamist ja kinnitab, et hageja esitatud asjaolud on õiged. Puudutatud isik kahtleb väidetavas topeltkodakondsuses ja leiab, et kostja vastav tõend seda ei tõenda. Lapsega seotud vaidlused viiakse läbi selle riigi seaduse järgi, kus on lapse tegelik elukoht, lapse elukoht on Eestis. Kostja väited lapse ema kohta on paljasõnalised, neid ei saa pidada tõendiks. Kõik kriminaalasjad mis kostja on algatanud lapse ema vastu on lõpetatud tõendamatuse alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 93 lg 2 sätestab, et lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. PKS § 93 lõike 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagejal on õigus isadust vaidlustada vastavalt PKS § 93 lg 2. Hagejalt paluti lapse ema poolt vaidlustada kostja isadus 24.09.2018, st et vaidlustamise aluseks olevad asjaolud on saanud hagejale teatavaks 24.08.2018. Hageja esitas hagi 22.02.2019, st vähem kui aasta möödudes, mistõttu vastab hagi ka PKS § 93 lg 1 nõudele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-13 p 17 leidnud, et kohus peab põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse. 4
(6)2-19-1018 Hageja ja puudutatud isik on esitanud asjas tõendid, mis kinnitavad seda, et kostja ei ole lapse bioloogiline isa, vaid et laps sündis spermadoonorlusega. Kohus määras asjas DNA ekspertiisi, kuid kostja keeldus DNA ekspertiisi minemast ning ka kohtu poolt kohaldatud sundtoomise määrused ei ole tulemust andnud. Kostja on seisukohal, et DNA ekspertiis ei ole vajalik, kuivõrd laps sündis spermadoonorlusega ja vaidlust ei ole selles, et ta ei ole lapse bioloogiline isa ning kostja positsioon menetluses on, et tema isadust ei tohi muuta vaatamata bioloogilise isaduse puudumisele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole lapse bioloogiline isa. Seda kinnitavad nii kõik asjaosalised kui ka esitatud tõendid. Kuivõrd kostja ei ole lapse bioloogiline isa, ei põlvne laps kostjast. Kostja leiab, et on lapse isa juriidilises mõttes ja et lapse mõlemal vanemal on õigused ning ei saa õige olla, et ühel vanemal on õigus teiselt vanemalt vanemlust ära võtta. Kostja leiab, et isaduse vaidlustamine ei ole lapse huvides. Perekonnaseaduses sätestatud isaduse tuvastamise ja vaidlustamise regulatsioon (viidatud ülalpool) näeb ette võimaluse vaidlustada lapse isana märgitud isiku isadust, kui esineb põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne sellest isikust. Kohus leiab, et kogu isaduse tuvastamise ja vaidlustamise regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui isadust ei saaks lõpetada olukorras, kus on tuvastatud, et lapse isana märgitud isik ei ole lapse bioloogiline isa. Vastav regulatsioon näeb juba eos ette selle, et vaidluse (vaidlustatuse) korral on lapse huvides, et lapse isana ei oleks märgitud isikut, kes ei ole lapse bioloogiline isa. Antud juhul on lapsel olemas ema, kes on 100% kindlusega lapse bioloogiline vanem ja kostja, kes on küll lapse isaks märgitud, kuid kes ei ole 100% kindlusega lapse bioloogiline vanem. Lapse ema ja isa on omavahel pikemalt tülis ja vaidlevad lapsega seotud asjaolude üle mitmetes kohtuasjades. Sisuliselt üritab lapse bioloogiliseks vanemaks mitteolev isik (kostja) teostada võimu lapse üle vastuolus lapse bioloogiliseks vanemaks oleva isiku soovidele. Eelkirjeldatud olukorras, st vaidluse olukorras, on kohtu hinnangul lapse huvides, et lapse üle ei saaks võimu teostada lapse bioloogiliseks vanemaks mitteolev isik, vaid lapse bioloogiliseks vanemaks olev isik. Lapse huvides ei ole see, et tema elu üle saab otsustada bioloogiliseks vanemaks mitteolev isik vastupidiselt bioloogilise vanema soovidele. Kostja väidab, et lapse ema kahtlustatakse lapse kuritarvitamises ja et laps viibis isegi haiglas ning leiab, et selline inimene pole õige esindama lapse huvisid. Kostja väidab ka, et Maardu Linnavalitsus on korrumpeerunud ja et lapse ema on andnud lastekaitsele altkäemaksu, et saada dokumente, et ta on hea ema. Kohus leiab, et kostja kriitika lapse ema osas ei oma isast põlvnemise tuvastamisel tähtust. Kui lapse ema peaks tõepoolest kujutama lapsele mingisugust ohtu, on selle olukorra lahendamiseks teised seaduslikud meetodid, mis ei seondu isast põlvnemise tuvastamise menetlusega. Kostja on seisukohal, et tema isadust ei saa vaidlustada lapse topelt kodakondsuse tõttu. Lapse isa on Rootsi kodanik, mistõttu on lapsel kostja hinnangul nii Eesti kui ka Rootsi kodakondsus. Kostja on esitanud omapoolse tõendi topelt kodakondsuse kohta. Kostja väidab, et Rootsi seaduse kohaselt saab laps esitada vanema õiguse peatamiseks avalduse peale 18-aastaseks saamist. Siin peaks kehtima Euroopa seadus, mida Rootsi järgib. Kuna on topelt kodakondsus, siis Eesti ei saa ise otsustada, sest laps on kaitstud ka Rootsi poolt. Kostja leiab, et kui Eestis võetakse kostja isadus ära, võib see jääda kehtima Rootsis. Kostja leiab, et kui tuvastatakse, et laps ei põlvne kostjast, kaotab laps Rootsi kodakondsuse, kuid kelleltki ei tohi kodakondsust ära võtta. Kohus märgib, et põlvnemise tuvastamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 62 lg 1 järgi lapse sünniaegse elukohariigi õigust. Kuna asjaoludest 5
(6)2-19-1018 nähtuvalt sündis laps Eestis, tuleb lapse põlvnemine kostjast teha kindlaks Eesti Vabariigi õiguse järgi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-119-13 p 14). Seega ei oma tähtsust, mis seadused on Rootsis või kusagil mujal. Kohus leiab, et kostja seisukoht, et kui Eestis võetakse kostja isadus ära, võib see jääda kehtima Rootsis, on väär, isadust ei pea vaidlustama eri riikide kohtutes ja isegi kui peaks vaidlustama eri riikide kohtutes, ei takistaks see Eesti kohtus isaduse vaidlustamist. Antud tsiviilasi kuulub Harju Maakohtu pädevusse TsMS § 103 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Seoses kostja väitega kodakondsuse kaotamise kohta märgib kohus, et kohus ei menetle antud asjas kodakondsuse küsimust, mistõttu on väide asjassepuutumatu. Seega kuivõrd laps ei põlvne kostjast, rahuldab kohus hagiavalduse ja loeb tuvastatuks, et XXX ei põlvne XXX’st. Kuivõrd XXX ei põlvne XXX’st, tuleb tunnistada ebaõigeks rahvastikuregistrisse tehtud kanne, mille kohaselt on XXX isa XXX. sünniakti ja Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete muutmiseks Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks XXX sünniaktis ja registriandmetes. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd kohus jätab menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 6
(6)