KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- jaanuaril 2020.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-11285 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: alla@juristaitab.ee) Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht: XXX) esindajad Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg 12.11.2019 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda ja XXX menetluskulud XXX kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- XXXi ja XXX abielust sündis XXX tütar XXX.
- Laps jäi pärast vanemate abielu lahutamist elama emaga.
- Alates märtsist kuni juunini 2019.a elas XXX oma isa XXXi juures.
- 2019.a. suvel elas XXX oma vanaema juures ja alates kooliaasta algusest läks tagasi ema juurde elama. Hageja nõue ja selle põhjendused.
- 26.07.2019.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus XXX oma seadusliku esindaja XXXi kaudu kostjalt XXXlt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 2019.a. märtsist kuni juulikuuni summas 1350 eurot ning jooksva elatise igakuiselt seaduses sätestatud määras.
- Asja sisulise arutelu käigus kohtuistungil selgitas hageja, et ta soovib kohtuotsusega siiski ainult tagasiulatuva elatise väljamõistmist, sest pärast hagi esitamist kolis tütar tema juurest elamast ära. Kostja ei suutnud meenutada kohtule täpset lapse tema juurest ära kolimise aega, kuid väitis, et jaanipäeval oli tütar veel tema juures (t/l 47 pöördel).
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja oma sünnitunnistuse ja telefoni teel sõnumite kaudu saadetud kirjavahetuse tuvastamata isikute vahel. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
- Kostja sõnul elas hageja isa juures
- märtsist 2019.a. kuni juuni kuuni. Kostja kandis sel ajal hagejale üle riikliku peretoetuse 180 eurot ning võttis ka ise vahetult osa lapse ülalpidamiskulude kandmisest.
- Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda temalt tagasiulatuvat elatist, sest vanemad ei ole selles kokku leppinud. Kostja arvates soovib XXX tagasiulatuva elatise nõude esitamise kaudu kustutada oma võlgasid, mitte saada lapse ülalpidamiseks elatist.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: maksekorraldused, millega ta kandis üle XXXile riikliku peretoetuse aprillist juunini 2019.a., ostis hagejale ravimeid ja muud vajalikku ning tasus hageja õppreisi eest Käsmu. Lk 2
(4)Kohtuotsuse põhjendused.
- Tulenevalt asjaolust, et XXX nõuab esitatud hagis oma isa XXXi kaudu elatise väljamõistmist tema emalt XXXlt tagasiulatuvalt ehk perioodi märts 2019 –
- juuli 2019.a. eest, nagu ta kohtuistungil täpsustas, reguleerib käesolevat olukorda PKS § 108, mis sätestab õigustatud isiku õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise korral kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus on aga seisukohal, et XXX hagi, mille XXX esitas kohtule oma tütre hooldusõigusliku vanemana XXX vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et PKS § 120 lg 4 järgi saab lapse nimel teise vanema vastu esitada elatisehagi üksnes vanem, kes last kasvatab. Tulenevalt asjaolust, et hagi esitamise ajal XXX oma isa juures enam ei elanud, sest XXX kinnitas ise kohtuistungil vastuseks kohtule, et ta täpselt ei mäleta millal tütar tema juurest ära läks, kuid jaanipäeval oli ta veel tema juures, kuid kostja sõnul elas tütar isa juures kuni juuni lõpuni, ja hagi on kohtule esitatud 26.07.2019.a., oli XXX minetanud hagi esitamise ajaks oma õiguse lapse emalt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda. Hagejal oleks olnud õigus esitada oma isa kaudu elatisehagi kostja vastu ajal, mil laps elas isa juures ja isa pidas last üleval ning tingimusel, et ema vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustust ei täitnud, kuid mitte ajal kui laps enam tema juures ei elanud ja ta last ise vahetult üleval ei pidanud. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt eeltoodust üritab XXX käesoleva hagi esitamisega saavutada talle endale kahju hüvitamist, mitte hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmist, mis ei ole kooskõlas hageja huvidega, kelle nimel XXX hagi kohtusse esitas. Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu kas hageja kostjalt elatist küsis ajal mil ta isa juures elas ega ka kostja väited tema poolt lapse ülalpidamiskohustuse vahetust täitmisest. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja kostja menetluskulud samuti hageja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Lk 3
(4)Tulenevalt asjaolust, et kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks ja kohtutoimikust ei nähtu kas ja kui palju kostja menetluskulusid kandnud on, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Tsiviilasja hinna määramine. 14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 2628 eurot (9 x 292). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Lk 4
(4)