Obsah (4)

§ 102§ 100§ 101§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-116907 Tsiviilasi XXX, XXX hagi

§ 102lg 1 ja lg 2 alusel vähendada hagejate poolt nõutud elatise suurust.

Kostja palub vähendada elatise summat 100 euroni, mida kostja on suuteline tasuma. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 3
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 järgi on alates

1. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääb elatise miinimummäär 270 eurot.
2. Kohus loeb rahvastikuregistri väljavõttega tõendatuks, et XXX (hageja I) on sündinud XXX ja XXX (hageja II) on sündinud XXX. Laste isana on registrisse kantud XXX. Puudub vaidlus, et XXX ja XXX on laste hooldusõiguslikud vanemad. Samuti puudub vaidlus, et vanemate kooselu lõppes 04.06.2019 ja lapsed elavad pärast vanemate kooselu lõppemist ema juures. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab vanem

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 8. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista miinimumelatise, so 2019 a. summas 270 eurot. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib perekonnaseadus (

) § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
4. Arvestades hagiavalduses esile toodud laste kulunimekirja ja hagi põhistusi ning tõendeid, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (vt ka 15.10.2019 istungiprotokoll): 1) Hagis: eluasemekulud 65 eurot. Hagejad elavad aadressil XXX. Korteri kasutamisega seonduvalt tuleb kanda igakuiselt järgmisi kulusid: kommunaalkulud, TV, internet, elekter jm eluks vajalikuga. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata 4 asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Kohus leiab, et eluasemekulud on põhjendatud ja arvestab eluasemekuluks 65 eurot. 2) Hagis: toidukulud 90 eurot. Arvestades toiduainete hindu, ei saa olla vaidlust, et tegemist on põhjendatud kuluga kasvavate laste peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, lihatooteid, mahla, maiustusi jne. Kohus asub seisukohale, et toidukulusid ei ole vaja tõendada, kuna üldtuntud asjaolu on, et elamiseks on vaja toitu. Kohus arvestab toidukuluks 90 eurot. 3) Hagis: sidekulu (hageja I) 7 eurot. Algklassi lapsele on telefon eelkõige vajalik selleks, et vanematega kontakti hoida. Kohus arvestab mobiilteenuste kuluks 7 eurot. 4) Hagis: hügieeni ja pesemistarbed, juuksur 20 eurot. Üldteada on asjaolu, et laste hügieeni ja puhtuse eest tuleb hoolt kanda ning lapsed käivad aegajalt juuksuris. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas on arvestada nimetatud kuluartikli suuruseks 20 eurot. 5) Hagis: kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot. Asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning laps on kasvueas, kus garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada. Kohtu arvates on põhjendatud nimetad kulu summas 50 eurot. 6) Hagis: trennikulud: hagejale I 30 eurot ja hagejale II 40 eurot + riided 40 eurot. Kostja hagejate trennikulusid ei vaidlusta. Kohus arvestab trennikuludega hageja I kuluks 30 eurot ja hageja II kuluks 40 eurot + riided 4 eurot kuus, sest trenniriided ostetakse tavaliselt pikemaks perioodiks kui üks kuu (40 eurot :12). 7) Hagis: mänguasjadekulu: hageja I 30 eurot ja hageja II 50 eurot. Kuigi mänguasjade kulu on vajalik, sest mänguasjad arendavad lapsi, ei ole see kulu vajalik lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Vanemal on soovi korral õigus osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju nagu ta soovib, kuid kohus peab teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh lapse vajadustest. Mänguasjad säilivad kauem kui paar kuud ning lapsed mängivad nendega rohkem kui üks kord. Seetõttu arvestab kohus hagejate mänguasjade kuluks 20 eurot. 8) Hagis: pikapäevarühmakulu: 60 eurot + toit 20 eurot (hageja I kulu). Arvestades, et pikapäevarühm maksab 60 eurot, siis peaks see sisaldama ka pikapäevarühmatoitu. Hageja I ei ole vastupidist kohtule tõendanud, lisaks on kohus juba elatisena arvestanud laste toidukulud. Kohus loeb nimetatud kuluartikli põhjendatud kuluks 60 eurot. 9) Hagis: lasteaiakulu 68 eurot ja iga kuu teater, ekskursioon 5 eurot (hageja II kulu). Kohus leiab, arvestades lapse vanust 5.a. 6 k., et lasteaiakulu on põhjendatud. Kui rühma lapsevanemad otsustavad korraldada üritusi, mis ei ole rühma õppekavas ette nähtud, võivad nad vabatahtlikult ja omavahelisel kokkuleppel teha täiendavaid 5 lisakulutusi (lõpupeoga seotud kulutused, organiseeritud väljasõidud, teatri külastused jne.). Seetõttu peab kohus põhjendatud ka lasteaia väljasõidukulud, nt teater ja ekskursioonid 5 eurot. 10) Hagis: ravimid ja vitamiinid 20 eurot. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Kohus loeb ravimite ja vitamiinide põhjendatud kuluks 20 eurot kuus. 11) Hagis: teater, kino jm üritused koos sõprade või vanematega 50 eurot kuus. Lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, kinos ja/või teatris jm üritustel, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Arvestades laste vanust, siis kohus peab põhjendatud kuluks hagejale I (7.a 9 k) 38 eurot ja hagejale II (5.a. 6 k) 18 eurot. 12) Hagis: logopeedikulud hagejal I 160 eurot ja hagejal II 50 eurot. Kohus leiab, selleks, et logopeedikulusid võiks elatisena välja mõista, tuleb hagejatel nimetatud kulu kohtule tõendada (TsMS § 231 lg 1). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis neid kulusid tõendaks ja kinnitaks, mistõttu ei ole logopeedikulud põhjendatud. Kohus selgitab, et kui lastele on arsti poolt määratud diagnoos ja ravimid, siis vanemad saavad läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on võimeline tasuma logopeedikulude eest.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Juhul kui vanema ei jõua kokkuleppele, siis on hagejatel võimalik pöörduda hagiga elatise nõude muutmiseks. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis, mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2).

1. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja I ülalpidamiseks on vaja teha kulusid järgevalt: eluasemekulu 65 eurot; toidukulu 90 eurot; sidekulu 7 eurot; hügieeni ja pesemistarbed, juuksur 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; trenn 30 eurot; mänguasjad 20 eurot; pikapäevarühm 60 eurot; ravimite ja vitamiinide kulu 20 eurot; teater, kino jm üritused koos sõprade või vanematega 38 eur, Kokku on hageja I ülalpidamiskulud 400 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 200 eurot. Hageja II ülalpidamiseks on vaja teha kulusid järgevalt: eluasemekulu 65 eurot; toidukulu 90 eurot; lasteaiakulu 68 eurot ja iga kuu teater, ekskursioon 5 eurot; hügieeni ja pesemistarbed, juuksur 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; trenn 40 eurot+ 4 eurot trenniriided; mänguasjad 20 eurot; ravimite ja vitamiinide kulu 20 eurot; teater, kino jm üritused koos sõprade või vanematega 18 eur, Kokku on hageja II ülalpidamiskulud 400 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 200 eurot.
2. Ülalpidamiskohustus on võrdselt mõlemal vanemal. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 6
3. Kostja vaidlustab elatise nõuet põhjusel, et kostjal puuduvad sissetulekuallikad ja muud hoiused, mis võimaldaksid tal maksta elatist nõutud suuruses. Kostja palub arvestada tema materiaalset olukorda ja tuginedes

§-le 103 vabastada kostja elatise tasumisest selle ajani, kuni kostja on leidnud endale töö ja on võimeline maksma elatist hagejate poolt märgitud suuruses. Alternatiivselt palub kostja

§ 102

lg 1 ja lg 2 alusel vähendada elatise summat 100 euroni, mida kostja on suuteline tasuma. 13. Kohus selgitab, et alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel, muu hulgas võib selleks olla vanema töövõimetus (

§ 102

lg 2) või kahjustamata vanema enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Praeguses asjas on kostja tuginenud töötusele ja sissetulekuallikate puudumisele. 14. Esmalt märgib kohus, et kostja viidatud nõude alus

§ 103

ei ole kohaldatav vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu (

§ 103

lg 2).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja XXX on terve elujõus töövõimeline lapsevanem. Kostja on tõendina esitanud Eesti Töötukassa teatise, mis kinnitab, et kostja on töötuna arvele võetud alates 20.06.2019 ning kostja ei saa töötukassast töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit asjaolu kohta, et ta mingil põhjusel ei oleks suuteline tööl käima ja elatist iseenda ja oma laste ülalpidamiseks teenima. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja teovõimeline täisealine isik, kellel on omandatud keskharidus ja kes on Eesti Vabariigi kodakondsusega. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud elatise vähendamiseks mõjuva põhjuse olemasolu

§ 102lg 2 mõistes. 16. Ts

MS § 230 lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva vara kohta, kostjal on kinnistu Pudivere külas, Väike –Maarja vallas, mida kostja vajab enda elukohana. Liiklusregistri andmetel kuuluvad kostjale sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärk XXX ehitusaasta 1975 ja sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärk XXX ehitusaasta 2003. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad rahalised sissemaksed, nt 08.08.2019 summas 200 eurot ja 30.08.2019 summas 450 eurot, samuti on kostja tegelenud töötuks olemise ajal valuuta (rublade) vahetusega, 7 kõik nimetatud toimingud on tehtud perioodil, mil kostja on töötu. Hinnates kostja varalist seisu kohtule esitatud tõendite põhjal, ei ole kostja nii varatu, kui ta välja soovib paista, täidetud ei ole

§ 102lg 1 sätestatud eeldus elatise vähendamiseks.

Pigem viitab eelmärgitud info sissetulekule, mida kostja püüab varjata. Lisaks esindab kostjat käesolevas menetluses advokaat, kelle teenusteks kostjal raha jätkub. Seega puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hagejate ülalpidamise põhjendatud määras (200 eurot lapse kohta) kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses.

1. Laste ema XXX ütluste kohaselt ei kuulu talle omandiõiguse alusel midagi, tema töökoht on töövõtulepingu alusel ilusalongis töötasuga 800-1000 eurot kuus, lisandub lastetoetus 120 eurot kuus. Ta töötab siis kui on kliente, mistõttu on koormus igakuiselt erinev. Kohus leiab, et asjaolu, et XXX töötamise koormus on erinev ja ta saab töötasu vastavalt tehtud töö mahule, on tema vaba valik. Ülalpidamiskohustus on võrdselt mõlemal vanemal ning käesolevalt on ühe lapse ülalpidamiskulu 400 eurot, millest XXX kanda jääb 200 eurot.
2. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
3. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 200 eurot kuus lapse kohta alates 15.06.
4. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 15-ks kuupäevaks XXXa/a-le nr EEXXX Swedbank AS-is selgitusega „elatis“. 8 Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9